1-07-10163\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-10163

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10 oktoober 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-10163 (07231400913) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Kriminaalasi J.M-i süüdistus KarS § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav J.M

Ik: XXX, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: OÜ, elukoht: XXX Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: väärteokorras karistatud kolm korda Kaitsja Advokaat Veljo Viilol RESOLUTSIOON

1. J.M süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja

karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.M-ile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud.

3. KarS § 74 alusel jätta J.M-ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2

(kaks) kuud J.M-i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele

pööramata tingimusel, et J.M temale määratud 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742, 6 127 758)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada J.M järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX,

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

2

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada J.M-ile määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.10.2007.

6. Kohaldada J.M-i suhtes KarS § 50 lg 1 p 1 alusel lisakaristust, võttes J.M-ilt

ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 3 (kolm) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest ja lõpeb kohtu poolt määratud kolmekuulise tähtaja möödumisel.

7. J.M-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M , 1-07-10163, sundraha“.

8. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 743 (seitsesada nelikümmend kolm) krooni ja 40 senti, mis tuleb 6

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M, 1-07-10163, sundraha“.

9. J.M-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel joobe

meditsiinilise tuvastamise tasu 120 (ükssada kakskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX

SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „J.M, 1-07-10163, joobe tuvastamise tasu“.

10. Kohtuotsuse ärakiri edastada kohtuotsuse jõustumisel teadmiseks Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele.

11. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised

nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 12. J.M-i suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

J.M süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud Põhja

Politseiprefektuuri 21.01.2005 otsusega LS § 7419

ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat

karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, uuesti 19.05.2007 kell 03.40 juhtis

Järvevana teel Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis

Seega J.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

3

Kohtuistungil süüdistatav J.M seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 karistamises LS § Koopia Põhja Politseiprefektuuri 21.01.2005 otsusest J.M-i 7419 järgi rahatrahviga 9 000 krooni. (t/l 5)

 19.05.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 898208, millest nähtuvalt 19.05.2007 kell 03.40 peatati Järvevana teel sõiduauto XXX registreerimismärgiga XXX, millist sõidukit juhtis J.M, kes oli alkoholijoobes, kellel puudus esitamiseks juhiluba, sõiduki registreerimistunnistus ja liikluskindlustuse poliis. (t/l 6)

 ülekuulamisprotokollist 19.05.2007 koostatud menetlusaluse isiku J.M-i nähtuvalt seletas J.M, et juhtis sõiduautot XXX. Alkoholi tarvitas 12tundi tagasi, umbes 1,5 liitrit veini, õlut. Tahtis sõita tüdruku juurde. Dokumendid unustas koju. Väga kahetseb, et nii juhtus. (t/l 7)

 19.05.2007 koostatud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 2008/406 nähtuvalt tuvastati 19.05.2007 kell 04.35 Wismari Haiglasse toimetatud J.M kerge alkoholijoove. (t/l 9)

 19.05.2007 koostatud protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi kasutamisel nähtuvalt tuvastati 19.05.2007 kell 03.45 J.M alkoholijoove 1,00 mg/l väljahingatava õhu kohta ja J.M keeldus protokollile alla kirjutamast. (t/l 11)

 ülekuulamisprotokollist nähtuvalt 12.07.2007 koostatud kahtlustatava J.M-i karistati kahtlustatavat LS § 7419 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga

9000 krooni. Rahatrahv on tasutud. Ei olnud teadlik, et karistus on kehtiv. 18.05.2007 õhtul tarvitas alkoholi ja lõpetas alkoholi tarvitamise kella 00.00 paiku. Kella 03.30 paiku otsustas külla minna. Tundis end hästi, arvas, et on kaine. Jõudis roolis olla 10 minutit kui

teda peatas Järvevana teel politseipatrull. Lasti puhuda alkomeetrisse, seejärel viidi

Wismari Haiglaase, kus tuvastati joove 1,40‰. Palub kergemat karistust, võimalusel juhtimisõigust mitte ära võtta, töö on seotud auto juhtimisega. (t/l 15-16)



Kohtuistungil esitatud OÜ iseloomustusest nähtuvalt iseloomustatakse J.M usaldusväärse ja kohusetundliku inimesena. Kuivõrd J.M-i töö on suures osas seotud

autojuhtimisega, siis juhtimisõiguse äravõtmisel raskendab see kindlasti töötamast ka OÜs.

