1-07-10913\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-10913

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-10913

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör

Sirle Melk

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Artur Solovjov’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Artur Solovjov (isikukood 38003256510; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Artur Solovjov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Artur Solovjovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Artur Solovjov tunnistati süüdi Võru Maakohtu 17.08.2000.a otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3; §

101 p 1,7; § 141 lg 2 p 1,3 ja § 15 lg 2 - § 197 lg 2 p 1 järgi ning karistati KrK § 40 lg 1 alusel 13-aastase vangistusega. KrK § 41 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega osaliselt Põlva Maakohtu poolt 29.11.1999 mõistetud kandmata karistus, lõplikuks karistuseks 13 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 17.08.2000.a ja lõpp 17.02.2014.a.

Artur Solovjov’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et A. Solovjov töötab vanglas kuus aastat majandusosakonna abitöölisena. Suhted eluosakonnas on head, vanglaametnikesse suhtub korrektselt ja on alati abivalmis. Samuti töötab A. Solovjov väljaspool vanglat välisterritooriumi haljastustöödel. Vanglas omandas keevitaja elukutse ja osales arvutikursustel. Kriminaalkorras on A. Solovjovi karistatud 5 korda, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud 20 korda. A. Solovjov kahetseb toimepandut kuritegu. Pärast vabanemist on A. Solovjovil võimalus elama asuda ema juurde aadressil XXX. Iseloomustusest nähtuvalt ohtlikkuse põhjalikust analüüsist selgub, et A. Solovjov on ühiskonnale ohtlik, sest on toime pannud raske isikuvastase kuriteo.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et on otstarbekas kohaldada A. Solovjovile elektrooniline järelevalve seitsmeks kuuks, millest neli kuud kohaldada täielikku koduaresti.

A. Solovjov taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega, on nõus elektroonilise järelevalvega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta A. Solovjovi ennetähtaegset vabastamist. Palub arvestada, et A. Solovjov kannab vangistust väga raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Nimetatud karistus on temale mõistetud liitkaristusena mitme kuriteo toimepanemise eest. A. Solovjovi on kokku viiel korral kriminaalkorras karistatud, enamasti varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Teda on ka korduvalt määratud kriminaalhooldusele, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegude toimepanemist. Seega puudub A. Solovjovi puhul veendumus, et vabaduses viibides ei jätka ta uute kuritegude toimepanemist.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud A. Solovjovi ja prokuröri arvamuse, leiab, et A. Solovjov tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on A. Solovjovi ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Solovjovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

A. Solovjov kannab lisaks varavastastele süütegudele karistust ühiskonnaohtlikkuse poolest väga raske kuriteo – tapmise eest. Teda on ka eelnevalt kriminaalkorras karistatud ning vangistuse jooksul on ta toime pannud 20 distsiplinaarrikkumist, mis näitab, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Olgugi, et A. Solovjov on ennast vanglas näidanud tööka inimesena ning tema suhtumist vanglaametnikesse on peetud korrektseks ning ka kriminaalhooldaja toetab ennetähtaegset vabastamist, ei pea kohus, arvestades just toimepandud kuriteo taunitavust (hoolimatust ja jõhkrust), A. Solovjovi tingimisi enne tähtaega vabastamist põhjendatuks. Arvestades, et A. Solovjovile mõisteti vangistus 13 aastat ja 6 kuud (karistuse kandmise lõpp 17.02.2014.a), on kohtu hinnangul A. Solovjovi vangistuses viibitud aeg olnud liialt lühike, et hinnata tema edasisi püüdlusi elada vabaduses seaduskuulekalt ning kohtul ei ole kujunenud veendumust, et käesolevaks ajaks oleks

A. Solovjov asunud paranemise teele ning vabanedes ei jätkaks oma õigusvastast käitumist. Kohus on seisukohal, et ka elukoha olemasolu vabaduses ja lähedase toetus ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust. A. Solovjovi ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik