1-07-9322\7 · Tallinna Ringkonnakohus

1(2) 1-07-9322

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9322 Kohtukoosseis

Eesistuja Meelika Aava, liikmed Malle Preimer ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25.september 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi A.R süüdistuses KarS § 424 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24. juuli 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.R Prokurör Alar Lehesmets Süüdistatav A.R Kaitsja

vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu 24. juuli 2007.a otsus A.R

suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsus tehakse teatavaks 1. oktoobril 2007.a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik

tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 24. juuli 2007.a otsusega mõisteti A.R lühimenetluse korras süüdi KarS § 424 järgi ja karistati 3 kuu vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati

karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõisetud karistust Pärnu Maakohtu 13. veebruari

2007.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o. 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 5 kuud vangistust. KarS § 50 lg 1 alusel võeti lisakaristusena A.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks.

2. A.R mõisteti süüdi selles, et olles 13. veebruaril 2007.a karistatud Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 alusel vangistusega 3 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga

2(2)

ning sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 5 kuuks mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest, juhtis 22. juulil 2007.a Harjumaal Saue linnas Tule põik asuva maja juures mootorsõidukit Volvo 850 taas alkoholijoobe seisundis.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb A.R kohtuotsuse tühistamist

talle mõistetud karistuse osas ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Apellatsiooni motiivide kohaselt kaotab ta juhtimisõiguse äravõtmise korral töökoha ning seab sellega oma perekonna raskesse materiaalsesse olukorda. Perekonnas kasvab kaks alaealist last, kohe on sündimas kaksikud. Abikaasa tervislik seisund on halb.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.R ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsuse tühistamiseks puudub alus, kuna see on seaduslik ja põhjendatud.

5.1. A.R-ile karistust mõistes on maakohus lähtunud KarS §-s 56 sätestatust ning

oma järeldusi veenvalt põhjendanud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu

põhjendustega ega pea nende kordamist vajalikuks. Apellatsioonist ei nähtu, et Harju

Maakohus oleks A.R-ile karistuse mõistmisel ebaõigesti kohaldanud

materiaalõigust või rikkunud oluliselt kriminaalmenetluse seadust. Apellatsioonis

kirjeldatud asjaolud ei muuda kuriteo toimepanemise asjaolusid ega vähenda süüdistatava süüd. Kaebuses pole esitatud ka süüdistatava isiku kohta selliseid andmeid, mis tingiksid kindlasti talle mõistetud karistuse asendamise üldkasuliku tööga.

A.R on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest, kuid vaatamata sellele jätkab ta nende toimepanemist, sealhulgas mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis.

Töökoha ja perekonna olemasolu ei ole takistanud A.R süütegude toimepanemisest hoiduma. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 5. märtsi 2003.a otsuses nr 3-1-1-26-03 J. Sinijärve süüdistusasjas (RT III 2003, 7, 75) märkinud, et olukorras, kus aastast aastasse hukkub purjus juhtide süül riigis kümneid ja saab vigastada sadu

inimesi, nõuavad positiivse üldpreventsiooni põhimõtted riigipoolset reaktsiooni, mis

annaksid õiguse adressaatidele selge signaali sellest, et liiklusõigusrikkumiste, sh

eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise näol on tegemist riigi poolt rangelt

karistatavate õigusrikkumistega. Seetõttu ei pea kohtukolleegium võimalikuks

vangistuse asendamist üldkasuliku tööga isiku suhtes, kes paneb korduvalt toime liiklussüütegusid, sealhulgas juhib mootorsõidukit joobeseisundis.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 1 on kohtukolleegium seisukohal,

et Harju Maakohtu 24. juuli 2007.a otsus A.R suhtes tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Meelika Aava Malle Preimer Jüri Paap