1-07-7672\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-7672

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 oktoober 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7672 (07231801438) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi G.U süüdistus KarS § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Egon Oja Süüdistatav G.U

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tallinnas Tõkend: elukohast lahkumise keeld

Varasem karistatus: kriminaalkorras puudub, väärteokorras karistatud 17 korral Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON

1. G.U süüdi tunnistada KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista

temale karistuseks tähtajaline vangistus 6 (kuus) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada G.U-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) kuud.

3. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta G.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 4 (neli) kuud G.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et G.U temale määratud 18 (kaheksateist)

kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742)

4. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada G.U järgima katseajal

kontrollnõudeid:

 elada alalises elukohas XXX Tallinnas

 ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Harju Maakohtu

2 Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

 alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

 saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada G.U-le määratud 18 kuulise katseaja kulgemist

kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 09.10.2007.

6. G.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „G.U , 1-07-7672, sundraha“.

7. G.U-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2185 (kaks tuhat ükssada kaheksakümmend viis) krooni ja 45 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „G.U, 1-07-7672, kaitsjatasu“.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. G.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

G.U süüdistatakse selles, et tema 11.05.2007 kella 17.00 ajal, viibides korteris

asukohaga XXX Tallinnas ja olles narkojoobes, lõi SV puust kepiga vastu kätt ja pähe, tekitades SV füüsilist valu ja kehavigastusi.

Samuti tema 18.05.2007 hommikul, viibides korteris asukohaga XXX Tallinnas, lõi SV käega näkku, tekitades SV füüsilist valu.

Samuti tema 26.08.2007 kella 14.00 ajal, viibides Tallinnas XXX asuva hotelli XXX juures,

lõi SV ühe korra rusikaga vastu paremat õlga, mille tagajärjel kannatanu kukkus ning kui

kannatanu oli tõusnud istukile, lõi uuesti SV ühe korra rusikaga vastu õlga, tekitades kannatanule füüsilist valu.

Seega G.U pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese

tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so pani toime KarS § 121 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav G.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi, kuid leidis, et ema on

3 sellise kohtlemise ära teeninud ja ta ei kahetse midagi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kannatanu leidis, et süüdistatav tuleb kas paigutada haiglasse või vanglasse, kuid ta ei soovi koos pojaga elada.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

 18.05.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt avaldas kannatanu, et sama päeva hommikul viibis oma kodus XXX. Kodus oli ka kannatanu poeg G.U

, kes oli kaine. Poeg palus sigaretti, kuid kannatanu ei andnud. Sellele

keeldumisele vastas poeg peoga löögiga kannatanule näkku. Ehmus sellest ja jooksis korterist välja. Kui õhtul tagasi tuli, siis oli poeg nuusutanud liimi, muutus agressiivseks, karjus kannatanu peale. Kartes, et poeg hakkab uuesti peksma, kutsus politsei. (t/l 2-5 kr asi 1-07-7672)

 18.05.2007 koostatud politseijuhtivkonstaabli Jevgeni Bõstrovi ettekandest nähtuvalt oli

juhtivkonstaabel koos komissar Marko Villemsoniga patrullis ning kell 15.50 sai juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile XXX, kus uimas poeg tuleb kallale. Kohale jõudes

selgus, et teataja oli SV, kelle sõnul toksikomaanist poeg G.U peksis teda. Vägivallatseja toimetati politseiosakonda. (t/l 6 kr asi 1-07-7672)

 18.05.2007 koostatud perevägivalla infolehest nähtuvalt peksis poeg oma ema. (t/l 7 kr asi 1-07-7672)

 18.05.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav, et 18.05.2007 päeval nuusutas liimi. Pärast seda tuli ema töölt koju

ja kutsus politsei. Enne seda hommikul, täpselt ei mäleta kas kodus või Balti Jaama kasiino juures lõi tõesti emale näkku, sest tundus, et ema võttis tema raha ära. Neil oli ka varem tüli olnud ja siis lõi ta ema kepiga. (t/l 10-13 kr asi 1-07-7672)

 11.05.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tuli kannatanu

11.05.2007 kella 17.00 ajal koju. Kodus oli poeg G.U , kes istus ja nuusutas liimi. Ütles pojale, et see läheks kodust minema, kuid poeg haaras kepi ja lõi teda ühe korra kepiga vastu kätt, teist korda vastu pead. Kannatanu jooksis välja ja kutsus politsei. Kui politsei saabus, hüppas poeg aknast välja ja jooksis ära. Kannatanu läks traumapunkti ja tal fikseeriti peksmisjäljed. Vasakul käel paistetas üles väike sõrm ja laubal oli sinine muhk. Poeg nuusutab pidevalt liimi, siis muutub ta agressiivseks ja tigedaks. (t/l 23-25 kr asi 1-07-7672)

 SA PERH Mustamäe korpuses koostatud patsiendikaardist nähtuvalt tuvastati kell 19.15

alanud ja 19.40 lõppenud arstliku läbivaatuse käigus, et SV vasaku käe viies sõrm on hematoomis ja turses, paremal pool otsmikul põrutus. (t/l 26 kr asi 1-07-7672)

 16.05.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud süüteo toimepanemist, seletades, et oli ema peale vihane. (t/l 29-31 kr asi 1-07-7672)

