1-07-4849\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-4849

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. oktoobril 2007.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-4849 (06237300576)

Kohtukoosseis Kohtunik Helve Särgava Kohtuistungi sekretär Ülle Karna Tõlk

Kriminaalasi T.K süüdistuses KarS § 280 lg 1 järgi.

Prokuröri abi

Katrin Tron Süüdistatav

T.K, elukoht: XXX Harjumaa; isikukood: XXX: kodakondsus- EV; haridus: 10 klassi; emakeel: eesti

keel; töökoht: töötu; Kriminaalkorras varem karistatud : 1) 10.01.1983.a. Tallinna Lenini Rajooni RK poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; § 88 lg 2 p 2 järgi 4-aastase vabadusekaotusega ; 2) 13.12.1984.a. Valga Rajooni Rahvakohtu poolt ENSV KrK § 139

lg 3 järgi 2 aasta 6-kuulise vabadusekaotusega; 3) 24.10.1991.a.

Pärnu Linnakohtu poolt ENSV KrK § 88 lg 3 1 aasta 6-kuulise

vabadusekaotusega ; 4) 19.03.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 järgi 1 kuulise vangistusega. Tõkend Vahistamine alates 06.06.2007.a. Kaitsja

Talvi Vaske

RESOLUTSIOON

2 Süüdi tunnistada T.K KarS § 280 lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 / kuus/ kuud.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista T.K-le vangistus 4 /neli/ kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda T.K eelvangistuses viibitud aeg alates 06.06.2007 karistusaja hulka.

T.K suhtes kohaldatud tõkend – vahistaminejätta muutmata.

Karistusaja alguseks lugeda 06.06.2007.a..

Välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral

1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 810 ( kaheksasada kümme) krooni riigituludesse. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX SEB Eesti

Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX, märkides maksekorraldusele „T.K, 1- 07-4849.

Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

T.K 04.08.2005.a. kella 20.35 paiku Tallinna linnas XXX tänaval sooviga

vabaneda ühistranspordis sõiduõigust tõendava dokumendita sõidu eest vormistatud

kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahvi maksmisest esitas AS Falck Eesti töötajale valeandmeid esitledes end AV’na ning kirjutas 04.08.2005.a. koostatud kiirmenetluse otsusele alla AV ning täitis ja allkirjastas ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli A V nimelt.

Seega T.K , ametiasutusele valeandmete esitamisega, mis on toime pandud muu hüve saamiseks, pani toime KarS § 280 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3

T.K süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. AS Falck Eesti

avaldusega /t.23/, kiirmenetluse otsusega 0111072115 /t.l. 25/, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga /t.l. 26/, õiendiga menetlusaluse isiku tuvastamise kohta /t.l.27/, AS Falck Eesti määrusega 00006 /t.l. 30/ ja kannatanu AV ütlusega , et temani jõudsid kohtutäituri kirjad , kuid ta ei suutnud tõendada, et tema pole väärtegu toime pannud, kuid ühe teo toimepanemise ajal oli ta Soomes , seda suutis tõendada ja läks seejärel politseisse ning, et T.K on tema tädipoeg.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav T.K on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. T.K on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta . T.K-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes

õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada T.K edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et T.K on võimalik karistada lühiajalise vangistusega.

Kohtunik