1-07-2522\2 · 1-07-2522\2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-07-2522

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

11. oktoobril 2007 Viru Maakohus koosseisus

eesistuja Heli Väinaste

rahvakohtunikud

Heli-Liivia Komp ja Maret Malmberg

sekretäri

Enjar Malm, tõlgi Jelena Zubtsova juuresolekul

prokuröri

Marge Voogma

kaitsja

v.-adv. Lembit Nirgi osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 09.04.2007, 10.09.2007 ja 11.09.2007 kriminaalasja

E.F-i , isikukood xxx, venelane, kodakondsuseta,

keskharidus, elukoht xxxx, enne kinnipidamist tegi juhutöid, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 19.08.1980 Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 2 p 1,2; 139 lg 2 p 2,3 järgi 1 a 6 k vabadusekaotusega, 2) 21.10.1982 Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 140 lg 2 p 1,4 järgi 2 a vabadusekaotusega, 3) 31.05.1990 Narva Linna Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3, 139 lg 2 p 2 järgi 5 a vabadusekaotusega, 4) 11.03.1997 Narva Linnakohtu poolt KrK § 100 järgi 8 a vabadusekaotusega, vabanes 04.10.2004 Murru Vanglast pärast karistuse kandmist, 5) 24.10.2002 Harju Maakohtu poolt KrK § 177³ järgi rahalise karistusega 2000 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 8-l korral, rahatrahvid tasumata, viibib vahi all alates 12.09.2006, - süüdistuses KarS § 118 p 1 järgi.

E.F on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles alkoholijoobes, 11.09.2006 kella 21.00 paiku Lääne-Virumaal xxxxx asuva korteri köögis lõi noaga ühe

korra T M vasakule rindkere piirkonda, tekitades kannatanule rinnaõõnde tungiva

torke-lõikehaava vasakul pool rindkere eesseina piirkonnas, millise vigastuse tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja milline on eluohtlik tervisekahjustus.

Seega E.F, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, pani toime KarS § 118 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav E.F ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatava E.F-i ütlustest kohtuistungil nähtub, et tema üks tuttav tundis Valterit, kelle teist nime ta ei mäleta, mistõttu nad N said elama asuda korterisse xxxx .

Süüdistatav E.F kinnitas, et 11.09.2006 käis ta töö juures ja küsis ennast

töölt vabaks. Süüdistatav E.F väitis, et ta käis ja tõi viina, jõudes sinna korterisse tagasi peale kella 8 ning hakkas koos P R ja V köögis jooma. Süüdistatav E.F tunnistas, et nad juba eelmisel päeval olid koos viina võtnud ning siis P R ja V jäidki sinna korterisse magama. Süüdistatava E.F-i sõnul N püüdis ka koos nendega viina võtta, aga tal ei läinud see korda ja N oli palunud, et ta tooks talle õlut. Süüdistatava E.F-i väitel tõi ta poest 2-liitrise pudeli õlut, mille

andis kohe N kätte ja mida N jõi, lamades voodis. Süüdistatava E.F-i ütlustest nähtub, et N oli kord köögis, kord toas. Süüdistatava E.F-i sõnul

2 teistkordselt läks ta viina järele koos P . Süüdistatav E.F tunnistas, et tee

peal kohtasid nad T ja tema arvates P kutsus T nende poole. Süüdistatava E.F-i väitel kunagi varem oli N neid tutvustanud, kuid koos alkoholi nad varem ei olnud tarvitanud. Süüdistatava E.F-i sõnul tuli T nendega kaasa Õuna 5-1 korterisse ning tal oli endal pool pudelit alkoholi kaasas. Süüdistatava E.F-i teada oli T M käinud tema abikaasaga magamistoas rääkimas, sest nad olid varasemast

ajast tuttavad, kuid see jutuajamine, mis kestis 20 minutit või pool tundi, teda ei häirinud ja tema ei olevat T magamistuppa järele läinud. Süüdistatava E.F-i sõnul võttis N nendega köögis mingid paar pitsi viina ja läks siis magamistuppa tagasi.

Süüdistatav E.F kinnitas, et M oli istunud laua ääres tabureti peal.

Süüdistatava E.F-i väitel oli tema istunud M kõrval seljaga magamistoa poole ja N oli istunud akna all tugitoolis. Süüdistatav E.F tunnistas, et kui N nende juures käis, oli tal seljas T-särk ja jalas trussikud. Süüdistatav E.F kinnitas, et see viin sai ka otsa ja ta läks tõi veel mingit piiritust. Süüdistatava E.F-i

väitel jõid nad ka selle ära ja siis S V oli käinud nende juures mingi naisterahvaga. Süüdistatava E.F-i sõnul S V oli tulnud tuppa, aga see

naisterahvas ei olevat sisenenud. Süüdistatava E.F-i väitel oli S V seal

korteris umbes 15 minutit ja siis läks ta ära. Süüdistatava E.F-i ütlustest nähtub, et nemad olid edasi istunud kuni õhtuni, mil ta läks umbes kella 7 ajal õhtul koos N tooma järgmist pudelit ja kui tagasi tuli, siis nägi ta, et T lamas põrandal ja nuga oli tal rinnus. Süüdistatava E.F-i väitel V ja P magasid korteri köögis diivani peal. Süüdistatava E.F-i sõnul olid viimased maganud juba siis, kui

nad koos N viina järele läksid ning T oli tukkunud. Süüdistatava E.F-i arvates käisid nad viina järel võib-olla kuskil 40 minutit. Süüdistatav E.F tunnistas, et tahtis T noa rinnast välja tõmmata, aga N oli öelnud, et ei tohi, et siis Toivo sureb ära. Süüdistatava E.F-i väitel oli ta siis tõmmanud oma käe eemale ja nuga oli jäänud T M rindu. Süüdistatava E.F-i ütlustest nähtub, et T M oli korteris eelnevalt leivanoaga midagi lõiganud ning kui nad N tagasi tulid, oli see sama leivanuga T M rinnus. Süüdistatav E.F oma sõnul ei pannud tähele, et T

M oleks seal korteris kellegagi olnud arusaamatusi või riidu. Süüdistatav E.F

avaldas, et algul kutsus N telefoni teel kiirabi, kuid pärast N oli teinud

ettepaneku, et nad läheksid ise ja kutsuksid haiglast kiirabi. Süüdistatava E.F-i

väitel läksid nad haiglasse koos Niinaga. Süüdistatava E.F-i

ütlustest nähtub, et N käis haiglas sees ning kui Niina haiglast väljus, siis olid nad tulnud tagasi Õuna tänavale. Süüdistatava E.F-i väitel oli N sisenenud Õuna

tänava majja, kuid tema oli läinud vastasmajja, teades, et kohe tuleb politsei ja teda võetakse kinni, sest tal on eelnev karistus ja ta on purjus ka. Süüdistatav E.F

tunnistas, et tahtis vaid vastasmajas oodata, kui politsei lahkub. Süüdistatava E.F-i arvates räägib T M tema peale sellepärast, et nad istusid kõrvuti.

Kannatanu T M kinnitas kohtuistungil, et E.F-i ta varem ei tundnud ning

nägi teda seoses selle sündmusega esimest korda. Kannatanu T M avaldas, et 11.09.2006 õhtul kell 20.30 läks ta külla Tapale Õuna tänavale. Kannatanu T M sõnul

olid seal korteris N , P , Andrei ja see isik, keda tema peab V . Kannatanu T M kinnitas, et tal oli kaasas väike pudel ja nad hakkasid alkoholi tarvitama. Kannatanu T

M ütlustest nähtub, et enne Õuna tänava korterisse minekut oli ta tarvitanud 300 grammi alkoholi. Kannatanu T M sõnul ei olnud seltskond, kes seal korteris juba oli, kaine. Kannatanu T M kinnitas, et nad kõik istusid köögis, kusjuures N , P ja Valeri istusid diivani peal kolmekesi, E.F istus laua otsas ja tema istus laua külje peal toolil. Kannatanu T M väitel kõik istusid paigal, jõid ja rääkisid juttu. Kannatanu

3 T M sõnul oli kõik rahulik, kui järsku E.F, kellele kannatanu T M osutas

ka kohtuistungil, teda sõnagi lausumata teadmata põhjusel noaga südame juurde lõi. Kannatanu Toivo Müür ei tea, kust E.F noa võttis. Kannatanu T M sõnul istusid N , P ja V sel ajal diivani peal ja olid ärkvel. Kannatanu T M ütlustest nähtub, et peale lööki kukkus ta toolilt maha, kaotades teadvuse. Kannatanu T M väitel jõudis ta selles korteris olla 20 minutit. Kannatanu T M ütlustest nähtub, et seal korteris oli

veel V U hooldaja O S , kes on kogu aeg ennast Valeriks nimetanud. Kannatanu

Toivo Müür oma sõnul Ruslani nimelist isikut ei tea. Kannatanu T M kinnitas kohtuistungil, millisele tunnistaja V U kohale ilmus, et V U oli tol õhtul seal korteris, kuid O S t seal korteris ei olnud. Kannatanu T M võttis omaks, et ta on ajanud nimed ja näod segamini.

Tunnistaja P R kinnitas kohtuistungil, et 11.09.2006 viibis ta xxxx korteris V U juures, keda tema kutsub Valteriks ja nad olid võtnud viimasega juba hommikust saadik viina. Tunnistaja P R sõnul tulid pärast sinna veel Toivo ja Andrei ning võib-olla oli nende seltskonnas veel E.F-i abikaasa Ni . Tunnistaja P R väitel võtsid nad viina. Tunnistaja P R kinnitas, et nemad V istusid kõrvuti kušeti peal laua ääres, kuid ülejäänud istusid üle laua tugitoolis ja toolide peal. Tunnistaja P R sõnul N ei olnud nende kambas, vaid oli teises toas. Tunnistaja P R väitel V U hooldajat O S seal ei olnud. Tunnistaja P R kinnitas, et T M ja E.F omavahel sõnavahetust ei olnud. Tunnistaja P R ei tea noaga löömisest midagi ega mäleta, millal ta magama jäi. Tunnistaja P R ütlustest nähtub, et politsei ajas teda magamast üles ja neid V U viidi minema. Tunnistaja P R sõnul olid siis seal ka kiirabi arstid ning T M viidi minema. Tunnistaja P R kinnitas, et E.F-i ja N D ta enam ei näinud.

Tunnistaja N D , kes on E.F-i elukaaslane, kinnitas kohtuistungil, et eelmise aasta septembris elasid nad E.F-iga xxxx V U korteris. Tunnistaja Niina

Dmitrijeva kinnitas, et 11.09.2006 jõid nad Andreiga kahekesi oma toas juba hommikust saadik. Tunnistaja N D sõnul V U ja Pe R jõid köögis. Tunnistaja N D väitel tuli sel päeval sinna korterisse veel T M .Tunnistaja N D sõnul läks Andrei poest viina tooma, kuid kuna tema ei soovinud rohkem viina juua, siis öelnud ta viimasele, et ostku talle õlut. Tunnistaja N D väitel Andrei läkski õlle ja viina järele, olles enne seda joonud koos Valeri ja Peetriga. Tunnistaja N D kinnitas, et tema lamas oma toas alasti teki all ning Andrei tõi talle õlut. Tunnistaja N D sõnul tuli pärast tema tuppa T , keda ta tunneb ja kellega neil on sõbralikud suhted ning istus tema voodile. Tunnistaja N D väitel jõid nad Toivoga õlut, seejärel oli ta võtnud päevateki ümber ja nad olid Toivoga

läinud kööki. Tunnistaja N D sõnul oli T M tema toas olnud umbes pool tundi. Tunnistaja N D kinnitas, et tema istus tugitooli ja nad hakkasid jooma. Tunnistaja N D sõnul T kord istus, kord kõndis. Tunnistaja N D väitel diivani või kušeti peal istusid V ja P . Tunnistaja N D sõnul oli ka E.F näinud seda, et T M käis nende

magamistoas. Tunnistaja Niina Dmitrijeva arvates oli E.F solvunud selle peale, sest istus seljaga tema poole ja ei rääkinud temaga. Tunnistaja N D väitel istusid

E.F ja T M vist taburettidel peaaegu kõrvuti, kusjuures T M istus puhvetikapi juures. Tunnistaja N D kinnitas, et ta läks tualetti ning kui tagasi tuli, siis T lamas puhvetikapi juures. Tunnistaja N D väitis, et ta istus ja siis nägi verd T juures. Tunnistaja N D kinnitas, et ta läks T juurde ja puudutas teda, mõeldes, et viimane on maha kukkunud ja viga saanud. Tunnistaja N D väitis, et kui ta tualetist tuli, siis oli ta küsinud, mis korteris toimus, kuid talle öeldi, et ei tea, et nad olid maganud. Tunnistaja N D sõnul oli E.F korteris, kui tema tualetist tuli. Tunnistaja N D ütlustest nähtub, et enne tema tualetti minekut ei olnud E.F-i ja T M vahel mingit

4 sõnavahetust või ütlemist olnud. Tunnistaja N D väitis, et kui tema tualetti läks, jäid korterisse üksnes V , P ja Andrei. Tunnistaja N D oma sõnul ei teadnud, mis T M võis

juhtuda. Tunnistaja N D kinnitas, et läks umbes poole tunni pärast koos E.F-iga

kiirabisse, kust nad kiirabiautos koos kiirabitöötajatega korterisse tagasi tulid ja nägid, et Toivo pandi kanderaamile. Tunnistaja N D sõnul olid V U ja P R , kes on mõlemad invaliidid, lamanud voodil. Tunnistaja N D teab kinnitada, et T M ei

ole mitte kunagi varem käinud nende korteris alkoholi tarvitamas. Tunnistaja N D sõnul O S selles korteris ei olnud. Tunnistaja N D väitel olevat T M ise hiljem talle selle sündmuse kohta öelnud, et ta kukkus ja midagi ei mäleta.

Tunnistaja O S kinnitas kohtuistungil, et tema oli oma klassivenna V U hooldaja.

Tunnistaja Ol S kinnitas, et tema oli 11.09.2006 oma kodus ega olnud xxxx asuvas korteris. Tunnistaja O S ei tea, miks T M väidab, et tema oli tol õhtul seal korteris. Tunnistaja O S väitel T M teab, et ta on alati nendega koos olnud, aga tol korral teda seal ei olnud.

Tunnistaja V U kinnitas kohtuistungil, et kuu aega elas E.F koos oma elukaaslase N tema juures. Tunnistaja V U kinnitas, et nad olid klassivenna P R kodus ja võtsid napsu, kui hommikul tuli Andrei, kelle P saatis viina järele. Tunnistaja Valeri

Unukainen avaldas, et pool pudelit viina oli neil eelmisest päevast ning Andrei tõi suurema pudeli viina ja õlut ka veel. Tunnistaja V U ütlustest nähtub, et algul hakkasid nad kolmekesi alkoholi tarvitama, kuid aken oli neil lahti ja tema kutsus T M ka sisse. Tunnistaja V U kinnitas, et nemad P istusid kušeti peal ning E.F istus akna

juures tugitoolis. Tunnistaja V U väitel oli N magamistoas ja ütles, et mehed, tooge juua. Tunnistaja V U sõnul läks M N õlut viima, sest istus Andrei kõrval laua taga taburetil magamistoa ukse läheduses. Tunnistaja V U kinnitas, et Andrei, kes istus laua

taga köögis, ütles, et läheb vaatab, mida nad seal magamistoas teevad nii kaua. Tunnistaja V U ütlustest nähtub, et tema jäi kušetile magama, ärgates üles alles peale seda, kui kiirabi oli käinud. Tunnistaja V U kinnitas, et kui tema üles ärkas, oli Peeter ka tema korteris. Tunnistaja V U väitis, et enne, kui tema magama jäi, ei näinud tema, et mingit tüli või konflikti oleks olnud. Tunnistaja V U oma sõnul ei näinud, et N oleks õhtu jooksul köögis käinud. Tunnistaja V U kinnitas, et O S tema korteris ei olnud. Tunnistaja V U võttis omaks, et teda hüütakse ka V .

Tunnistaja M K kinnitas kohtuistungil, et 11.09.2006 oli ta tööl ja nad tulid just autoga

haigla hoovi peale, kui üks naisterahvas, kes oli ärevil, jooksis nende juurde ja ütles vene keeles, et Õuna tänava korteris lamab üks mees. Tunnistaja M K väitis, et nad

võtsid naisterahva auto peale ja sõitsid Õuna tänavale, kus naisterahvas näitas seda maja. Tunnistaja M K sõnul läksid nad korterisse, kus tundsid kohe ära kannatanu M , kes oli seal maas ja kellel oli rinna kohal haav. Tunnistaja M K väitel magasid voodis üks või kaks meest, kes ärkasid selle peale üles, kui nad sinna läksid. Tunnistaja M K sõnul ei teadnud alkoholijoobes olevad mehed asjast midagi. Tunnistaja M K kinnitas, et raamiga välja tulles nägid nad, et laua all põrandal oli verine lauanuga.

Kohtueelsel menetlusel kriminaalasjas kogutud tõenditest avaldati kohtulikul uurimisel: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 11.09.2006 ning sinna juurde kuuluvad fototabelid (tl 3- 13), millistest nähtub, et vaadeldav korter asub xxxx esimesel korrusel. Korteris on üks

tuba ja kööktuba. Kööktoa vasakul asuva kapi taga asub hoovipoolse seina ääres voodi ning voodi ees maja otsas asuva akna all söögilaud. Söögilaual 2 liitrine plastik õllepudel, joogikruusid, moosipurk, teekann ning kauss. Söögilaua juures 3 taburetti, tugitool ning

5 tugitooli kõrval seina ääres riidekapp. Kööktoa keskel asuva külmkapi pliidi poolsel küljel verekahtlane määrdumine, kust võetud DNA proovid 2 vatitampoonidele. Kööktoa keskel külmkapi taga põrandal maas verekahtlane määrdumine mõõtmetega 1 m x 40 cm, kust võetud DNA proovid 2 vatitampoonidele. Verekahtlase määrdumise juures põrandal maas

noa tera. №a terast 1 m kaugusel tugitooli ees kilekottide peal põrandal maas heledast plastmassist noa käepide. Kaasa võetud sündmuskohalt kööktoa põrandalt DNA proovid verekahtlasest määrdumisest 2 tampoonile pakend nr 1, kööktoa keskel asuva külmkapi

pealt DNA proovid verekahtlasest määrdumisest 2 tampoonile pakend nr 2, millised on pakitud spetsiaalsetesse pappkarpidesse ning kööktoa põrandalt noa tera ja käepide, mis on pakendatud paberkotti nr 3.

- asitõendi vaatlusprotokoll 14.11.2006 ning sinna juurde kuuluv fototabel (tl 47-48), millistest nähtub, et sündmuskohalt xxxx korterist kaasa võetud noa käepide on noa tera

küljest murdunud. №a tera on mõõtmetega 12 cm x 1,7 cm. Teral veresarnane määrdumine. №a käepide heledast plastmassist mõõtmetega 10 cm x 2 cm. Käepideme ühes otsas ovaalne auk. - AS Rakvere Haigla patsiendikaardi nr 11104 koopia (tl 44), millisest nähtub, et T M on

viibinud ravil 11.09.2006. Punkris löödud noaga rindkere piirkonda. Tugev alkohoolne joove. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla haigusloo nr 47627 koopia (tl 43), mille andmetel T M viibis ravil 12.09.-14.09.2006. - isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 153 06.10.2006 (tl 39-41), milles kohtuarst-ekspert

on andnud arvamuse, et T M esines kohtuarstlikuks ekspertiisiks esitatud

ravidokumentide andmetel rinnaõõnde tungiv torke-lõikhaav vasakul pool rindkere eesseina piirkonnas, vigastuse tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind. Antud vigastus on tekitatud terava vägivallaga, võimalik, et määruses näidatud ajal (11.09.06) ja viisil löögist terava otsalise- ja servalise esemega, näiteks noaga, vasakule poole rindkere piirkonda. T M esinev tervisekahjustus on eluohtlik. Ekspertiisiaktist nähtub muuhulgas, et 11.09.2006 Toivo Müürilt võetud vereproovis oli etüülalkoholi sisaldus 4,29 promilli.

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, hinnanud kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, loeb süüdistatava

E.F-i süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks kannatanu T M ütlustega

ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega.

Kannatanu T M on järjekindlalt ja üheselt kogu aeg väitnud seda, et teda lõi noaga süüdistatav E.F. Kohtul ei ole põhjust selles osas kannatanu T M ütlusi mitte uskuda, sest ainult süüdistataval E.F sellest seltskonnast oli motiiv kannatanu

T M noaga löömiseks. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud see, et mingit sõnavahetust ega tüli süüdistatava E.F-i ja kannatanu T M vahel eelnevalt ei olnud. Süüdistatava E.F-i, tunnistajate N D ja V U ütlustega on tõendamist leidnud see, et kannatanu T M käis süüdistatava E.F-i elukaaslase N D juures magamistoas, olles seal tunnistaja N D sõnul umbes pool tundi ja süüdistatava E.F-i sõnul 20 minutit või pool tundi, mistõttu süüdistataval E.F oli vaja tunnistaja V U sõnul minna vaatama, mida kannatanu T M ja tema elukaaslane N D

seal magamistoas teevad nii kaua. Kohus loeb tunnistaja N D ütlustega tõendatuks

selle, et süüdistatav E.F solvus selle peale, mistõttu istus köögis seljaga tema poole ja ei rääkinud temaga. Kohus leiab, et kuna tunnistaja N D on süüdistatava

E.F-i elukaaslane, kes oma meest selles osas ülejäänud seltskonnast kõige

paremini tunneb, siis ei pruukinud sellest solvumisest teised korteris viibinud isikud üldse aru saadagi. Süüdistatav E.F on oma süüd eitanud, mistõttu on kohtu

6 arvates mõistetav, miks ta on öelnud, et teda kannatanu T M käitumine ei häirinud ja

tema ei olevat kannatanu T M magamistuppa järele läinud. Korteris viibinud teiste isikute osas, eriti tunnistaja V U osas, kes süüdistatava E.F-i, tunnistajate P

R ja N D sõnul ka selles korteris viibis, ei ole kannatanu T M ütlused olnud

järjekindlad, kuid kohtuistungil jäi kannatanu T M lõpuks siiski kindlaks sellele, et

Valeri Unukainen oli tol õhtul seal korteris, kuid O S seal korteris ei olnud ja R nimelist isikut ta ei tea. Nendele kahele viimasele isikule ei ole keegi teine oma ütlustes

viidanud, mistõttu on kohtu arvates tõsikindlalt süüdistatava E.F-i , tunnistajate P R , N D ja V U ütlustega tõendamist leidnud see, et neid kahte isikut seal korteris ei viibinud. Ka tunnistaja O S ise on öelnud, et tema oli 11.09.2006 oma

kodus ega olnud xxxx asuvas korteris. Süüdistatava E.F-i ütlustesse, et vahepeal käis seal korteris S V , suhtub kohus kriitiliselt, sest keegi teine oma ütlustes

nimetatud väidet ei kinnita. Kohtu arvates on paljasõnalised ja ennastõigustavad süüdistatava E.F-i ütlused, et nad läksid umbes kella 7 ajal õhtul koos N D tooma järgmist pudelit ning kui võib-olla kuskil 40 minuti pärast tagasi tulid, siis oli kannatanu T M lamanud põrandal, nuga rinnus. Sellise järelduse tegemiseks annavad

kohtule aluse tunnistaja Niina Dmitrijeva ütlused, mis ei ühti süüdistatava E.F-i ütlustega ning milliste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda. Süüdistatava E.F-i sõnul jäi nuga kannatanu T M rindu, kuid kiirabitöötajast tunnistaja M K seda oma ütlustes ei kinnita ning kohus ei näe põhjust nimetatud tunnistaja ütlusi mitte uskuda. Kohtulikul uurimisel on tõendamist leidnud, et tunnistajad P R ja V U kannatanu T M noaga löömist pealt ei näinud, sest magasid. Sellist järeldust toetavad

kaudselt kiirabitöötajast tunnistaja M K ütlused, kelle sõnul magasid voodis üks või kaks alkoholijoobes meest, kes ärkasid selle peale üles, kui nad sinna läksid, teadmata asjast midagi.

Kohtu arvates on süüteokoosseisu objektiivsed tunnused – süüdistatava E.F-i

poolt kannatanu T M noaga ühe korra vasakule rindkere piirkonda löömine, millise

vigastuse tüsistusena tekkis vasakpoolne verirind ja milline on eluohtlik tervisekahjustus, kohtulikul uurimisel ammendavalt tuvastamist leidnud. KarS §-s 118 sätestatud kuriteokoosseis on materiaalne, s.o. tagajärge nõudev, mistõttu subjektiivse

tunnuse analüüsimisel on vajalik lähtuda süüdistatava E.F-i suhtumisest tagajärge. KarS § 16 lg 4 sätestab, et isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. KarS § 18 lg

2 sätestab, et isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Seega on nii kaudsele tahtlusele kui ka kergemeelsusele omane tagajärje ettenägemine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 04.06.2007 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-13-07

öelnud, et „Tahtlus koosneb kahest elemendist: intellektuaalsest küljest, ehk

koosseisuasjaolude teadmisest ning voluntatiivsest küljest, ehk koosseisuasjaolude

tahtmisest. Intellektuaalne element on küll tahtluse minimaalne eeldus, kuid pelgalt

süüteokoosseisule vastava asjaolu võimalikuks pidamine ei võimalda KarS § 16 lg 4

kohaselt teha järeldust tahtluse olemasolust. Selleks on nimetatud sätte kohaselt täiendavalt vajalik koosseisule vastava asjaolu saabumise möönmine, mida tuleb mõista

kui isiku poolt võimaliku tagajärje heakskiitmist, selle saabumisega soostumist. Voluntatiivse elemendi tuvastamine on kaudse tahtluse tõdemiseks otsustava tähtsusega,

sest just selle kaudu piiritletakse kehtivas karistusõigusdogmaatikas kaudset tahtlust

kergemeelsusest. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje

7

saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu tagajärje mittesaabumisele.“

Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis lubanuksid süüdistataval

E.F loota, et tema poolt loodud oht tagajärjes ei realiseeru. Sealjuures väärib märkimist, et ka arstiabi mindi tunnistaja N D ütluste kohaselt kutsuma alles umbes poole tunni pärast. Süüdistatav E.F, lüües kannatanu T M noaga ühe

korra vasakule rindkere piirkonda, s.o. elutähtsate organite piirkonda, kujutas endale

tavalise elukogemuse pinnalt ette mistahes vigastusi ja möönis sellega mistahes

tagajärge. Kohtu arvates pani süüdistatav E.F kuriteo toime kaudse tahtlusega, sest kaudse tahtluse puhul isik ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle tagajärje saabumise võimalikkust.

KarS § 118 p 1 näeb ette vastutuse tervisekahjustuse tekitamise eest, kui sellega on

põhjustatud oht elule. Oht elule on põhjustatud sellise tervisekahjustusega, millesse

inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks. Süüdistatava E.F-i poolt

toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel KarS § 118 p 1 järgi õigesti kvalifitseeritud, sest ta tekitas kannatanu T M eluohtliku tervisekahjustuse. Süüdistatava

E.F-i poolt kannatanu T M noaga löömine on vahetus põhjuslikus seoses saabunud tagajärjega.

Süüdistatava E.F-i käitumises esinevad seega talle inkrimineeritava

süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kohus süüdistatava E.F-i karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei leia. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskusastet

ja laadi, süüdistatava E.F-i isikut iseloomustavaid andmeid. Süüdistatavat E.F-i on varem kriminaalkorras karistatud 5-l korral, s.h. on teda 11.03.1997

Narva Linnakohtu poolt karistatud KrK § 100 järgi 8 aastase vabadusekaotusega,

millise karistuse ärakandmiselt Murru Vanglast vabanes ta 04.10.2004. Süüdistatavat

E.F-i on väärtegude toimepanemise eest alkoholiseaduse § 70 järgi

karistatud 8-l korral rahatrahvidega, kusjuures kõik mõistetud rahatrahvid on tal tasumata. KarS § 118 p 1 näeb karistusena ette nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatavat E.F-i, keda on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kes ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, pannes juba vähem kui kahe aasta möödudes viimase vabadusekaotusliku karistuse kandmiselt

vabanemisest toime uue kuriteo, tuleb karistada vangistusega, mis on ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedane.

Kannatanu T M on esitanud tsiviilhagi summas 50 krooni, millise summa on ta tasunud kahe haiglas oldud voodipäeva eest. Kohus leiab, et kannatanu T M tsiviilhagi summas 50 krooni on põhjendatud ja kuulub süüdistatavalt E.F-ilt välja mõistmisele.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 310, 313, 315, 318, 319 kohus

8 otsustas:

Süüdi tunnistada E.F KarS § 118 p 1 järgi ning karistuseks mõista 5 (viis) aastat vangistust.

Tõkend – vahistamine jätta E.F-i suhtes muutmata ning tema karistuse kandmise alguseks lugeda 12.09.2006.

Välja mõista E.F-ilt 50 (viiskümmend) krooni T M (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskuluna sundraha 9000 (üheksa tuhat) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskuluna ekspertiisitasu 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 55.40 (viiskümmend viis krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 12 130.40 (kaksteist tuhat ükssada kolmkümmend krooni ja 40 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 1850.40 krooni) krooni v.-adv. Lembit Nirgi poolt määratud korras süüdistatava E.F-i kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista E.F-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

15 528.80 (viisteist tuhat viissada kakskümmend kaheksa krooni ja 80 senti) krooni

riigituludesse v.-adv. Lembit Nirgi osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

E.F-iltasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606.

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud

tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid – noa tera ja käepide ning DNA proovid verekahtlasest määrdumisest 2

tampoonile (pakend nr 1 ja pakend nr 2), millised asuvad kriminaalasja juures, kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale

9

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Eesistuja

/allkiri/ H.Väinaste

Rahvakohtunikud

/allkirjad/

Ärakiri õige

№oremreferent

I.Golubev

06.detsembril 2007.a Viru Ringkonnakohus otsustas:

1.Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 11.oktoobri 2007.a kohtuotsus E.F-i süüditunnistamises ja karistamises KarS § 118 p 1 järgi jätta muutmata. 2.Kaitsja-vandeadvokaat Lembit Nirgi apellatsioon jätta rahuldamata.

№oremreferent

I.Golubev

Kohtuotsus jõustus 11.veebruaril 2008.a Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kohtumäärusega.

№oremreferent

I.Golubev