1-06-13956\3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-06-13956

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 03. oktoobril 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-06-13956 (06221000044)

Kohtunik Katrin Puhkason

Sekretär Thea Tikenberg

Eriasjade prokurör Jüri Kasesalu Kriminaalasi N.J-i süüdistuses KarS § 257 järgi üldmenetluses Süüdistatav

N.J

xxx Isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht: B E müügimees, varem karistatud kriminaalkorras : 8.01.1997.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a. vabadusekaotusega tingimisi 2 a. katseajaga, väärteokorras karistatud liiklusalaste väärtegude eest, tõkend: elukohast lahkumise keeld, kahtlustatavana kinnipidamine 06.06.-08.06.2006.

Kaitsja vandeadvokaat Moonika Mägi RESOLUTSIOON Eelpooltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 180 p 1, § 311- 313, § 315 Kohus o t s u s t a s:

2

1. Tunnistada süüdi N.J KarS § 257 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 /kümme/ kuud. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistusaeg 06.06.-08.06.2006.a ,see on 3 päeva karistusaja hulka, seega ärakandmisele kuuluv karistusaeg on vangistus 9 kuud ja 27 päeva..

KarS § 74 lg 1,2 alusel kuulub koheselt ärakandmisele vangistus 2 kuud ja 27 päeva,

vangistusest 6 kuud ei pöörata tingimuslikult täitmisele, kui N.J ühe (1) aasta ja 6- kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale KarS § 75 alusel pandud kontrollnõuded, mille kohaselt süüdimõistetu kohustub: 1) elama oma alalises elukohas: xxx

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks (15) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa eluvõitöökoha vahetamiseks.

Kriminaalhooldaja määrab N.J-ile

katseajaks Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja I Juhanson ( Pärnu, Kuninga 22, tel 447 9503).

Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, see on 03. oktoobril 2007. a.

2. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistub kohtuotsuse jõustumisel.

3. Välja mõista Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse N.J-ilt menetluskulud: - sundraha 5400 krooni / viis tuhat nelisada krooni/, - kohtu-arstliku ekspertiisikulud 1840 krooni /üks tuhat kaheksasada nelikümmend krooni ja 00 senti/ Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas kood 401

viitenumber 2800049777 või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas kood 767 viitenumber 2800049777.

Maksekorralduse selgituse reale tuleb märkida: Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja, kohtuasja number (1-06-13956 ), süüdistatava nimi ja nõude sisu (menetluskulud). Menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale otsuse jõustumist, vastasel juhul pööratakse kohtuotsus täitmisele kohtutäituri kaudu.

4. Asitõendid:

- Sõiduauto Xxx, reg.nr.xxx, kaks sõiduauto süütevõtit jätta seadusliku valdaja A T käsutussse.

- Mobiiltelefon №kia 6100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx EMT jätta N.J-i käsutusse. - Mobiiltelefon №kia 1100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx jätta F A käsutusse. - Mustade kaantega märkmik - hävitada. Salvestised:

3

- 2 CD-plaati Tallinnas, Sütiste tee 1 asuva Statoili tankla 04.05.2006.a. turvakaamerate

salvestustega hoida kriminaalasja juures.

- Videokassett 19.05.2006.a. A. T ütluste seostamisest olustikuga hoida kriminaalasja

juures./

5. Tsiviilhagi ei ole esitatud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast

päevast, mil kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis. Apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamist kirjalikult teatada otsuse teinud kohtule (hiljemalt 10.10. 2007. a). Vastavalt KrMS § 189 lg 3 võib menetluskulusid vaidlustada määruskaebe korras 10 päeva jooksul peale kohtotsuse kuulutamist, esitades määruskaebuse otsuse teinud kohtule.

Süüdistuse sisu: N.J-i süüdistatakse omavolis, oma tõelise õiguse teostamises ebaseaduslikus korras,

nimelt selles, et tema 04.05.2006.a. kella 18 paiku Tallinnas, Sütiste tee 1 asuvas Statoili bensiinijaamas, nõudes A T talle 40 000.- krooni suuruse võla tasumist, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, lõi bensiinijaamas sees ja bensiinijaama kõrval territooriumil A T rusikaga kokku 4-5 korral pea ja rindkere piirkonda, tekitades A.T kergeid tervisekahjustusi. Samas, piirates A. T vabadust kasutada tema kasutuses olevat ja AS-le Hansa Liising Eesti

kuuluva sõiduautot Xxx, reg.nr.xxx (väärtus 300000.- krooni), nõudis N.J A.T ülalnimetatud sõiduauto Xxx võtmeid, et hoida sõidukit enda käes kuni võla tagastamiseni. Tema poolt eelnevalt kasutatud vägivalla tagajärjel sai ta auto võtmed A. T samal päeval kella 20 paiku Lauluväljaku merepoolses parklas ja korraldas auto hoidmise Tallinnas, Turu

plats 5/7 sisehoovis asuvas parklas. Nimetatud sõiduauto Xxx koos võtmega võeti ära Keskkriminaalpolitsei töötajate poolt 06.06.2006.a.

Seega pani N.J toime omavoli, oma tõelise õiguse teostamise ebaseaduslikus

korras, milline oli seotud vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega, s.o. KarS § 257 ettenähtud koosseisutunnustega kuriteo.

Kohtulikul uurimisel uuritud tõendid:

- Kannatanu A T kinnitab kohtulikul uurimisel, et tutvus N.J-iga JV kaudu.

Esimesel korral laenas N.J-ilt 15000 krooni ja tagasi maksis 18 000

krooni. See oli 2005.a.Teisel korral laenas 35000 krooni, mille sai kätte

sularahas, tagasi pidi maksma 40000 krooni kuu pärast. Kuid makseraskuste

tõttu ei suutnud 40 000 õigel ajal tagasi maksta. Tal oli ka väiksemaid võlgu

teistele. Ta küll selgitas N.J-ile makseraskustest, kuid ega see viimasele ei

meeldinud. Maikuus 2006.a helistas tema firma töötaja pruut ja öeldes, et

soovib rääkida remondija tööjuttu, määrates kohtumise Statoili bensiinijaama. Bensiinijaamas (Magistrali) oli tüdruk kohal autoga, pärast tuli R oma sõpradega koos (2-3 isikut), kes ütles, et ootame Tõnu ära. Ta kuulis, kui R rääkis telefonil Tõnuga(või J V ) ja viimane ütles, et „ ärge teda enne minema laske, kui ma kohal olen.“

4

R ütles, et tuleb oodata kuni Tõnu tuleb. See oli kella 16.00-17.00 paiku,kui

ta Statoili WC-sse läks, kus oli üks kabiin. Keegi koputas WC uksele ja seal

oli Tõnu ukse taga. Tõnu lõi teda näkku ja nina piirkonda, ise läks WC-sse. Ta väljus ja kui tahtis oma autost tagi võtta, siis Tõnu ei lasknud ust avada.

Tõnu lõi teda rusikaga paar korda vastu silma ja rindkeresse selle eest, et ta

võlgu jäi ja õigel ajal võlga tagasi ei maksnud. Tõnu küsis auto võtmeid. Tal

oli nina verine ja Statoilis üks töötaja andis talle jääd. Kui Tõnu oli ära

läinud, tuli A K tema kutsumise peale Statoili. Oma auto jättis tanklasse, sest tal oli silm juba kinni ja ei saanud juhtida. Naine, kellel on autovõti, pidi

selle hiljem ära viima sealt. Ta istus K autosse. Tõnu oli soovinud võla asja

edasi arutada ja poole tunni pärast tuli N.J-ilt kõne. Lepiti kokku

kokkusaamises Lauluväljakul Mere väravas kell 20.00 ajal. Merepoolse

värava parklas kohtusid N.J-iga , kellel oli veel paar talle tundmatut meest kaasas. Tema ja N.J väljusid autodest. N.J seadis tingimuse, et ta tooks kohe 10000 krooni ära, nii kauaks aga pidi ta autovõtme üle andma. Ta lubas

üritada seda raha kiiresti kokku saada, kuid autovõtit ei tahtnud üle anda. Autovõtit nõuti korduvalt, et ära hoida edaspidist löömist ja leides, et pole

valikut, andis võtme üle Tõnule. Vastas ka N.J-i pärimisele, et auto on

seal, kus nad enne kohtusid. Teised m d seisid kõrval. Seepeale sõitsid kõik

laiali. Umbes pool tundi hiljem Mustamäel Statoili tanklast mööda sõites

nägi, et tema auto oli sealt ära viidud. Raha ta kokku ei saanud. Auto ja

autovõtme sai tagasi hiljem politsei käest. See oli liisingu auto ja kuna liisingu võlg läks suureks võeti auto tagasi. Kuna oli õhtune aeg, ei läinud

kohe arsti juurde, vaid tegi seda järgmisel päeval. Ravis silma salviga. Võlg on N.J-ile maksmata.

Kannatanul kehavigastuse olemasolu 04.05.2006.a ja varasemat laenu N.J-ilt kinnitavad kirjalikud tõendid:

- AS Ida-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaardi andmete

kohaselt pöördus A T 04.05.2006.a kella 23.19 ajal Ravi tn. 18 asuvasse traumapunkti

avaldades, et samal päeval kella 18.00 ajal oli trauma, tungiti kallale, diagnoos: laugude hematoom vasakul silmal /kd 1 tl 15/ - Vastavalt isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktis nr. 181 12.05. 2006.a antud ekspertarvamusele

on A. T kohtuarstliku läbivaatuse alusel tuvastatud tervisekahjustused: paranenud

nahamarrastused otsmikul vasakul ja paranemisjärgus nahaalused verevalumid vasakul alalaul ja paremal ülakõhus. Need tervisekahjustused võisid olla tekitatud 04.05.2006.a tömbi

vägivalla toimel löökidest kõvade tömpide eseme/esemetega (näiteks rusikas jms.) näo ja kõhu piirkonda. Tervisekahjustused ei ole eluohtlikud /kd 1 tl 16-17/.

- Hansapanga teatis N.J-i ja A. T Hansapanga kontode väljavõtetest nähtub, et

11.07.2005.a on N.J teinud oma kontolt väljamakse A T 15.000 krooni laen ja 31.08.2005 on N.J-i kontole tehtud A. T poolt laenu tagastus 18000 krooni kohta, A T kontole on 11.07.2005.a laekunud N.J-i kontolt laen 150000 krooni ja 31.08.2005 on kontolt kantud N.J-i kontole laenu tagastus 18000 krooni /kd 1 tl 33-50/. - Tunnistaja A L kinnitab kohtus, et 2006.a maikuus sõitis ta Magistrali Statoili parklasse N.J-i palvel. Viimane oli talle Pärnust helistanud ja öelnud, et sinna tuleb tema võlglane. Tankla taga oli üks auto, kus oli tuttav naine E ja üks ilmselgelt purjus mees. Selle auto kõrval oli veel üks auto, kus istus üks kiilaspäine mees ja rääkis telefoniga. Naine küsis, kas see vend

on ka talle võlgu, osutades teises autos istunud m le. N.J oli ka võlglast kirjeldanud tugeva kehaehituse ja kiilaspäisena. Purjus mees ütles, et kiilaspäine mees on kogu maailmale

võlgu. Umbes tunni aja pärast saabus N.J . Mees oli sel ajal läinud ilmselt Statoili

5 poeossa ja N.J läks talle sinna järele. Kui nad koos poest väljusid, karjus Tõnu sellele m le, et viimane on teda petnud, tema eést varjanud. Võlglane lubas võla ära klaarida. Karjumine toimus tankla nurga taga, seetõttu poodi sisenemist ja väljumist ta ei näinud. Mingit füüsilist kontakti ta ei märganud. Kiilaspäisel m l nägu punetas, kuid seda märkas ta juba enne. Tõnu

tuli tema juurde ja ütles, et siin pole midagi teha ning nad sõitsid Magistrali parklasse.

Kohtus kinnitab, et kui kohtueelsel uurimisel antud ütluses /tl 169 I kd/ on kirjas, et…“ võlgnik oli näost punane, silm paistes“, siis nii oli. - Tunnistaja AP kinnitab kohtule, et N.J-i ja A T kohtas esmakordselt 2006.a maikuus. Nimelt helistas talle tuttav A hüüdnimega Koppa, kes oli A.T tuttav öeldes, et tema tuttaval on mingid rahahädad. Kokku saades teatas K , et T rahahädad N.J-i ja veel kellegagi. Koppa arvas, et endise Pärnu elanikuna tema teab N.J-i. Jutust sai aru, et T on N.J-ile juba pikemat aega võlga. Ta tegi ettepaneku N.J-iga kohtuda, et kaubelda 2 nädalat võlapikendust. Ta helistas N.J-ile ja tegi ettepaneku arutada võlga. Lepiti kokku kohtumine Lauluväljaku mereväravas. Tema sõitis oma autoga kohale, T koos K . N.J oli kaasas keegi S ja F . Jutt oli, et kahe nädala jooksul peab T 50000 krooni ära tooma, kuid seniks annab auto panti,

oli juttu ka mingist graafikust, kui T ei jõua 2 nädalaga raha maksta. T oli nõus võlga maksma ja otsis lahendust. Tema arvates pakkus T ise autot pandiks ja andis autovõtmed üle.

Oli juttu ka auto asukohast. T l oli tol korral päikeseprillid ees, mingit verevalumist näha polnud. - Kannatanu kinnitab fakti, et nad (A K ) tol õhtul Nõmmel kohtusid A P ja juttu oli A. T võlgadest, kuid ei kinnita, et ta ise autot panti pakkus. Võtmeid nõudis N.J. - Tunnistaja on andnud ütlusi (Rahvastikuregistriandmetel surnud 20.02.2007.a) /kd 1 tl E R

110-112/, et 2006 a algul pöördus tema poolt kinnipidamiskohas karistust kandev J (nimetab K ), et kui ta juhtub nägema nende ühist tuttavat A T , siis öelgu edasi, et A võtaks temaga ühendust. 2006.a jaanuaris või veebruaris helistas temale mobiilile üks mees, kes nimetas end

Tõnuks, andis oma telefoninumbri ja palus helistada talle, kui A kusagil näeb. 2006.a maikuus, kui ta tuttavate naisterahvastega – E ja G olid Saha-Lool, helistas talle T ja päris A kohta. Mingil hetkel helistaski A E ja viimane pakkus kokkusaamiseks Magistrali Keskuse juures asuvat Statoili. E peigmees olevat töötanud A e juures ja viimane olevat jätnud palga

maksmata . Kuna olid E alkoholi pruukinud, juhtis autot G , kaasa võeti veel üks tuttav hüüdnimega Põrr. Enne Statoili sõitmist helistas ta N.J-ile. Kui nad Statoili jõudsid oli A juba oma autoga – tumeda Xxx kohal. Nad parkisid oma auto A e auto taha. Mäletab, et seal oli veel kaks noormeest, kellega A vahepeal vestles. Tema jõi naistega muruplatsil džinni ja mäletab, et kohale tuli veel üks mees, ei tea kes see oli. Vahepeal käis A kusagil ära, võib olla

Statoili jaamas. Ei mäleta, et oleks ise või temaga kaasasolnud naisterahvad oleks Statoilis sees käinud. Kuna oli juba tugevasti purjus, ei mäleta, kas A oli silm paistes. Ei näinud, et

keegi oleks A löönud, ise ka A t ei löönud. Kas naistega ära sõites oli juttu mingist peksmisest, ei mäleta.

- Tunnistaja selgitab kohtus, et tol korral õhtupoolikul, kui tuli laost kaubaga välja, S R kuulis, et üks mees heledas rõivastuses kiilaspäine mees küsib S käest jääd. Sellel oli silm punane. Ta andis terve koti jääd ja mees hoidis jääd silma peal. Keegi suhtles veel vahepeal ja lõpuks mees läks ära.

- Tunnistaja kinnitab kohtus, et 2006 maikuus töötas AS Eesti Statoil bensiinijaamas AS Sütiste tee 1.. Mäletab, et ühel päeval tuli poodi mingi seltskond. Üks naine küsis, kas neil on

jääd, et seda panna vigastuse peale. Kiilaspäine, teksades mees, kes vigastada oli saanud, küsiski jääd . Mis oli juhtunud, ta ei tea, mäletab, vaid et käidi WC-s. - Isiku (A T ) foto järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et A S /kd.1 t.l.80-82/ nähtub, et esitatud fotodelt on tunnistaja ära tundnud A T m na, kes oli 04.05.2006 Sütiste 1 Statoili jaamas paistes silmaga ja hoidis jääd silma peal.

6

- Asitõendi – CD plaat (Arita SD-R) Statoili videosalvestisega tankla (kaamera 5-kassa) kaupluse siseruumist 04.05.2006.a., mis näitab Sütiste tee 1 tankla kaupluse kassat, WC ust ja

ametikäigu ust ning ukse juures olevat ajal stendi. CD plaadi vaadati kohtuistungil arvutiprogrammis Windows Media Player Tunnistaja S. R selgitab, et kaamera näitab ajalõike ja kellaaeg on nihkes, õige kellaaeg on kassa kellaaeg. Ja osutab lõigule kell 17.52 kuidas nad kolmekesi lähevad jääkapi juurde ja ta annab jääd, pärast seisab mees ajalehtede stendi juures. Kassa kella aja järgi kell 17.30 seisab see kiilaspäine mees WC kõrval mobiiliga. Salvestisel isikud raskesti eristatavad. A. S selgitab, et teksajakiga ja teksajakita mees videol on üks ja sama isik. Kui see mees peale mobiiliga kõnelemist väljas käis, tagasi tulles tal enam jakki polnud.. Tunnistaja S. R kinnitab, et kui ta jääd andis, oli sel m l kas valge pluus või dzemper seljas /vaatlusprotokoll kd I tl 51-69)

- Tunnistaja F A kinnitab kohtus, et 2006.a maikuus pidid nad SS minema õhtust sööma Argentiina restorani ja N.J pidi ka tulema.. Enne restorani minekut tuli S. S kõne ja

selgus, et N.J on üks asi ajada ning nad sõidavad ka Lauluväljakule. Lauluväljakule jõudes oli N.J juba kohal, kohe jõudis kohale ka kaks autot, kust väljusid kolm meest. T l olid päikeseprillid ees. Mingeid vigastusi näha ei olnud. Hiljem kuulis politseis, et keegi olevat kedagi löönud. Hakati arutama mingit T võlga N.J-ile summas 30000-50000. Nad üritasid mingile kokkuleppele saada tagasimaksmise aja suhtes. T oli huvitatud, et saaks

võla kaelast, kuid ei teadnud millal ja kuidas. Siis ütles keegi seltskonnast, kas K , S või N.J, et T annaks autovõtmed pandiks N.J-i kätte, seni kuni mingi summa ära toob. Võis olla, et öeldi, kui selle päeva õhtuks mingi summa ära toob, siis antakse võtmed tagasi. T oli nõus kokkuleppega tuua õhtuks 10000, et võtmeid tagasi saada. Ta andiski võtmed üle, kuid ei mäleta konkreetselt kellele, võimalik, et K ja viimane omakorda N.J-ile, või andis ta need S . Mingit ähvardamist ei olnud, kuigi sõnavahetus oli kõrgendatud toonil. Keegi seltskonnast küsis, kus auto seisab, kui ta autoga midagi juhtuda võiks või kaduma läheb. T pidas oma meestega nõu ja ütles, et auto asub Statoili bensiinijaamas Magistrali keskuse kõrval. Jutt oli kohapeal ainult võtmete üleandmisest, et kui T on vaja sõitma minna, siis tuleb meelde, et

võtmeid pole, kuna on kellelegi võlga. Nad sõitsid Lauluväljakult Mustamäele kontrollima, kas auto on nimetatud kohas. Kuna tundsid vastutust auto pärast, otsustasid auto sealt ära viia ja parkida tema elukoha juurde hoovi, kus on turvaline parkla. N.J andis talle auto võtmed

ja sõitis selle autoga koju ning parkis selle hoovi, kuhu ei pääse kõrvalised isikud, ainult majaelanikud. Umbes kuu aja pärast võeti politsei poolt korterist selle auto võtmed ja see auto ära. - F A elukohas ja garaažis toimunud läbiotsimise protokolli 06.06.2006.a kohaselt Tallinnas Turu plats 5/7-41 leiti asitõendid: kust mobiiltelefon №kia 1100 Imei xxx SIM kaart xxx,

sõiduauto Xxx logoga süütevõti, signalisatsiooni pult koos 2 võtmerõnga ja sõiduauto Xxx registreerimisnumbriga xxx/kd1 tl 99-102/

27.10.2006.a lõpetas eriasjade prokurör Jüri Kasesalu kriminaalasjas osaliselt kriminaalmenetluse F A ja S S osas menetluse aluse puudumisel /tl 15-16 kd 2/. - Tunnistaja J V kinnitab kohtus, et 2005.a kui ta kandis karistust Vanglas viis ta telefoni teel kokku A.T ja N.J-i, kuna A.T pöördus tema poole rahamurega. Teab, et A. T laenas esimene kord 15000 ja maksis tagasi, kui siis olevat võtnud laenu umbes 30000 krooni. Kui ta sai teada, et T viivitab võla maksmisega, kuulis teistelt, et T leib ongi võlgu võtta, samuti maksvat ta töölistele palka.

Süüdistatav end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista, vägivalda T suhtes ei N.J

kasutanud ja autovõtmeid ei nõudnud. Ta kinnitab, et 2005.a helistas tuttav JVVanglast ja

palus aidata rahadega oma tuttavat T . Algul sai T tema käest 15000 krooni ja vastavalt kokkuleppele tagastas 18000 krooni, kandes selle tema arvele. Umbes kuu möödumisel küsis T tema käest juba 30000 krooni, kuid laenamise momendil tahtis 35000 krooni. Augustikuus

7 kohtusid hotell Olümpia ees ja ta võttis automaadist 5000 krooni juurde. Selle summa pani ka

oma märkmikku kirja. Tagasimakse aeg oli kaks kuud. Kuud möödusid ja ta helistas T le, viimati kohtusid detsembris, T väitis, et tal on rahadega halvasti ja ta ei saa tagasi maksta.

Kuid hiljem ei saanud ta teda enam telefonil kätte. Ta palus JV leida A. T telefon või elukoht. Maikuus sai V teada, et tema tuttav E R kohtub T Tallinnas Sütiste teel Statoili bensiinijaamas. Ta tuli autoga Pärnust Tallinnasse. Bensiinijaamas sai T kokku, rääkisid paar sõna ja T lahkus. Peale seda lahkus ka tema. E. R sai T telefoninumbri .Kella 19.00-20.00 vahel helistas ise või helistas T . Leppisid T tuttava A. K kokku, et kohtuvad poole tunni

pärast Lauluväljaku juures Kuna tal oli plaanis tuttavatega sööma minna, sõitsid koos Lauluväljakule. T ise pakkus välja, et toob samal õhtul 10000 krooni ära. Siis tuli kellelgi kohaolijaist juhuslik mõte, et T on nõus autovõtmed talle andma, kui ta kuhugi minna tahab, siis tuleb meelde , et tal pole võtmeid. T ise küsis, et kui toob 10000 krooni ära, kas saab siis auto võtmed tagasi. Ta teatas, et on hilisõhtuni Tallinnas. T andis talle autovõtmed ja nad sõitsid koos S ja A bensiinijaama, kus T auto Xxx pidi olema. Kuna nad pidi veel sööma minema, tekkis mõte auto teise kohta viia. Auto panid F i hoovi, sest seal oli turvaline aiaga piiratud parkla. Kuid T sel õhtul rääkida ei õnnestunud ja raha ta toonud. .Rääkis Umbes kuu aja pärast tuli keskkriminaalpolitsei tema juurde ja tehti läbiotsimine nad otsisid sõiduautot

Xxx. Ristküsitluse käigus keeldub selgitamast vastuolu oma ütlustes, mis andis kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana ülekuulamisel 07.06.2006.a „ Kuna mul oli kange häda, tema aga jalutas lihtsalt midagi ütlemata mööda, siis võisin talle midagi käratada…..lõin teda ühe korra käega vastu pead ning jalaga lõin talle ka korra tagumikku.“/tl 121/ Vahepeal, kui A jälle

tahtis eemale niimoodi minna, haarasin tema seljas olnud tagi varrukast kinni, tema aga hoidis käsi niimoodi, et tagi tuli seljast ära.“/tl 122 /. Keeldumist põhjendab vaid asjaoluga, et ei soovi kompromiteerida endist kaitsjat.

- N.J-i elukohas toimunud läbiotsimisel 06.06.2006.a / protokoll kd.1 tl 92-97/, mille kohaselt leiti asitõend mustade kaantega märkmik. Asitõendi – N.J-i elukohas läbiotsimisel

leitud mustade kaantega märkmikus (vaatlusprotokoll /kd 1 tl 159-169/ vaatlemisel märkmiku 11 l l „juuli 2005.a kanne A.T 15 000 augusti lõpuni, märkmikus august 2005.a märge“ tõi 18 000 ära“, 27.septmber 2005.a on märkmikus kanne „T 35 000 kaheks kuuks, november 2005 on kanne/ I kd tl 164/ „40 000 T “, 13. detsember 2005.a on kanne „T “ ja samasisuline kanne on märkmikus 21.detsembril 2005 /kd I tl 165-166/

- Jälitustoimingu protokollist 05.06.2006.a, mis tehtud 17.05.2006.a Põhja Prokuratuuri eriasjade prokuröri Jüri Kasesalu jälitustoimingu loa nr.1510 alusel üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite ( N.J-i kasutatav abonent xxx, F A kasutatav

abonent xxx ja S S kasutatav abonent xxx ) kõneeristustest nähtub, et 04.05.2006.a kella

20.20 ajal olid N.J , F A ja S S Tallinnas Lauluväljaku piirkonnas. Kell 20.20 helistatakse N.J-ile vastaja tugijaam EOK8 Lauluväljaku piirkond), kell 20.19 helistatakse

S S (vastaja tugijaam LLAVA13) kell 20.20 ja kell 20.20 helistatakse F A (vastaja

tugijaam Russalka1) . Kella 21.28 ajal on N.J , S. S ja F. A Mustamäel Sõpruse pst.piirkonnas). Kell 21.23 helistab F.A (Siili14) N.J-ile (Siili 83) S.S (Sopru12) helistab kell 21.28 N.J-ile (Sopru12) Kohtuotsuse põhjendus: Kohus leiab, et kohtulikul uurimisel on leidnud tõendamist N.J-ile esitatud süüdistus

oma tõelise õiguse – võla tasumise nõudeteostamises 04.05.2006.a ebaseaduslikus korras

vägivallaga ja isiku vabaduse piiramisega. N.J-i tegevuse on antud õige karistusõiguslik hinnang KarS § 257 järgi. Kohus leiab, et kannatanu A. T ütlused selles, et 04.05.2005.a kutsus töötaja elukaaslane ta kohtuma Sütiste tee 1 bensiinijaama. Sinna sõitis helistanud naisterahvas koos kaaslase ja E. R , kes teatas talle, et temaga tahetakse kohtuda, kuulis kui ta rääkis telefonil kas J. V või N.J-iga ja öeldi, et „ärge teda enne minema laske

