1-07-6910\5 · 1-07-6910\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

01. oktoobril 2007 a. Harju Maakohus koosseisus kohtunik: Valeri Lõõnik sekretäri: Leili Merila juuresolekul prokuröri: Katrin Tron kaitsja: Helen Tomberg osavõtul arutas avalikul kohtuistungil Tallinnas

N.P ik. XXX, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 11 kl., töök.

OÜ, eluk. XXX Tallinn, varem kriminaalkorras karistamata süüdistusasja KarS § 201 lg. 1, § 209 lg. 2 p. 1, § 344 lg. 1, § 345 lg. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus

t u v a s t a s :

N.P on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta jaanuaris 2006 a. Tallinnas sai PP raha summas 6625 krooni ja sõiduauto XXX reg. nr. XXX, mis kuulusid PP ja pööras ebaseaduslikult antud rahasumma ja auto enda kasuks. Seega N.P pani toime KarS § 201 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Samuti tema 10.03.2006 a. eesmärgiga omandada õigusi, võltsis PP allkirja PP kuuluva sõiduauto XXX reg. nr. XXX müügilepingul, mille alusel 11.03.2006 a. on antud sõiduauto ümber registreeritud EM nimele. Seega N.P pani toime KarS §344 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. dokumendi võlt- simise, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Samuti tema 11.03.2006 a. esitas Harju ARK büroos tema poolt võltsitud XXX reg. nr. XXX ostu-müügi lepingu, mille alusel on antud sõiduauto ümber registreeritud EM nimele. Seega N.P pani toime KarS § 345 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud doku- mendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi. Samuti tema olles varem toime pannud omastamise, helistas 29.12.2006 a. oma endisele töökaas- lasele RO, paludes O teatada oma Hansapanga arveldusarve number selleks, et N.P saaks raha kanda O arveldusarvele N.P autorehvide ostmiseks, sest tema enda arveldusarve olevat arestitud. Pärnus viibiv O võttis enda arvele laekunud 3000 krooni raha välja ning kuna ta ise ei saanud oma kontolt ülekannet teha, siis andis 2500 krooni oma isa kätte, et viimane kan-naks selle üle N.P elukaaslase K L arveldusarvele, mida ) R O isa ka tegi. 17.01.2007 a. helistati O salastatud numbrilt ja küsiti, millal ta tagastab 3000 krooni. Hiljem selgus, et eelnimetatud 3000 krooni on ülekantud OÜ poolt O arveldusarvele, kusjuu-res selle raha oli tellinud N.P ( nn SMS laen ). Seega N.P pani toime KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise ka- su saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutluse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. Kriminaalasi nr. 1 – 07 - 6910

Süüdistatav N.P tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioon on põhjendatud ning süütegude toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluuri- misel antud ütlusi selles, et 2006 a. jaanuaris tema endine töökaaslane PP palus temalt abi uue auto ostmiseks. P andis talle raha 6625 krooni ja enda sõiduauto XXX, põhimõt-tega see maha müüa. Sõiduauto hinnaks lepiti kokku 33000 krooni ja koos saadud rahaga 6625 krooni pidi ostma P sõiduki. Saadud raha ta kulutas enda otstarbeks ja sõiduautot kasu-tas ise ja tekitas avarii. Püüab P tekitatud kahju summas 39625 krooni hüvitada. Samuti kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et plaan saada SMS laen ja 2006 a. detsembris helistas RO ning küsis arveldusarve numbrit ja isikukoodi. O ütles, et tema arveldus-arve on arestitud ja pakkus O ka tööd. Raha palus üle kanda elukaaslase arvele summas 2500 krooni, sest pangakaart oli tema käes. 500 krooni jättis O . Samuti kinnitab, et PP kuuluva sõiduki müüki EM eriti ei mäleta, kuid müügilepingult võis võltsida PP allkirja. Kahetseb juhtunut. Kohtuistungil seletab, et ei vaidlusta tsiviilhagi nõudeid. Ta tasus P käest kätte tsiviil-hagi summas 15000 krooni, kuid P väidab, et tasus ainult 5000 krooni. Ta on kohustatud P hüvitama tsiviilhagi. Kannatanu PP poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 2006 a. jaanuaris ta palus N.P-lt abi uue auto ostmiseks ja andis N.P-le 6625 krooni ja talle kuuluva sõiduauto XXX reg. nr. XXX põhimõttega, et ta selle maha müüb. Sõiduki hinnaks oli kokku lepitud 33000 krooni. Kokku tekitati talle materiaalset kahju summas 39625 krooni. Kannatanu RO poolt eeluurimisel antud ütlustest nähtub, et 28.12.2006 a. helistas talle endine töökaaslane N.P ja soovis tema kontonumbrit, et sellele saaks kanda raha. Ta võttis arvele laekunud raha 3000 krooni ja teadis, et see on N.P auto rehvide ostmise raha. N.P palus raha kanda tema elukaaslase arvele ja 500 krooni lubas N.P tal endale jätta. 17.01.2007 a. talle helistati ja küsiti raha tagastamist. Hansapangas talle öeldi, et 29.12.2006 a. Raha 24 OÜ kandis tema arvele 3030 krooni. Talle tekitati materiaalset kahju summas 3000 krooni. N.P süü on peale tema poolt eeluurimisel antud ütluste veel leidnud tõendamist kan- natanute RO ja PP ütluste veel leidnud tõendamist PP avaldusega, müügilepinguga, avaldusega ARK –le, konto väljavõttega / t.l. 5, 6, 7, 22, 24 /. KarS § 56 alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asja- olusid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistust raskendavad asja- olud puuduvad. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras karistamatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku ole- masolu, puhtsüdamlikku kahetsust, tekitatud kahju osalist hüvitamist, kohus leiab, et teda tuleb karistada vangistusega tingimisi katseajaga. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus

o t s u s t a s :

1 Süüdi tunnistada N.P KarS § 201 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 6 ( kuus ) kuud van- gistust Süüdi tunnistada N.P KarS § 209 lg. 2 p. 1 järgi ja mõista karistuseks 1 ( üks ) aasta van- gistust Süüdi tunnistada N.P KarS § 344 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 3 ( kolm ) kuud van- gistust Süüdi tunnistada N.P KarS § 345 lg. 1 järgi ja mõista karistuseks 4 ( neli ) kuud van- gistust KarS § 64 lg. 1 alusel lugeda mõistetud kergemad karistused kaetuks mõistetud raskeima karis- tusega ja lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 ( üks ) aasta vangistust

Mõistetud karistuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhikaristuseks 8 ( kaheks ) kuud vangistust KarS § 73 alusel mõistetud karistus jätta täitmisele pööramata kui N.P kohtu poolt mää- ratud 3 ( kolme ) aastase katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast 2 Välja mõista N.P-lt sundraha 5400 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista N.P-lt kaitsjatasu 2773.00 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a XXX SEB Eesti Ühispank viite-number XXX 4 Välja mõista N.P-lt tsiviilhagi PP kasuks summas 34625 krooni ja Raha 24 OÜ kasuks 3000 krooni ja vajadusel ka muud nõuded 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul ala- tes kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonna- kohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul kohtuot- suse kuulutamise päevast.

Kohtunik / allkiri /