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana ja menetlusaluse isikuna üle kuulatud J.M-i süüd tunnistavaid

ütlusi, koopiat Põhja Politseiprefektuuri otsusest, väärteoprotokolli, protokolli joobe

tuvastamise kohta indikaatorvahendiga ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti,

süüdistatava sissetulekuid puudutavaid andmeid, asub seisukohale, et süüdistatava J.M-i

süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 424 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on J.M varem karistatud 21.01.2005

otsusega rahatrahviga 9000 krooni mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt tasus J.M määratud trahvi 12.04.2006.

Sellele järgnevalt on J.M toime pannud veel kaks väärtegu, millega katkes

määratud karistuse kustumise tähtaeg, mistõttu ei olnud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest määratud karistus kustunud ning J.M oli 19.05.2007 mootorsõidukit

4 alkoholijoobes juhtides isikuks, keda on varem karistatud sellise teo eest. Taolistel asjaoludel

asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 ettenähtud kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus. Karistusregistri andmetest

nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud kolmel korral väärtegude toimepanemise eest.

Määratud rahatrahvid on tasutud ning süüdistatava enese sõnade kohaselt on tal alaline sissetulek olemas.

Vaatamata sissetulekule asus süüdistatav seisukohale, et rahalise karistuse määramine tekitaks

tal majanduslikke raskusi, mistõttu taotles ta tema suhtes vangistuse kohaldamist, milline

jäetaks tingimisi tema suhtes kohaldamata. Samas leidis süüdistatav, et raskemaliigilise

karistuse määramisel võiks jätta lisakaristuse kohaldamata, kuivõrd tema tööülesannete täitmine on seotud mootorsõiduki juhtimisega. Juhtimisõiguse äravõtmisel on tal oht kaotada oma töökoht.

Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole otstarbekas kohaldada

sanktsioonis ettenähtud alternatiivset, so rahalist karistust, kuivõrd selle täitmine oleks

süüdistataval raskendatud ja tekitaks tal majanduslikke raskusi. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kuivõrd süüdistatav on

varem kohtu poolt karistamata ja süüdistataval on sissetulek olemas, leiab kohus, et

süüdistatavale mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata,

allutades süüdistatava käitumiskontrollile, mis annab süüdistatavale võimaluse käitumiskontrolli tingimustes näidata oma soovi edaspidi elada õiguskuulekalt.

Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistataval tuvastatud joove ei olnud

kuigi suur, mistõttu võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra.

Inkrimineeritava teo eest võib kohus kohaldada lisakaristust mootorsõiduki juhtimise õiguse

äravõtmise näol. Kuigi kriminaalasja materjalidest ja süüdistatava ütlustest nähtuvalt võib

süüdistataval mootorsõiduki juhtimise õigust oma igapäeva toimetustes ja tööülesannete

täitmisel vaja minna, leiab kohus, et kehtivat kohtupraktikat ja riigikohtu seisukohti

arvestades ei saa kohus lisakaristust jätta kohaldamata, kuivõrd tegemist on kavatsetusega toime pandud kuriteoga, mille tulemusena seatakse ohtu kõrvaliste isikute elu ja tervis, samuti vara. Seetõttu peab kohus vajalikuks ohtliku liikleja liiklusest kõrvaldamist, andmaks isikule võimaluse analüüsida neid võimalikke tagajärgi, mis võinuks saabuda siis kui süüdistatavat ei oleks peatatud ega sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Seejuures peab kohus süüdistatava isikut

iseloomustavaid andmeid arvestades võimalikuks määrata lisakaristuse alla ettenähtud

sanktsiooni keskmise määra ja suhteliselt lühiajalisena, kuid ei pea menetlusaluse isiku teo

iseloomu ja menetlusalusel isikul tuvastatud joobe suurust arvestades võimalikuks seda määrata sanktsiooni alammääras.

Märt Toming kohtunik