1-07-2482\13 · 1-07-2482\13 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1(3) 1-07-2482

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2007.a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-2482 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Tõlk Irina Leetberg Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 19. september 2007.a Tallinnas, avalik kohtuistung Kriminaalasi A.G süüdistuses KrK § 197 lg 2 p 1 ja KarS § 200 lg 2 p 7 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 28. mai 2007.a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav A.G Prokurör Natalia Lebed Süüdistatav A.G

elukoht x, isikukood xxx, töötas juhutöödel, varem karistatud:

1) 27.03.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 8 kuu vangistusega KrK § 47 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga

2) 10.10.2003.a Tallinna Linnakohtu poolt KarS §

424 järgi 3 kuu vangistusega KarS § 74 lg alusel tingimisi 18 kuulise katseajaga vahi all alates 21.03.2007.a Kaitsja

Vandeadvokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu 28. mai 2007.a otsus A.G eelvangistuses viibitud aja, ärakandmisele kuuluva karistuse ja karistuse kandmise aja alguse osas ning teha uus otsus, millega

Lugeda A.G-le mõistetud karistuse kandmise aja alguseks 21. märts 2007.a. Apellatsioon jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtulahend on kohtumenetluse pooltele kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis 24. septembril 2007.a Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule

7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud

2(3) ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 28. mai 2007.a otsusega mõisteti A.G lühimenetluse korras süüdi ja karistati KrK § 197 lg 2 p 1 järgi 1 aasta vangistusega ja KarS § 200 lg 2 p 7

järgi 3 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks

raskemaga ja liitkaristuseks mõisteti 3 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks mõisteti 2 aastat

vangistust. KarS § 68 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21. märtsist kuni 27. maini 2007.a, s.o. 2 kuud 7 päeva. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 28. mai 2007.a.

2. KrK § 197 lg 2 p 1 järgi mõisteti A.G süüdi selles, et ta varem ärandamisi

toime pannud isikuna ärandas uuesti 22. juuni 2002.a öösel Tallinnas x maja juurde pargitud sõiduauto xxx xxxxx ja sõitis sellega, kuni politsei ta samal öösel kinni pidas. KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõisteti A.G süüdi selles, et ta koos B.P-ga 20.

märtsi 2007.a öösel Tallinnas Peterburi teel röövis R. Persitskilt mobiiltelefoni

väärtusega 4300 krooni. Kaassüüdistatava B.P suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.

3. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonis taotleb A.G kohtuotsuse tühistamist talle mõistetud karistuse osas ja enda karistamist mingi muu karistusega, mis ei oleks seotud vabaduse võtmisega. Apellatsiooni motiivide kohaselt oli ta ärandamise toimepanemise ajal kaheksateistkümne aastane. Praegusel ajal ta enam nii mõtlematut tegu toime ei paneks. Röövimise osas märgib ta, et kuriteo initsiaatoriks oli B.P,

kes seda ise tunnistab. Varem ei ole ta isikuvastaseid kuritegusid toime pannud ega vanglas viibinud. Ta soovib asuda tööle ja hüvitama tekitatud kahjusid. Peres on kaks alaealist last. Pere ainsaks sissetulekuallikaks on lastetoetus. Pärast vanglast vabanemist lubab kohe tööle asuda ja hüvitada tekitatud kahjud.

4. Ringkonnakohtu istungil süüdistatav A.G ja tema kaitsja toetasid esitatud apellatsiooni, prokurör taotles kohtuotsuse muutmata jätmist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

5. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused leiab, et kohtuotsus kuulub osaliselt

tühistamisele, kuna kohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, millega on raskendatud süüdistatava olukorda.

