1-07-11405\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-11405

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. septembril 2007.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-07-11405 (07231401212)

Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Konsultant-kohtuistungi sekretär Marju Vilt Tõlk Katrin-Jana Vaab Kriminaalasi K.P süüdistuses KarS § 424 järgi.

Prokuröri abi

Aleksander Tšitšerov Süüdistatav

K.P

elukoht: Tallinn, XXX; isikukood:XXX:kodakondsuseta;haridus:keskharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötu; varem väärteokorras: - 02.12.2004.a Tallinna Linnakohtu poolt LS § 74´19, § 74´35 lg 1 ja § 74´22 lg 2 alusel – mõisteti rahatrahv: 8100.- krooni;

- 21.12.2006.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´35 lg 1 ja LKindlS § 66´1 lg 1 alusel – mõisteti rahatrahv: 600.- krooni;

- 10.04.2007.a Põhja Politseiprefektuuri poolt LS § 74´7 alusel – mõisteti rahatrahv: 600.- krooni. Tõkend elukohast lahkumise keeld. Kaitsja

Veljo Viilol

2

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.P KarS § 424 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu 15 (viisteist) päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista K.P ´ile 1 (üks) kuu vangistust.

KarS § 74 kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui K.P ei pane 18 (kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab KarS § 75

lg.1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, s.t. 1

) elama kohtu

määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata K.P Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna (Tallinn, Tartu mnt.85) juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld jätta muutmata-kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt võtta K.P ´ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 2

( kaheks ) kuuks.

Välja mõista K.P ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 5 400 ( viis tuhat nelisada) krooni

riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest kokku 1 938 (üks tuhat üheksasada kolmkümmend kaheksa) krooni 15 senti riigituludesse ning ekspertiisi tasu 220 (kakssada kakskümmend ) krooni riigituludesse.

Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

XXX SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri XXX või Rahandusministeeriumi arveldusarvele XXX Hansapangas märkides viitenumbri XXX. Sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisitasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

3

K.P `it süüdistatakse selles, et olles 02.12.2004.a karistatud Tallinna Linnakohtu

poolt LS § 74´19 alusel rahatrahviga summas 8100.- krooni 24.08.2004.a mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki joobeseisundis

juhtimise eest, taas juhtis 29.06.2007.a kell 02.52 Tallinnas XXX, liikudes maja aadressil

Mstamäe tee XXX suunas, mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis.

Seega K.P pani toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. KarS § 424 järgi mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. K.P süü temale inkrimineeritud kuriteos on täielikult tõendatud kriminaalasja

kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. –kohtuotsuse

koopia, 02.12.2004.a. mõisteti Tallinna Linnakohtu poolt kergem karistus Põhja Politseiprefektuuri osakonna 15.09.2004.a. otsuse peale summas 12 000 krooni. KarS § 66 lg 2,3 alusel määrati rahatrahv kokku summas 8 100 krooni mis kuulus tasumisele ositi 12 kuu jooksul s.o. iga kuiselt 675 krooni (t.lk.4); otsus väärteoasjas nr 2314,04,023150 ( koopia ),

mille kohaselt 24.08.2004.a. juhtis K.P mootorsõidukit Tallinnas, XXX linnaosas, XXX puiesteel olles alkoholijoobes, samuti puudus kontrollijale esitamiseks kehtiv

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav dokument. Sõitis asulasisesel teel kiirusega, mis ületas lubatud sõidukiirust 27 km/h võrra sõites kiirusega 82/+-5 km/h, millega rikkus Liikluseeskirja § 76 p 1 ; § 70 p 1; § 124 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse § 74`19; § 74`35 lg 1 ; § 74`22 lg 2 järgi. Vastulausega palus