 26.08.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt läks kannatanu

26.07.2007 kella 14.00 ajal koos oma poja G.U-ga sadama kandis uue võõrastemaja XXX juures ning poeg lõi teda selga. Kannatanu kukkus ja poeg lõi uuesti. Kannatanul oli valus. Poeg ei olnud purjus, lihtsalt niisama lõi, ilma põhjuseta. Poeg läks

minema ja kannatanu tõusis püsti ning ei teadnud mida teha. Arsti juurde ei läinud, kehavigastusi ja sinikaid ei olnud. Oli ainult valus. (t/l 2-5 kr asi 1-07-12424)

 26.09.2007 koostatud kannatanu SV ülekuulamisprotokollist nähtuvalt liikus kannatanu 26.08.2007 kella 14.00 ajal üksinda Tallinna Sadama juures olevas XXX kaupluses ning

pärast kauplusest väljumist suundus võõrastemaja XXX suunas. Ootamatult kella 14.00

ajal sai selja tagant rusikahoobi, mille tõttu vajus selili. Kuhu täpselt löödi, ei mäleta.

4 Tundis valu seljas vöö koha pealt. Kukkumise ajal nägi, et lööjaks on tema poeg G.U

. Kui oli istukile tõusnud, lõi Eduard teda uuesti parema käe rusikaga vastu paremat õlga. Pärast seda poeg eemaldus Merekeskuse poole umbes 20 meetri kaugusele tühermaale ja jäi vaatama mida kannatanu edasi teeb. Läks juuksurisalongi ja rääkis mis juhtus ning soovitati teatada politseisse. Kutsus politsei, kuid politsei ei tulnud, sest oli kogemata andnud vale aadressi. XXX oli ostnud 0,3 liitrise purgi džinni ja oli jõudnud sealt juua paar lonksu kui esimese löögi sai. Hetkel kodus ei ela, sest kardab poega. (t/l 6- 7 kr asi 1-07-12424)

 01.10.2007 koostatud kahtlustatava G.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistas kahtlustatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemist ja seletas, et 26.08.2007 läks koos ema S sadama juures asuvast XXX koju XXX poole. S rääkis liiga palju, tülitsesid ja seetõttu lõi teda peopesaga vastu paremat õlga. Ema kukkus seepeale vasakule küljele ning siis lõi veel kord ühe korra vastu õlga. Kokku lõi kaks korda vastu õlga. Lõi, sest oli ema peale kuri. Kahetseb tehtut. (t/l 10-12 kr asi 1-07-12424)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel

kahtlustatavana üle kuulatud G.U süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu SV ütlusi

ning kriminaaltoimikus asuvaid meditsiinidokumente ja ettekannet, asub seisukohale, et

süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 järgi, so teise

inimese kehalise väärkohtlemisena, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas

löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine. Kriminaaltoimikus

kogutud tõendite pinnalt saab järeldada, et süüdistatav lõi kannatanut kepiga vastu kätt ja

pähe, samuti käega näkku, samuti käega vastu õlga. Kokku kasutas süüdistatav kannatanu suhtes vägivalda kolmel korral. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatava

käitumine on õigesti kvalifitseeritud teise isiku väärkohtlemisena, kuivõrd süüdistatav lõi kannatanut, tekitades sellega kannatanule tervisekahjustusi ja füüsilist valu.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline

karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 3 aastat. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt pani süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toime isiklike suhete

pinnalt ning patsiendikaardist ja kannatanu korduvatest ütlustest nähtuvalt oli kannatanule tekitatud kergemat liiku tervisekahjustused ja füüsilist valu. Samas pandi inkrimineeritud tegu

toime naisterahva vastu. Arvestades peale selle ka süüdistatava isikut, so seda, et süüdistataval on pikemat aega puudunud legaalne ja maksustatav sissetulek, siis ei pea kohus võimalikuks kohaldada süüdistatava suhtes rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused selle tasumiseks, mida näitavad ka süüdistatava karistusandmed, milliste

kohaselt on süüdistatavale väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvid senini tasumata. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava suhtes tuleb kohaldada karistust, mis on seotud

isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus süüdistatava süü tunnistamisest, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni

keskmist määra. Samas, arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse korduvas

vägivallatsemises naisterahva suhtes, sealjuures oma ema suhtes, siis ei pea kohus

võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena, kuivõrd

süüdistatav, olles teadlik sellest, et samalaadses süüdistuses on kriminaalasi juba kohtu

menetluses, jätkas samalaadsete tegude toimepanemist, mis näitas seda, et ta suhtub

ükskõikselt võimalikku karistusse ning üleolevalt oma ema tervisesse. Samas ei ole süüdistatav varem kohtu poolt karistatud, mistõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetava

karistuse kohene täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja süüdistatava suhtes võib

mõistetava karistuse jätta täitmisele pööramata, jättes selle täies ulatuses kohaldamata.

5 Kuivõrd aga kriminaaltoimikust võib teha järeldusi süüdistatava lembuse kohta toksiliste ainete suhtes ja süüdistataval puuduvad legaalsed elatusvahendid, siis peab kohus vajalikuks

allutada süüdistatava käitumiskontrollile, millise järelevalve tingimustes on süüdistataval

võimalus muuta oma ellusuhtumist ja elulaadi ning tõestada soovi elada edaspidi õiguskuulekalt.

Märt Toming kohtunik