4-07-1550\3 · 4-07-1550\3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-07-1550

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 04. september 2007.a Pärnu Väärteoasja number 4-07-1550 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär Anneli Kaljula Väärteoasi Mairit Müürsoo` kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 19.03.2007.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,07,001824 Liiklusseaduse § 7417 lg 1 järgi Istungil osalenud isikud:

kaebuse esitajana

kaebuse esitaja kaitsjana

kohtuvälise menetleja ametnikuna

Mairit Müürsoo (ik 48606034218, elukoht Vahe 21-2 Pärnu linn)

vandeadvokaat Ants Laretei

Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7417 lg 1, § 7435 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 132 p 2, § 133-135 kohus otsustas

1) Tühistada Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Imre Veber`i poolt 19.03.2007.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,07,001824 täies ulatuses ning teha asjas uus otsus.

2) Süüdi tunnistada Mairit Müürsoo Liiklusseaduse § 7435 lg 1 alusel ning mõista karistuseks rahatrahv 20 (kakskümmend) trahviühikut, so 1200 (üks tuhat kakssada) krooni.

Rahatrahv tasuda Lääne Politseiprefektuuri a/a-le 10220035024012 SEB Eesti Ühispank (viitenumber 2670070018240074. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 15 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 04.09.2007.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 05.09.2007.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooletele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 18.09.2007.a.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb

4-07-1550

2 (4) kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluse käik 20.02.2007.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna vanemkonstaabel Urmas Elmi poolt väärteoprotokoll nr AB851993 selle kohta, et 20.02.2007.a kella 14.50 ajal Pärnumaal Sauga vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 119. km juhtis M. Müürsoo mootorsõidukit (SEAT, reg nr 815MDM) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust; sooritas möödasõitu ja ei veendunud selle ohutuses; sõitis pihta vasakpööret sooritanud sõidukile, millega tekitas varalise- ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse. Menetlusalune rikkus seega Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 20 lg 1 Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1; § 133 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 741 lg ; § 7417 lg 1 järgi.

19.03.2007.a üldmenetluse otsusega nr 2670,06,01824 on määratud kohtuvälise menetleja poolt M. Müürsoo`le eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7417 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 71 trahviühiku ulatuses, so 4260 krooni.

Kaebuse sisu 03.04.2007.a esitas M. Müürsoo Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes tehtud otsuse tühistamiseks ning tema suhtes väärteomenetluse lõpetamiseks alljärgnevatel põhjustel. Kaebaja ees sõitev auto aeglustas oma sõidukiirust ja hoidis seejärel paremale teeserva, jättes oma manöövriga mulje, et tahab keerata paremale, so Kilksamaa teele. Suunatuld ta ei näidanud. Seejärel andis M. Müürsoo vasaku suunatulega märku möödasõidust ja sõitis vastassuuna vööndisse. Kaebaja leiab, et tema jaoks oli möödasõit ohutu, kuna vastu ei tulnud ühtegi autot ja ees sõitev auto hoidis paremale. Kui kaebaja oli eessõitvast autost paarikümne meetri kaugusel, tegi autojuht ootamatu manöövri ja keeras kaebaja juhitud autole ette. M. Müürsoo pidurdas, kuid kokkupõrge oli vältimatu, kaebaja põrkas oma autoga vastu teise auto juhipoolset ust. Kaebaja on seisukohal, et kuivõrd ta oli 7ndat kuud rase, siis juhtis ta ka autod suurendatud tähelepanu ja hoolikusega ning tema ees sõitnud autojuhi märguanded ei oleks jäänud tähelepanuta. Samuti leiab kaebaja, et liiklusõnnetuse põhjuseks ei saanud olla juhtimisõiguse puudumine. M. Müürsoo on omandanud B-kategooria sõiduki juhtimisõiguse. Kaebaja möönab, et õnnetuse hetkel oli temale väljastatud esmane juhiluba vahetamata alalise vastu. Arvestades eeltoodut leiab kaebaja, et ei ole toime pannud LS §-de 7417 ega 741 järgi kvalifitseeritavat väärtegu, mistõttu taotleb tema väärteoasjas tehtud otsuse tühistamist ja alustatud väärteomenetluse lõpetamist, olenemata hinnangust sellele, kas kaebaja on või ei ole osaliseltki süüdi kõnesolevas liiklusõnnetuses, ei ole temale määratud karistus kooskõlas tema poolt väidetavalt toime pandud väärteo raskusega.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar I. Veber oma 10.04.2007.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et kohtuväline menetleja soovib omapoolsed seisukohad öelda kohtuistungil.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid M. Müürsoo` suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist.

Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud ning väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et tagumine sõiduk, nähes eessõitva auto poolt teostatavat manöövrit, oleks saanud teha kõik enda poolt, et antud liiklusõnnetust ei juhtuks. M. Müürsoo oleks võinud vähendada kiirust ning hoogu maha võtta. Menetleja leiab, et kaebaja ei suutnud hinnata kaugust, kuna tal jääb sõidukogemusest puudu. Samuti ei olnud M. Müürsoo`l menetleja andmetel liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtimisõigust. Tulenevalt eelnevast leiab kohtuväline menetleja, et asja materjalidega on leidnud tõendamist kaebuse esitaja süü kõnealuses väärteoasjas, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta M. Müürsoo` kaebus rahuldamata ning väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata

4-07-1550

3 (4) Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et M. Müürsoo` kaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Asja kohtulikul arutamisel kinnitas kaebaja, et sõitis sõiduautoga mööda Pärnu – Tallinna maanteed suunaga Tallinna poole. Kaebaja ees liikus sõiduauto, milline aeglustas sõidukiirust ning hoidus suunatuld näitamata enne ristmikku paremale. Kuivõrd eessõitva sõiduki käitumine viitas soovile pöörata paremale, lülitas kaebaja enda sõidukil sisse vasaku suunatule, suundus vasakpoolsesse sõiduritta ning asus sooritama möödasõitu. Jõudnud eessõitjale järgi, tegi eessõitja ootamatult manöövri vasakule. Kuna manööver oli ootamatu ja vahemaa eessõitjaga väike, ei jõudnud kaebaja enam reageerida ning toimuski kokkupõrge. Juhtimisõiguse osas seletas kaebaja, et tal oli olemas mootorsõiduki juhtimise õigus ning kaasas ajutine juhiluba, kuid selle kehtivusaeg oli lõppenud, sest juhiluba oli vahetamata alalise juhiloa vastu. Vahetamata jätmise põhjuseks oli asjaolu, et kaebaja ei olnud ära teinud nn. „libeda raja sõitu“. Praeguseks on kaebajale väljastatud uus ajutine juhiluba. Tunnistaja Aimar Evert, kes juhtis eessõitnud sõidukit, kinnitas kohtus, et võttis enne ristmikku kiiruse maha sooviga teha vasakpööret. Kuna ta ei näinud, et keegi oleks manöövrit takistanud, asus ta vasakpööret sooritama, kuid järgmisel hetkel toimus kokkupõrge kaebaja juhitud sõidukiga.