5.1. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et 27. märtsil 2002.a oli Tallinna

Linnakohus karistanud A.G korduvate ärandamiste eest 8 kuu vangistusega,

kuid selle kandmiselt KrK § 47 alusel tingimisi vabastanud 1 aastase katseajaga. Vaatamata sellele pani A.G juba sama aasta 22. juunil, s.o. kolme kuu pärast toime uue ärandamise. Kuriteo toimepanemine katseajal näitab, et mõistetud tingimuslik

vangistus ei olnud piisav karistus selleks, et mõjutada A.G kuritegude toimepanemisest hoiduma. Kuna A.G oli juba varem kohtu poolt samalaadsete

3(3)

kuritegude eest karistatud, siis ei nõustu kohtukolleegium apellatsiooni väitega, et tegemist oli noorusest tingitud mõtlematusega.

5.2. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa

võrra. Tegemist on seadusest tuleneva nõudega, mistõttu selle sätte kohaldamine oli

kohtu jaoks kohustuslik. Seega oleks kohus pidanud A.G-le mõistma lõpliku

karistuse KarS § 65 lg 2 alusel, liites mõistetud karistusele Tallinna Linnakohtu 27.

märtsi 2002.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o. 8 kuud. Kohus on aga jätnud ekslikult A.G-le KarS § 65 alusel liitkaristuse mõistmata. Kuna puudub

prokuröri või kannatanu apellatsioon, siis KrMS § 340 lg 4 p 1 kohaselt puudub ringkonnakohtul alus süüdistatava olukorra raskendamises.

5.3. KarS § 200 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kolmest kuni viieteistkümne aastani. Rahalist karistust sanktsioon ette ei näe. Seega on A.G

karistatud sanktsiooni alammääras. Kuna A.G pani tahtlikud kuriteod toime katseajal, siis KarS § 73 lg 4 ja KarS § 74 lg 5 kohaselt ei ole võimalik teda mõistetud vangistusest tingimisi vabastada. A.G-le mõistetud 3 aastast vangistust ei ole võimalik asendada ka üldkasuliku tööga, sest KarS § 69 lg 1 kohaselt võib seda teha vaid juhul, kui on mõistetud vangistus alla kahe aasta. Lisaks sellele võib see toimuda

vaid süüdimõistetu nõusolekul. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et A.G apellatsioon on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.

5.4. Tulenevalt KrMS § 331 lg-s 3 sätestatud ringkonnakohtu õigusest väljuda

apellatsiooni piiridest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on

süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine,

märgib kriminaalkolleegium järgmist. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtub, et A.G peeti kahtlustatavana kinni 21. märtsil 2007.a (II kd tl 10). Pärast seda ei ole

ta vabaduses viibinud. Apelleeritud kohtuotsuses on aga ekslikult märgitud A.G karistuse kandmise aja alguseks kohtuotsuse tegemise kuupäev, s.o. 28. mai 2007.a. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt osundanud, et karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda isiku faktilise kinnipidamise päev (näiteks

26. aprilli 2004.a. otsuses nr.3-1-1-35-04 E. Uga süüdistusasjas – RT III 12, 149).

Karistuse kandmise aja algus omab süüdimõistetu jaoks olulist tähtsust, sest sellest tähtajast oleneb, millal on süüdimõistetul õigus taotleda KarS § 76 alusel vangistusest

tingimisi ennetähtaega vabastamist. Vangistusseaduse § 76 lg 1 kohaselt toimub vangistusest tingimuslikult ennetähtaegne vabastamine vangla direktori avalduse alusel.

Seega on tegemist süüdistatava subjektiivse õigusega taotleda tingimisi ennetähtaega

vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt. Ennetähtaegse vabastamise taotlemise õiguse algushetke tähtsusel on peatunud Riigikohtu kriminaalkolleegium ka 2. novembri 2006.a määruses nr 3-1-1-91-06 (RT III 2006, 41, 345).

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 338 p 2, 340 lg 2 p 6 kohtukolleegium tühistab Harju Maakohtu 28. mai 2007.a otsuse ja teeb uue otsuse.

Meelika Aava Julia Katškovskaja Jüri Paap