K.P arvestada seda, et on perekonna ainuke toitja ning abikaasa on lapsehoolduspuhkusel. Liiklusseaduse § 74`19 alusel määrati K.P-le karistuseks

rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses, s.o. 12 000 krooni. Liiklusseaduse § 74`22 lg 2 alusel määrati karistuseks rahatrahv 35 trahviühiku ulatuses, s.o. 2 100 krooni. Määratud rahatrahvid kokku summas 14 100 krooni kuuluvad tasumisele kuue kuu jooksul võrdsetes osades, s.o. iga kuiselt 2350 krooni (t.lk.5); väärteoprotokoll AB 684705(koopia), mille kohaselt 24.08.2004

juhtis K.P mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX Harju Maakonnas XXX- XXX ja XXX - XXX tänavate vahel olles alkoholijoobes ning sõitis kiirusega 82/+-5 km/h asulasisesel teel kui kiirusepiiranguks oli 50km/h (t.lk.6); protokoll alkoholijoobe tuvastamise

kohta (koopia), et 24.08.2004 tuvastati K.P alkoholijoove (t.lk.7); andmed trahvi tasumise kohta (t.lk8); väärteoprotokoll AB 916742, et 29.06.2007.a. juhtis, XXX teel, K.P mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX olles alkoholijoobes (t.lk.9); joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise akt, Wismari Haigla 29.06.2007.a. tuvastas K.P kerge alkoholijoobe (t.lk.11); saatekiri joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks, K.P alkoholijoove tuvastamisega määrati ekspertiisi tasu 220 krooni (t.lk.12 ); tunnistaja

MO ülekuulamise protokoll, et tema olles 29.06.2007.a. autopatrullis kui märkas XXX

suunaga XXX poole mootorsõidukit XXX reg. nr. XXX, kontrollides sõidukit Kairi

andmebaasist selgus, et sõidukiga seotud isik on operatiivhuvis. Sõidukit juhtis K.P

olles alkoholijoobes ( t.lk.14); menetlusaluse isiku K.P ülekuulamise

protokoll, et tema jõi ära kruusi kerget õlut ning ei maganud rohkem kui üks ööpäev.

Kahetseb tehtut (t.lk.15); kahtlustatava K.P ülekuulamise protokoll, millega

K.P tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb toimepandut. 02.12.2004.a. karistas Tallinna Linnakohus teda LS § 74`19 alusel rahatrahviga summas 8 100 krooni selle eest, et tema juhtis mootorsõidukit 24.08.2004.a. olles joobeseisundis. 28.06.2007 .a. jõi tema ära 0,5 liitrit õlut ning tundis sellel päeval ennast halvasti. Õlut jõi Helsingis ning öösel jõudis laevaga Tallinnasse, seejärel istus ta rooli ning sõitis koju XXX. Kui rooli istus, siis arvas et on kaine, lihtsalt oli halb enesetunne sest sel päeval lõppes tal insuliin. Tallinnas, XXX peatas

teda politseipatrull kes kontrollis alkomeetriga joovet, kuid tulemust temale ei näidatud,

4 seejärel viidi ta Wismari Haiglasse, kus arst tuvastas kerge alkoholijoove. Ülalpidamisel on alaealine poeg (t.lk.18-19) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav K.P on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

süüdi temale inkrimineeritud kuriteos vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule.

Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. K.P on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on

kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Rahatrahvid on tasutud. K.P

karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada K.P `it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et

K.P ´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda

tuleb karistada vangistusega kuna tema ülalpidamisel on alaealine poeg, samuti on tasuda muud rahalised kohustused ning menetluskulud. K.P puudub kindel töökoht ja

sissetulek, seega on välistatud kergem karistusliik, s.o. rahaline karistus. K.P tuleb karistada vangistusega, kuid tema suhtes on otstarbekas ja võimalik kohalda KarS § 74 sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele. Samuti arvestades asjaolu, et K.P juhtis mootorsõidukit joobeseisundis, siis asub kohus seisukohale,

et K.P suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristust, kuna ainult erandlikud asjaolud

võivad anda kohtule võimaluse lisakaristust mitte kohaldada, kuid K.P puhul

sellised erandlikud asjaolud puuduvad.

Kohtunik