8 , kui ma kohal olen“. N.J-iga tutvus J.V kaudu, kinnitab, et on N.J-ilt raha laenanud ja

pole tagasi maksnud. Kui ta väljus Statoili bensiinijaamas olevast tualetist oli ukse taga N.J , kes teda paar korda lõi rusikaga näkku, samuti lõi N.J teda väljas auto juures vastu

silma ja kehasse ning ei lubanud autost tagi võtta. Ta läks bensiinijaama tagasi ja küsis personalilt jääd, mille pani silma piirkonda. Kui N.J oli lahkunud, tuli tuttav A. Koppel,

kelle autoga sõideti Lauluväljakule, sest N.J oli helistanud ja kutsunud võlast edasi rääkima. N.J tuli sinna koos teiste meestega. Seal nõudis N.J temalt auto võtmeid seniks, kuni ta toob talle 10000 krooni võlast tagasi. Eelnevalt kasutatud vägivallast tulenevalt leidis, et ega tal ei jää muud üle kui anda a võtmed. Nõutud 10000 krooni suhtes lubas vaid

üritada seda leida. Hiljem Statoili tanklast mööda sõites nägi, et autot seal enam polnud. Pöördus arsti poole, sest silm oli paistes. Auto ja võtmed sai tagasi politseist. Need ütlused langevad kokku teiste esitatud tõenditega: - J. V kinnitab, et pöördus A. T palvel N.J-i poole ja andis neile mõlema telefoni numbrid. Hiljem kuulis, et T ei olevat viimast võlga ära tasunud.

- E. Roomets on kinnitanud, et J.V palus tal A. T nähes endaga ühendust võtta. Hiljem helistas talle keegi Tõnu, kes jättis telefoninumbri, et A.T nähes talle kohe teataks. Kui nad

Eveliniga koos olid maikuus, siis viimane helistaski A.T , et kohtuda. Tema teatas kohtumiskoha ja aja N.J-ile ja sõitis ise kohale. Seal oli A. T . - A. L on kinnitanud, et nimetatud päeval sõitis Magistrali keskuse juures asuvasse parklasse N.J-i palvel, kuna sinna pidi tulema tema võlglane. Tankla taga oli tuttav E ühe purjus meh ga, nende auto kõrval oli veel üks auto, kus istus kiilaspäine mees, kes sarnanes N.J-i antud kirjeldusele. Umbes tunni aja pärast jõudis N.J kohale. Enne seda oli mees läinud Stato8ili

bensiinijaama sisse ja N.J läks talle järele. Väljudes oli kuulda N.J-i valjuhäälset pahandamist.. Mingit füüsilist kontakti ta ei märganud. Kui samas kinnitab, et kiilaspäisel m l oli nägu punane ja silm paistes..

- A. S ja S. R kinnitavad, et kannatanu käis 04.05.2006.a Statoili tankla kaupluses, käis

tualetis, hiljem tuli tagasi ja küsis jääd, mida hoidis silma peal. S on fotode järgi äratundmiseks esitamisel selle m na ära tundnud A.T .

- Kuigi A. T on andnud ütlusi, et pöördus arsti poole järgmisel päeval, kinnitab AS Ida- Tallinna Keskhaigla patsiendikaart, et ta pöördus traumapunkti samal päeval - 04.05.2006.a

kell 23.19, diagnoositudvasakul silmal laugude hematoom. A.T on avaldanud, et samal päeval kella 18.00 paiku oli trauma, tungiti kallale.

- Isiku kohtuarstlikus ekspertiisiaktis 12.05.2006.a toodud ekspertarvamuse kohaselt fikseeriti A. T l nahamarrastus otsmikul vasakul, paranemisjärgus nahaalused verevalumis

vasakul alalaul ja paremal ülekõhus, mis võisid olla tekitatud löökidest kõvade tömpide esemetega( näiteks rusikas) näo ja kõhu piirkonda..

Kaitsja leiab, et kuna ükski tunnistaja ei näinud löömist ei bensiinijaamas WC juures ega

bensiinijaama taga parkimisplatsil ja seda ei näe ka turvakaamera salvestisest, siis ei ole löömise fakt tõendatud. Prokurör leiab, et kolm tunnistajat on kinnitanud vigastuse tekkimist

just N.J-iga esmakordse kohtumise ajal Statoili tanklas, mis riimub kannatanu A.T ütlustega. Kohus leiab, et eelpoolnimetatud tõenditest tuleneb üheselt, et N.J saanud teada, et A.T tuleb peale lõunat, helistas A. L le, et viimane läheks sinna, kuni ta kohale jõuab. Seega ei ole kaitsja väide, et N.J ei olnudki kohtumise initsiaator. Samuti tuleneb eelpoolnimetatud

tõenditest üheselt, et Statoili tanklas oli A. T l silm paistes, just seal oli tal vajadus hoida

külma silma peal ja seda just peale mitmekordset käimist tankla kaupluses. N.J aga

saabus kohale peale seda, kui teised kohalolijad olid juba pikemat aega seal. Enne seda ei

9 näinud keegi, et A.T silm oleks paistes olnud. A. L kinnitab, et N.J läks tanklasse sisse A.T otsima.. Tunnistajad A.S ja S.R kinnitavad, et vigastada saanud mees küsis jääd, silm oli punane. Jääd küsis ta peale seda kui oli vahepeal väljas käinud ja teksajakki polnud enam tal seljas. Tankla kaamera nr. 5 videosalvestis on omakorda salvestatud CD-plaadile ja nägu

nähtus CD-laadile salvestatust, ei ole seal salvestatud kõik ajamomendid. Samal õhtul

fikseeriti traumapunktis tervisekahjustus. Seega kannatanu A.T ütlused langevad kokku tunnistajate ütluste ja meditsiinidokumentidega. Samuti langevad kokku N.J-i ütlustega, et enne 35.000 krooni laenamist oli laenanud 15.000 krooni ja ette nähtud tähtajal tagastanud

lubatud 18000 krooni. Seda kinnitavad ka asjaosaliste pangakontode väljavõtted. Seetõttu puudub alus kahelda kannatanu ütluste tegelikkusele mittevastavuses. Lauluväljakul toimunud kohtumisel oli N.J-iga kaasas tema tuttavad S S ja F A ning A.T ga kaasasolnud tuttava A K ja N.J-i ühine tuttav A P . Tunnistajad A.P , F.A ja

S.S kinnitavad, et N.J ja A.T arutasid T võlga N.J-ile , üritati jõuda mingile kokkuleppele. Tunnistajad kinnitavad F.A ja A.P kinnitavad, et A.T l olid päikeseprillid ees ja mingit vigastust ei olnud näha. Nad kinnitavad, et A.T ise pakkus autovõtmeid võtmeid pandiks ja nimetas auto asukoha. Samas aga selgitab F.A , et autovõtmete üleandmisest oli juttu, et kui T l on vaja sõitma minna, siis tuleb tal meelde, et tal pole võtmeid, kuna on kellelegi võlgu. Samuti kinnitab F.A , et T ja N.J jõudsid kokkuleppele, et T toob õhtuks 10000 krooni ära, siis saab võtmed tagasi. Ka N.J selgitab kohtus, et kellelgi kohalolijaist mõte juhuslik mõte, et T on nõus talle autovõtmed andma, et kui tahab kuhugi

minna, siis tuleb meelde, et tal pole võtmeid. Selles osas ongi F.A ja N.J-i ütlused

vastuolulised, et A.T justkui ise oli teinud ettepaneku autovõtmeid ära andma. Samas oli juttu, et autovõtmete puudumine tuletab talle võlga meelde. Samuti nõue kohe 10000 krooni

tuua. Kannatanu ise ei kinnita, et ta oleks lubanud kohe 10000 krooni ära tuua, samuti

võtmete üleandmise vabatahtlikkust. Ta kinnitab, et antud olukorras, kuna varem oli juba vägivalda kasutatud ei jäänud tal midagi muud üle, kuigi teadis, et õhtuks ei saa 10000 krooni kokku. Sõiduauto omanik oli Hansa Liising. Seega eelnev vägivald A.T suhtes soodustas A.T üle andma autovõtmed N.J-ile. Samuti kinnitab N.J-i, F. A edasine käitumine, et N.J-i tahtlus oli võtta A.T lt ära sõiduauto kasutamise võimalus, sest tegelikult viisid nad

auto ära F.A elukoha suletud hoovi. Kohe peale Lauluväljakult lahkumist sõitsid nad Magistrali keskuse juurde Statoili tanklasse kontrollima, kas auto on seal .Seda kinnitab ka

KrMS § 117 alusel tehtud jälitustoimingu - üldkasutatavate tehniliste sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite –telefonikõnede eristuse protokoll, millest nähtub, et N.J-i, F. A ja S.S telefoni numbrite kasutajad kella 20.20 ajal Lauluväljaku piirkonnas ja kella 21.23 ajal juba Mustamäe linnaosas. Läbiotsimisel F.A elukohas Tallinn hoovist leiti 06.06.2006.a A.T kasutuses olnud sõiduauto Xxx registreerimisnumbriga xxx, süütevõti ja signalisatsioonipult koos 2 võtmerõngaga.

N.J teostas oma tõelist õigust nõuda tagasi oma võlga ebaseaduslikult, mis väljendus esimese kohtumise ajal vägivalla kasutamises A-T suhtes, mis on tõendatud nii kannatanu,

tunnistajate ütlustega, kes nägid, et T l silm punetas ja ekspertarvamusega,. Igasugune

vägivald – teise isiku löömine on õigusvastane tegevus. Nõudeõiguse realiseerimise alustamine vägivallaga ja hiljem autovõtmete nõudmine ning auto äraviimine F. A elukoha suletud hoovi, võttis võimaluse kannatanul vabalt liikuda oma tahte kohaselt ja võttis temalt auto valdamise võimaluse. Seda on süüdistatav ka ise kinnitanud, et A.T l tuleks meelde, et tal

pole autovõtmeid, kui tahab kuhugi minna.. Selline N.J-i tegevus annab tunnistust otsesest tahtlusest. Asjaolu millele kaitsja viitab, et A. T l puudus tegelikult juhtimise õigus ei tähenda seda, et oli takistatud tema vaba liikumine oma tahte kohaselt, sest auto kasutaja oli ka tema abikaasa. Seega oli piiratud ka perekonna võime vabalt oma tahte kohaselt liikuda.

Selles seisnebki N.J-i omavoli oma tõelise õiguse teostamisel. 2006.a kehtinus

10

Võlaõigusseaduse § 11 näeb ette, et lepingut võib sõlmida suuliselt, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Võlausaldaja omab õiguskaitset nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. N.J aga asus võlgniku kohustust täita võlaleping nõudma vägivallaga

ja võlgniku valduses oleva vara äravõtmisega, viies sõiduauto tanklast minema. Seega puuduvad ka süüd välistavad asjaolud N.J-i käitumises. Kaitsja väide, et süüdistatavat ei ole teavitatud tema suhtes tehtud jälitustoimingust, kinnitab

prokurör, et jälitusprotokoll on kaitsjale edastatud. Kriminaalmenetluse alustamise aluseks

olnud on jälitusteave, mille kogumiseks seadus ei ole kehtestanud luba nõudvat jälitustoimingut.

Karistamise alus on isiku süü. N.J on tahtlikult ja süüvõimelisena toime pannud teise astme kuriteo. KarS § 257 sanktsioon näeb karistusena rahalise karistuse või vangistuse kuni 5 aastat. Prokurör taotleb N.J-i karistamist reaalse vangistusega tähtajaga 1 aasta, kuna 1997.a mõistetud tingimuslik karistus samuti vägivallaga seotud kuriteo, ei ole kustunud, sest

N.J on süstemaatiliselt toime pannud väärtegusid. Seetõttu on võimalik karistuse eesmärke, mõjutamaks süüdlast edaspidi hoidumast kuritegude toimepanemisest, saavutada vaid reaalse vangistusega. N.J-i karistati 8.01.1997.a. Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 195 lg 2 järgi 1 a. vabadusekaotusega tingimisi 2 a. katseajaga, karistusregistriandmetel oli

katseaja algus 20.02.1997.a. Tegelikult algab katseaja kulgemine kohtuotsuse kuulutamise päevast. Seega katseaeg oleks pidanud lõppema 08.01.1999.a ja sellest päevast peaks algama

karistusandmete kustutamise tähtaja kulgemine. Karistusregistri seaduse (jõustus 01.01.

1998.a) § 25 lg 1 p 5 tähtajalisest vangistusest tingimisi vabastamise korral kustutatakse

registrist andmed 3 aasta möödumisel katseaja lõpust. N.J-i katseaja lõpust 3 aastat

möödus 08.01.2002.a Sama seaduse § 26 lg 5 alusel kustutamise tähtaeg katkeb, kui isik

paneb enne karistusandmete kustutamise tähtaega toime uue väärteo või kuriteo. Karistusregistri andmetel pani N.J liiklusalase väärteo toime 03.11.2002.a, mille eest

teda 03.12.2002.a karistati Pärnu Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse 74´35 lg 1 alusel

rahatrahviga /tl 10 II kd/. Seega on N.J-i 1997.a karistatus kustunud, kuivõrd

väärtegude toimepanemist jätkas ta peale karistusandmete kustutamise tähtaja möödumist. Kuid N.J on toime pannud kuriteo, mis ründab seadusega kaitstavaid õigushüvesidavalikku julgeolekut, inimese tervist. Varaliste nõuete realiseerimine niinimetatud „omaabi „ korras ja vägivallaga ohustab mitte ainult konkreetse isiku ohutust vaid ka teiste ühiskonna

liikmete ohutut olukorda, kui on olemas õigus ja võimalus oma varalisi nõudmisi teostada seaduslikul teel. Eeltoodust tulenevalt ja õiguskorra kaitse huvides nõustub kohus prokuröri

ettepanekuga karistada N.J-i vangistusega mõjutamaks N.J-i edaspidi hoidumast

kuritegude toimepanemisest. Kuid arvestades asjaolu, et faktiliselt tuleb lugeda N.J

varem karistamata isikuks, kannatanu enda hoolimatust lahendada laenu tagastamisega seonduvat, samuti asjaolu N.J on töö, perekonnas kasvavad lapsed, siis leiab kohus, et

tema suhtes võib rakendada KarS § 74 lg 1 ja 2 sätteid mõistetud vangistust ei pöörata

osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab katseajaks pandud käitumiskontrollinõudeid. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid:

- Sõiduauto Xxx, reg.nr.xxx, kaks nimetatud sõiduauto süütevõtit on tagastatud

seaduslikule valdajale A T le /kd.1 t.l.75-77/

- Mobiiltelefon №kia 6100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx EMT

(abonentnumbriga: xxx, on tagastatud omanikule N.J-ile /kd.1 t.l.135-143/

- Mobiiltelefon №kia 1100, IMEI kood xxx, SIM kaart nr xxx (abonentnumbriga: xxx)

tagastatud omanikule F A ile /kd.1 t.l.144-151/ jätta omanike käsutusse.

11

- Mustade kaantega märkmik hoida kriminaalasja materjalide juures /kd.1 t.l.159-166/

Salvestised:

- 2 CD-plaati Tallinnas, Sütiste tee 1 asuva Statoili tankla 04.05.2006.a. turvakaamerate

salvestustega hoida kriminaalasja juures /kd.1 t.l.51-67, 84-87/

- Videokassett 19.05.2006.a. A.T ütluste seostamisest olustikuga hoida kriminaalasja

juures /kd.1 t.l.26-28/

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu § 175 lg 1 p-des 3, 9 sätestatud menetluskulud (ekspetiisikulud ja sundraha) Vastavalt KrMS § 179

lg 1 p-le 2 kuulub süüdimõistva kohtuotsusega teise astme kuriteos väljamõistmisele sundraha 1,5 palga alammääras. Seisuga 01.01.2007. a on kuupalga alammäär 3600 krooni, seega sundraha teise astme kuriteos 5400 krooni.

Katrin Puhkason Kohtunik