Hindamaks käesolevas asjas kaebaja süüd liiklusõnnetuse põhjustamises, tuleb hinnata kas kaebaja möödasõitu sooritades veendus selle ohutuses ja kas tal oli võimalik ära hoida kokkupõrget eessõitnud sõidukiga. Samas tuleb liiklemise õiguspärasust hinnata ka eessõitnud sõidukit juhtinud A. Evert`i puhul. Kaebaja ning tunnistaja A. Evert`i ütlused on vastuolulised selles, kas eessõitnu andis suunatulega märku vasakpöörde kavatsusest ning kas ta hoidus enne ristmikku paremale. Kaebaja sõidukis kaassõitjana viibinud tunnistaja Jaan Veverson kinnitas kohtus kaebaja ütlusi seletades, et eesliikunud tumesinist värvi sõiduk võttis suuna paremale tee äärele, seejärel pööras äkki, suunda näitamata vasakule ning toimus kokkupõrge. LE § 91 kohaselt peab juht enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista teisi liiklejaid. LE § 97 kohaselt peab juht enne pööret aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vastava ääre lähedale. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja hinnanud liiklusolukorda selliselt, et kaebaja, asudes eessõitjast mööduma, ei veendunud selle ohutuses. Samas ei ole antud hinnangut selle kohta kas eessõitja A. Evert, asudes sooritama vasakpööret, veendus enda manöövri ohutuses. Asja kohtulikul uurimisel väitis A. Evert, et ta nägi küll enne ristmikku tagant lähenevat sõidukit, kuid seda umbes 100 meetrit enne ristmikku. Umbes 5 sekundi pärast lülitas ta sisse suunatule ja asus pöörama vasakule misjärel toimuski kokkupõrge. Samuti kinnitas A. Evert, et vahetult enne vasakpöörde sooritamist ta taha ega kõrvale ei vaadanud. Kohtu hinnangul viitavad tunnistaja eeltoodud ütlused sellele, et ta ei veendunud vasakpöörde, so manöövri ohutuses. Arvestades seda, et eesliikunud sõiduki juht nägi tagant tulevat kaebaja juhitud sõidukit umbes 5 sekundit enne manöövri sooritamist, oleks ta pidanud ning olnud kohustatud, 5 sekundi pärast, vahetult enne vasakule pööramist, veenduma kus taganttulev sõiduk asub ning kas vasakpööre on ohutu. LE § 82 kohaselt tuleb liiklejal anda suunamärguanne õigel ajal, kuid mitte hiljem kui 3 sekundit enne manöövri alustamist. Kaebaja ning tunnistaja J. Veverson`i ütluste kohaselt ees liikunud sõiduk vasakpöörde märguannet ei andnud. A. Evert aga kinnitas, et lülitas enne vasakule pööramist sisse vasaku suunatule. Oma väidete kinnituseks esitas tunnistaja kohtule avariijärgse foto, milles on näha, et ka pärast kokkupõrke toimumist sõiduki vasak suunatuli töötas. Kohtu hinnangul ei välista nimetatud asjaolud A. Evert`i poolset LE § 82 rikkumist. Tunnistaja ütlustel vaatas ta tahavaatepeeglisse umbes 5 sekundit enne pööret tegema asumist ning lülitas suunatule sisse hiljem. Sellest lähtudes pidi suunatule sisselülitamine toimuma vahetult, üksnes mõni sekund enne vasakpöörde alustamist, mis aga ei ole ilmselgelt piisav andmaks õigeaegselt kavatsetavast manöövrist märku teistele liiklejatele. Tallinn- Pärnu maanteel lubatud sõidukiirusega 90 km tunnis liigeldes läbib sõiduk 100 meetrise vahemaa 4 sekundiga. Seega oleks pidanud tagant läheneva, otsesuunas liikuva kaebaja juhitud sõiduki eesliikunud sõiduki juht ohutuks vasakpöörde manöövri sooritamiseks lülitama suunatule sisse võimalikult varakult kuivõrd vahetult enne

4-07-1550

4 (4) vasakpöörde sooritamist suunatule sisselülitamine ei võimalda enam temast mööduval sõidukil reageerida. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et asja kohtuliku arutamisega ei ole ümber lükatud kaebajapoolsed väited, mille kohaselt pidas ta möödasõidu manöövrit ohutuks, kuid eessõitva sõiduki ootamatu manöövri tõttu ei suutnud kaebaja selle vältimiseks enam midagi ette võtta ning toimus kokkupõrge. Seega puudub kaebuse esitaja süü liiklusõnnetuse tekitamises ning kohtuvälise menetleja otsus M. Müürsoo` süüdi tunnistamise osas varalise ja tervisekahjustusega liiklusõnnetuse tekitamises kuulub tühistamisele.

M. Müürsoo`le on lisaks liiklusõnnetuse tekitamisele veel süüks pandud mootorsõiduki juhtimine ilma vastava kategooria juhtimise õiguseta LS § 741 lg 1 kohaselt, kuivõrd liiklusõnnetuse toimumisel esitas ta politseitöötajatele kehtivuse tähtaja ületanud ajutise juhiloa. Nähtuvalt Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Pärnu büroo poolt 07.05.2007.a tõendist omas M. Müürsoo liiklusregistri andmetel 20.02.2007.a mootorsõiduki juhtimise õigust, kuid ta ei omanud kehtivat mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat dokumenti. Kohtu hinnangul ei olnud tema puhul tegemist mootorsõiduki juhtimisõiguseta isikuga LS § 741 lg 1 mõttes, küll aga ei olnud tal kaasas ja esitada juhtimisõigust tõendavat dokumenti, millega rikkus LE § 70 p 1 ettenähtud nõudeid. Nimetatud tegevus on käsitletav liikluseeskirjade rikkumisena LS § 7435 lg 1 tunnustel mootorsõiduki juhi poolt muu liiklusnõuete rikkumisena.

Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsus LS § 741 lg 1 järgi kuulub tühistamisele, kuid tuleb teha uus otsus, millega tunnistada M. Müürsoo süüdi LS § 7435 lg 1 järgi. Kuivõrd M. Müürsoo`d on ka varem ühel korral karistatud väärteokorras LS § 7422 lg 2 ettenähtud rikkumise, so kiiruse ületamise eest, siis tuleb teda karistada rahatrahviga sanktsiooni keskmise määra lähedases määras.

Teet Olvik Kohtunik