1-07-3522\6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 1-07-3522

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-3522 (07231400432) Kohtunik Märt Toming Kriminaalasi G.R-i süüdistus KarS § 424 järgi Käskmenetluses Prokurör Kristi Rande Süüdistatav G.R

Ik: XXX, EV kodanik, keskharidus, töökoht: AS , elukoht: XXX, Keila vald, Harjumaa. Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 20.03.2007 kuni 22.03.2007, so 3 päeva

Varasem karistatus: Lõuna Politseiprefektuuri 19.03.2004 otsusega LS § 7419 lg 1 järgi rahatrahv 8040 krooni Kaitsja Advokaat Kadi Mägi, Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. G.R süüdi tunnistada KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ning

karistada teda rahalise karistusega 100 (ükssada) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 186 krooni päevamäär, so 18 600 (kaheksateist tuhat kuussada) krooni.

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse hulka eelvangistuses viibitud ajavahemik

20.03.2007 kuni 22.03.2007, so 3 päeva ning arvestades, et ühele päevale vangistusele

vastab rahalise karistuse 3 päevamäära, arvestada karistusest maha rahaline karistus 9 päevamäära, so 1674 krooni ulatuses, lugedes tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks

91 päevamäära, päevamäära arvestusega 186 krooni, so 16 926 (kuusteist tuhat üheksasada kakskümmend kuus) krooni.

3. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi igakuistes võrdsetes osades

6 kuu jooksul 2821 (kaks tuhat kaheksasada kakskümmend üks) krooni kaupa kuus alates

kohtuotsuse jõustumisele järgneva kuu 10ndast kuupäevast ning rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „G.R, 1-07-3522, rahaline karistus“..

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel kohaldada G.R-i suhtes lisakaristust, võttes

G.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õiguse 2 (kaks) kuuks. Lisakaristus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest ning lõpeb kahe kuu möödudes.

2

5. G.R-ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 2531 (kaks tuhat viissada kolmkümmend üks) krooni ja 10 senti,

mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXXHansapangas, viitenumbriga XXXX, märkides selgitusena „G.R, 1-07-3522, kaitsjatasu“.

6. G.R-ilt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena „G.R, 1-07-3522, sundraha“.

7. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui

kriminaalmenetluse kulud või rahaline karistus ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

8. Kohtuotsuse jõustumisel edastada kohtuotsuse ärakiri Eesti Riiklikule

Autoregistrikeskusele. Edasikaebamise kord

Süüdistataval on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras.

Kui süüdistatav 10 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub kümne päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast.

Kriminaalasja materjalide alusel kohtunik tuvastas:

G.R-i süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud Lõuna Politseiprefektuuri

19.03.2004 otsusega LS § 7419

lg 1 alusel rahatrahviga 8040 krooni selles, et ta juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, uuesti ajal, mil karistus ei olnud kustunud, 20.03.2007 kella 22.10 ajal juhtis XXX maja juures Tallinnas mootorsõidukit XXX registreerimismärgiga XX, olles joobeseisundis.

Seega pani G.R toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest, so KarS § 424 ettenähtud kuriteo.

Kriminaalasja materjalide ja süüdistusakti põhjal asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud. Kriminaalasjas leiduvate kirjalike

tõenditega, seejuures Lõuna Politseiprefektuuri 19.03.2004 otsusega väärteoasjas nr

2780,04,026702, 20.03.2007 koostatud protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta

indikaatorvahendi kasutamisel, menetlusaluse isiku G.R-i ülekuulamisprotokolliga, kahtlustatava G.R-i ülekuulamisprotokolliga, tunnistaja D Ž ülekuulamisprotokolliga ning andmetega väärteootsusega määratud rahatrahvi tasumise

kohta on süüdistatavale inkrimineeritava teo toimepanemine tõendamist leidnud süüdistuse täies mahus ning kohus nõustub süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistusõigusliku hinnangu kohta.

Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt on prokurör teinud ettepaneku karistada

süüdistatavat KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 100

miinimumpäevamäära ulatuses päevamäära arvestusega 186 krooni päevamäär, so 18 600 krooni, millest arvestataks kantuks eelvangistuses viibitud javahemik 3 päeva, mis vastab 9

rahalise karistuse päevamäärale ja lõplikuks rahaliseks karistuseks mõistetaks rahaline karistus 16 926 krooni ja lisakaristuseks KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimise

3 õiguse äravõtmisega 2 kuuks. KarS § 66 lg 1 kohaselt määrataks rahalise karistuse tasumine osade kaupa 6 kuu jooksul 2821 krooni kuus.

Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise ja lisakaristuse kohaldamise osas on põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi

ja määraga. Süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud, mistõttu puudub vajadus süüdistatavat karistada karistusega, mis oleks seotud isiku vabaduse piiramisega. Kohus peab

põhjendatuks ka prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus määras, mis on alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuivõrd süüdistatava karistusandmetest nähtuvalt

on eelmine ja ainuke väärteokaristus inkrimineeritava teo koossseisuliseks tunnuseks ning

süüdistatava puhul ei ole karistusandmetest nähtuvalt tegemist süstemaatilise õiguskorda

rikkuva isikuga. Seega selline karistuse määr, arvestades rahalise karistuse kohaldatava päevamäära suurust, peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, so mõjutama

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.

Arvestades senise kohtupraktika ja inkrimineeritava teo iseloomuga leiab kohus, et ka

lisakaristuse kohaldamine prokuräri ettepanekus märgitud ulatuses on vajalik ning

põhjendatud, kuivõrd puuduvad sellised erandlikud asjaolud, mis välistaks lisakaristuse kohaldamise võimaluse.

Märt Toming kohtunik