Legislator Case Law & Legislation
1-07-11378\1 AI generated

1-07-11378\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 1-07-11378\1
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1-07-11378 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel Kohtuasja nr 1-07-11378 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Galina Kovaljova Tõlk Nadežda Paukson Prokurör Eneli Pau Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Edmond Oherd`i tingimisi enne tähtaega ...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1-07-11378

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04. oktoobril 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik

kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-11378

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Tõlk Nadežda Paukson

Prokurör Eneli Pau

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Edmond Oherd`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Edmond Oherd (isikukood 38206200285; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Edmond Oherd tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 12.09.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Edmond Oherdi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Edmond Oherd tunnistati süüdi Harju Maakohtu poolt 17.05.2007.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8 ja § 215 lg 2 p 1 järgi ning § 320 lg 1 ja § 22 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

2 mõistetud kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 24.04.2006.a kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata karistuse võrra 2 kuud 20 päeva vangistust ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 20 päeva vangistust. Loeti 3 päeva eelvangistuse aega kantuks ja ärakandmisele jäi 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algus oli 14.09.2006.a ja lõpp on 31.05.2008.a.

Edmond Oherdi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav lõpetas Viljandi vanglas mööbelsepa kursused. Kinnipeetav on enda sõnul huvitatud edaspidi oma põhihariduse jätkamisest. E. Oherd suhtleb vanglas kirja ja telefoni teel ema ja elukaaslasega. Hagi on maksmata. Kinnipeetav oli vabaduses narkootiliste ainete tarvitaja. Puuduvad andmed, et kinnipeetav oleks vanglas narkootikume tarvitanud. Lähtudes isiku mõtlemisest ja käitumisest on uue kuritöö sooritamise risk olemas, sest isikul võib taastekkida vajadus narkootilise aine saamise järele ning kõik, mis on oluline, taandub hetkega tagaplaanile. Suhtumine kriminaalhooldusesse on pooldav. Töökoht on talle vabaduses garanteeritud.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Edmond Oherdi tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Edmond Oherdil on olnud probleeme sõltuvusainete tarvitamisega ja kuritegu oli sooritatud narkojoobes. Kinnipeetav on eelnevalt viibinud korduvalt kriminaalhooldusel, kuid E. Oherd on kõigest hoolimata jätkanud seaduserikkumiste toimepanemist. Seega on olemas suur tõenäosus, et ka käesolev vanglast ennetähtaegne vabanemine ei anna soovitud tulemust. Seega oleks otstarbekas vabastada Edmond Oherd ennetähtaegselt karistuse lõpupoole, kui kõik tingimused katseaja edukaks läbimiseks on täidetud.

Edmond Oherd taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Varem on 6-korral kohtulikult karistatud ja vanglas viibib 4. korda. Kannab karistust varguse ja autoärandamise eest. Vanglas ta ei tööta ega õpi. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei ole nõus E. Oherdi vabastamisega. Kinnipeetav on juba varasemalt olnud tingimisi enne tähtaegselt vabastatud, kuid ei muutnud oma käitumist ning pani ikkagi toime uue kuriteo. Uue kuriteo pani kinnipeetav toime katseajal. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt ka vanglas viibinud, kuid see pole motiveerinud teda elama seaduskuulekalt. Arvestades isiku eelnevat käitumist puudub prokuröri arvates alus arvamiseks, et ta nüüd käituks teisiti. Ka oma kuriteo toimepanemise põhjust ei oska ta välja tuua. Prokurör on seisukohal, et kinnipeetav ei sobi käitumiskontrollile ja peaks karistuse lõpuni kandma.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Edmond Oherdi ja prokuröri arvamuse, leiab, et Edmond Oherdi tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Edmond Oherdi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Edmond Oherdi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Edmond Oherd on ka varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud. Nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude

3 kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Arvestades Edmond Oherdi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul Edmond Oherdi ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik