1-07-9065\2 · 1-07-9065\2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

Kriminaalasi 1-07-9065 (04244002732) 08.10.2007, Kohtla-Järvel

KOHTUMÄÄRUS

Viru Maakohtu kohtunik Inna Kirsipuu läbi vaadanud kohtusse

kokkuleppemenetluses saabunud kriminaalasja B.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p. 4,8 alusel

Tegi kindlaks:

Antud kriminaalasi on kohtusse saadetud kokkuleppemenetluses ja B.K

süüdistatakse selles, et tema ajavahemikus 26.11.2004-28.11.2004

ukseluku lõhkumise teel tungis kannatanu E. P. kuuluvasse talumajja, kust varastas õmblusmasina, vanaaegse margapuu, 2 vanaaegset albumit, medali,

vasest hobusekuju, tekitades kannatanule kahju summas 5000 krooni. Vara lõhkumisega tekitatud kahju 6000 krooni.

Tutvunud kriminaalasjaga, leiab kohtunik, et kriminaalasi tuleb tagastada prokuratuurile KrMS § 248-1 lg 1 p 3 näidatud alustel.

Kohtu põhjendused on järgmised.

Kokkuleppemenetluse kohaldamise aluseks on kahtlustatava või süüdistatava

taotlus ja nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, samuti kaitsja ja menetleja faktiline nõusolek minna kokkuleppele ( KrMS § 239).

KrMS § 244 lg 3 sätestab, et prokurör, kaitsja ja kahtlustatav või süüdistatav

peavad jõudma kokkuleppele kuriteo kvalifikatsioonis, kahju laadi ja suuruse kohta, samuti karistuse liigi ja määra kohta.

Kohus on seisukohal, et ka kokkuleppemenetluse kohaldamisel peab olema tõendatud usaldusväärselt, et isik on teo toime pannud, tegu on õigusvastane ja isik on süüdi ( KarS 2 lg 2). Alles siis võib kohus mõista isikule kokkuleppes

pakutav karistus. Kohus soovib edastada pooltele oma arvamuse, et kokkuleppemenetluses ei lepita kokku selles, et isik võtaks kuriteo enda omaks.

Kuriteo toimepanemine kahtlustatava poolt peab olema usaldusväärselt

tõendatud kriminaalasja materjalidega, ja siis lepitakse kokku kvalifikatsiooni, kahju ja karistuse osas.

Tutvudes toimikuga, tekkib kohtul põhjendatud kahtlus, kas B.K on kuriteo toimepannud isik.

Ainukeks B.K süüd kinnitavaks tõendiks on tema enda ütlused:

-09.03.2007 lk 73, et ta tunnistab ennast süüdi, kahetseb ja kinnitab tema 06.12.2006 kahtlustatavana antud ütlusi; -06.12.2006 lk 60, et kas detsembris või novembris 2004 ta sõitis oma isikliku autoga Peipsi järve juurde. Talle oli teada, et teelt umbes 500 m kaugusel asub talu, kus ei elata. Aeg oli õhtune. Talle meeldivad vanaaegsed asjad. Ta sõitis selle talu juurde. Talumaja uks oli lukus ning ta ei mäleta, kuidas ta selle avas. Ta sisenes ja võttis sealt õmblusmasina, kaalud, 2 albumit, hobuse kaelarihma. Varastatu on maha müüdud Tallinnas.

Kriminaalasja uurimisel on kogutud veel järgmised tõendid:

Lk 2-4, kuriteoteate protokoll, millest nähtub, et kannatanu E. P. tegi 29.11.2004 avalduse, et talumaja ukselõhkumise teel tungiti tema xxx talusse, varastati asjad ning lõhuti antiikmööbel. LK 5-18, 29.11.2005 koostatud sündmuskoha vaatluse protokoll, millest nähtub, vaatluse objektiks on xxx talumaja, selle kõrvalhoone ja olustik nende ümber. Majas on kaks sissekäiku. Maja ees on lumes jalajälgi. Ühe sissekäiku välisukse

ukselukk on lõhutud. Koridoris mõlemas esikus on lumest jalajälgi. Esikust

elutuppa viiv uks on lahti murtud, ukselukk on lõhutud ja uksepiidal on

murdmisjäljed, tubades on segadus ning põrandaluugid on lahti. Toast leitud suitsukoni, mis on kaasa võetud ( 2 tk). Jalajäljed lähevad kõrvalhoone suunas ja

siis jalajäljed ja soomiku ( soomekelgud) lähevad üle põlle suure tee juurde Iisaku poole. Soomekelk on leitud maanteekraavist ja viidud tagasi omanikule. Edasi jalajäljed lähevad veel paar meetrit Iisaku poole ja siis kaduvad.

Lk 19 pöördel, kannatanu ülekuulamisprotokollist nähtub, et 28.11.2004 tema naaber E. R. avastas, et maja lukud on lahti murtud ja viivad jäljed. LK 23, E. R. ülekuulamisprotokollist nähtub, et 28.11.2004 hommikul nägi ta üle põlli viivaid jälgi, läks vaatama ja avastas, et naabrimehe talumaja lukud on lahti murtud ja jalajälgi igal pool.

Samuti kriminaalasja raames on ülekuulatud mitmed isikud, kes tegelesid sel

ajal vanametalli korjamisega ja kõik eitasid oma kokkupuutumist xxx talu ja seal toimunud vargusega.

Vaatamata sellele, et B.K võttis varguse enda omaks, ei pea kohus ka tema ütlusi usaldusväärseks tõendiks, sest see ei ühti teiste tõenditega. Esiteks, kahtlema paneb juba see asjaolu, et B.K ei mäleta, kuidas ta tungis maja sisse, millega lõhkus ukse, ei räägi üldse, kuidas ja millega lõhkus elutuppa viiva ukse, mida ta otsis põrandaalustes ruumides ( põrandaluugid olid

lahti). Tema ütlused on väheinformatiivsed, pealiskaudsed ning uurija pole

püüdnudki välja selgitada ja täpsustada asjaolusid, mille esinemine tuleneb sündmuskoha vaatlusprotokollist ja tunnistaja E. R. ütlustest.

Teiseks, B.K ütlused ei ühti sündmuskoha vaatluse protokolliga. Kahtlane on see, et ei sündmuskoha vaatlusel ega tunnistaja E. R. ütlustest pole

tuvastatud ega nähtu, et maja juures oleksid avastatud selle juurde sõitnud auto

jäljed. B.K väidab, et ta sõitis talu juurde autoga. Vastupidi,

sündmuskoha vaatluse protokollist nähtub, et võõras isik kasutas soomekelku kas sõitmiseks ja/või asjade vedamiseks.

Kolmandaks, majas põrandalt on avastatud kaks suitsukoni. Kannatanu ei avaldanud, et need on tema poolt jäetud. Nende asitõendite kohta on läbi viidud

DNA-ekspertiis (lk. 54-55) ja selle tulemused ( proovidest määratletud DNA

profiilid) säilitatakse Kriminalistika Keskuses. Kohus leiab, et antud

kriminaalasjas tuleb läbi viia täiendav DNA ekspertiis selleks, et kontrollida,

kas B.K DNA proovist määratletud profiil langeb kokku

suitsukonidelt võetud proovidest määratletud profiiliga. Selleks tuleb võtta

B.K-lt võrdlusmaterjal. Juhul, kui profiilid langevad kokku, siis

selle ekspertiisi tulemus oleks ainuke usaldusväärne süütõend B.K

vastu. Sel juhul kohus võiks suhtuda B.K süütunnistamisse kui tõendisse, mis kinnitaks DNA ekspertiisi tulemust. Juhul, kui DNA ekspertiis ei

kinnita B.K kokkupuutumist sündmuskohaga, ei pea kohus

võimalikuks tunnistada B.K süüdi üksnes tema enda ütlustele tuginedes, sest need ei ühti teiste tõenditega.

Kohus leiab, et B.K vargusest osavõtu kohta pole kogutud usaldusväärseid süütõendeid, mille tõttu süüdimõistva kohtuotsuse tegemine ka kokkuleppemenetluses on välistatud.

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 3 kohus

M Ä Ä R A S:

Kriminaalmenetlus B.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile.

Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Määruse koopiad saata B.K-le ja kaitsja Sergei Politševile.

Kohtunik Inna Kirsipuu