1-07-10923\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-10923

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 18. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalikul kohtuistungil süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-10923

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Sirle Melk

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Kalle Vilms`i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Kalle Vilms (isikukood 36403222737; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Kalle Vilms tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Kalle Vilmsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Kalle Vilms tunnistati süüdi Jõgeva Maakohtu 15.12.2003.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,5,7,8; § 141 lg 2 p 6 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 7 aastat ja 1 kuu vangistust. Eelvangistuses viibitud aega arvestades jäi reaalselt kanda vangistust 6 aastat 2 kuud ja 21 päeva.

Karistuse kandmise algus on 15.12.2003.a ja lõpp 08.03.2010.a.

2 Kalle Vilmsi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on emotsionaalselt tasakaalutu, elavaloomuline, algatusvõimeline, oma aktiivsuses rahutu ja suhtlemisaldis, käitumine on ametnike ja kaaskinnipeetavatega rahuldav. Ta on aktiivne endale kasuliku tegevuse leidjana. Osaleb paljudes programmides – klaasvitraaźis, kunstiringis, mälumängus ning samuti ka sotsiaalprogrammides. Kalle Vilmsi on kriminaalkorras karistatud 7 korda, vanglas on viibinud 5 korda. Kuriteod olid tema poolt kavatsetud, kuna isik enda sõnul tahtis vanglasse tagasi sattuda, kuna arvas, et tal on vaja veel „filosoofilises mõttes“ õppida. Enne viimast vangistust viibis vabaduses 3 kuud. Selle aja jooksul ei suutnud endale tööd leida ja sooritas uue kuriteo. Uue kuriteo riski vähendamiseks on oluline pideva legaalse sissetuleku olemasolu.

Enne vangistust tarvitas alkoholi, kuid sõltuvusprobleemi ei tunnista. Vangistuse ajal ei ole registreeritud alkoholi tarvitamise juhtumeid. Narkootikume enda sõnul ei ole kunagi proovinud. Vanglas ei ole registreeritud juhtumeid, mis oleks seotud narkootikumidega. Iseloomustusest nähtub, et enesehinnang ei ole adekvaatne, peab end enesekindlamaks ja korralikumaks kui on tegelikkuses. Tal on reaalsed eesmärgid oma elu edasiseks korraldamiseks, kuid nende eesmärkide realiseerimisel on riskifaktoriks harjumus kasutada ebarealistlikke probleemilahendusi. Riskiteguritena võib nimetada kinnipeetava impulsiivsust ja püsimatust. Eelduse edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks annavad kindel töö-ja elukoht, lähedaste moraalne toetus ning vangistuse ajal toimunud teatud väärtushinnangute muutus. Kinnipeetav on alates 1996.a tegelenud budismiga ja leidnud sealt hingerahu. Leiab, et nüüd on tulnud aeg ühiskonnale tagasi anda seda positiivset energiat, mis ta on vangla-aastatel endasse kogunud. Uue kuriteo riski vähendab budistlikust maailmavaatest kinnipidamine ja soov aidata oma vanemaid. Vanglas viibimise ajal on omandanud aianduse eriala, õppinud keskkoolis ning avastanud endas kunstnikuande. Vabanedes soovib asuda vanemate tallu elama, kus on tal võimalik tegeleda aiandusega ja minna aiandust edasi õppima minna. Perekondlikud suhted vanemate, eksabikaasa ja lastega on head.

Viimase vangistuse ajal on K. Vilmsile määratud distsiplinaarkaristusi 14 korral, kui ükski ei ole kehtiv. Viimane rikkumine toimus 21.02.2006.a.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu Kalle Vilmsi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Kuna kinnipeetav on karistatud 7 korral ja vangistuses on viibinud 5 korral, võib uute kuritegude sooritamise riski ja isiku ohtlikkust hinnata kõrgeks. Korduvate kuritegude muster on samasugune, kuriteod on olnud ettevalmistatud ja soodusteguriks on olnud alkohol. Kinnipeetaval on ka varasemalt toime pannud vägistamise, mida ta ise ei tunnista kui vägistamist. Sellest järeldub, et kinnipeetav ei ole suutnud oma valedest käitumisviisidest loobuda. Kinnipeetav ei ole aastaid pereliikmetega koos elanud ja ka Kalle Vilmsi isa väidetav alkoholism on täiendavaks riskifaktoriks.

Kalle Vilms taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut ja on oma käitumisest teinud vajalikud järeldused.

Prokurör ei toeta Kalle Vilmsi ennetähtaegset vabastamist ega allutamist elektroonilisele järelevalvele. Ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning korduvalt viibinud ka vanglas. Käesolev vangistus on temale mõistetud mitme varavastase kuriteo ning ka raske isikuvastse kuriteo toimepanemise eest. Oma kuritegudega on ta põhjustanud märkimisväärset varalist kahju. Vangistuses on teda 14-l korral karistatud distsipliini rikkumise eest – seega ei ole ta ka käesolevast vangistusest enda jaoks mingeid järeldusi teinud. Vabanemisel on tal olemas küll elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele, kuid puudub töökoht. Nimetatud asjaolu võib oluliselt suurendada uute kuritegude toimepanemise riski. Ka

3 kriminaalhooldaja peab ebaotstarbekaks K.Vilmsi vabastamist ennetähtaegselt ja allutamist elektroonilisele järelevalvele viidates just uute kuritegude toimepanemise riskile.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud Kalle Vilmsi ja prokuröri arvamuse, leiab, et K. Vilms tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on K. Vilmsi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki Kalle Vilmsi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kalle Vilms on korduvalt kohtulikult karistatud varavastaste ja isikuvastaste kuritegude eest, mis osutab sellele, et ta ei ole suutnud oma valedest käitumisviisidest loobuda. Viimasel korral viibis vabaduses vaid 3 kuud. Selle aja jooksul ei suutnud endale tööd leida ja sooritas uue kuriteo. Stressitekitavates olukordades või alkoholi mõju all võib käituda agressiivselt. kannab karistust vägivallaga seotult avaliku korra raske rikkumise eest. - nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Positiivsena tuleb küll lugeda, et Kalle Vilms on vangistuses tegelenud budismiga ja leidnud sealt hingerahu. Ta annab endale aru, et pole eriti osalenud oma laste kasvatamisel ja seda enam tahab olla vähemalt hea vanaisa. Väga tugevaks motiveerijaks kuritegelikult käitumisest loobumisel on vajadus võtta üle vanemate aiandustalu.

Arvestades Kalle Vilmsi poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul Kalle Vilmsi ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik