1-06-4131\11 · 1-06-4131\11 · Tartu Ringkonnakohus

- 1 -

1-06-4131

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. september 2007 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-06-4131 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 31. augusti 2007 määrus ( Jõgeva kohtumaja ) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu M.V

kaitsja adv. Ivo Küti määruskaebus Tartu Maakohtu 31. augusti 2007 määrusele. RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 31. augusti 2007 määrus,

millega pöörati täitmisele M.V-le Jõgeva

Maakohtu 12. juuli 2001 otsusega mõistetud vangistus.

2. Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises

ettekandes esitatud ettepanek M.V-le

Jõgeva Maakohtu 12.juuli 2001 otsusega mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks.

3. Vabastada M.V

(xxxxxxxxxxxx

viivitamatult vahi alt.

4. M.V kaitsja määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määrus on lõplik ning edasikaebamisele ei kuulu.

Asjaolud

M.V tunnistati Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsusega kriminaalasjas nr 1-136/01 süüdi KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõisteti karistuseks kolm aastat vabadusekaotust. KrK § 45 alusel on loetud mõistetud karistusest kantuks M.V poolt eelvangistuses viibitud aeg

03.04.2001-12.07.2001, s.o kolm kuud 10 päeva ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks

- 2 - karistuseks mõisteti kaks aastat kaheksa kuud kakskümmend päeva vabadusekaotust. KrK § 47 lg 1, 2 alusel ei pööratud karistust täitmisele, kui M.V kolme aasta jooksul ei pane

toime uut kuritegu või haldusõiguserikkumist ja täidab KrK § 471

lg 1 ettenähtud

kontrollnõudeid. Kohtuotsusega määrati M.V

katseajaks Jõgeva Maakohtu

kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtuotsus jõustus 23.07.2001.

24.12.2002 esitas kriminaalhooldusametnik S. Vasemägi kohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata M.V-le mõistetud vabadusekaotuslik karistus täitmisele.

Ettekande kohaselt ei täitnud M.V registreerimiskohustust. Ta oli lahkunud Eestist ja

piiriületusel Saksamaale vahistatud, hiljem on ta ka süüdi tunnistatud. Karistuseks kahe pangaröövi eest on M.V-le mõistetud kuus aastat kuus kuud vabadusekaotust. Eeltoodud asjaoludel ongi taotletud karistuse täitmisele pööramist.

Kohus kontrollis erakorralises ettekandes märgitud asjaolusid. Keskkriminaalpolitsei kriminaalteabe osakonna poolt 31.03.2006 ja 03.04.2006 väljastatud informatsioonist nähtub,

et M.V on 13.06.2002 ja 28.06.2002 Hamburgis toimepandud pangaröövide eest Saksamaal karistatud kuue aasta kuue kuu pikkuse vabadusekaotusega. Karistuse lõpptähtaeg on 03.02.2009. Karistust kannab ta Hamburgis asuvas vanglas (JVA Fuhlsbüttel, Hamburg, Suhreu Kamp 92 22335 Hamburg). 13.04.2006 tegi kohus määruse, millega pööras mõistetud karistuse täitmisele. Määrus tehti tagaselja.

M.V vabanes Saksamaal karistuse kandmiselt ennetähtaegselt ja saabus Eestisse

01.03.2007, 05.06.2007 ta vahistati määruse täitmiseks. 25.06.2007 tühistas Tartu Ringkonnakohus määruse osaliselt, kuna rikuti M.V kaitseõigust ja saatis erakorralise ettekande uueks läbivaatamiseks.

Asja uuel läbivaatamisel toetas prokurör erakorralist ettekannet ja taotles M.V-le mõistetud vabadusekaotuse täitmisele pööramist, kuna viimane ei ole täitnud kontrollnõudeid

– eelkõige registreerimiskohustust ja kriminaalhooldust tema suhtes ei olnud võimalik läbi viia. M.V lahkus korduvalt Eestist eelnevalt selleks kriminaalhooldajalt luba küsimata.

Ta pani toime Saksamaal uued kuriteod, mistõttu ta vahistati ja 2007 alguseni kandis ta

Saksamaal karistust. Prokurör leidis, et viimati nimetatud asjaolusid saab käsitleda kohtuotsuse täitmisest kõrvale hoidumisena, kuna süüdimõistetu on ennast viinud teadlikult olukorda, kus tal ei ole võimalik kontrollnõudeid täita.

Esimese astme kohtu määruse sisu

Maakohtu määrusega pöörati täitmisele M.V-le Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsusega mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 2 aastat 8 kuud ja 20 päeva vangistust.

Määruse motiivide kohaselt on karistuse täitmisele pööramine põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. M.V oli tingimuslikult vangistuse kandmisest vabastatud KrK § 47 sätete alusel. Alates 01.09.2002 kehtib karistusseadustik ja karistusseadustiku rakendamise seaduse

§ 4 lg 2 alusel jätkatakse KrK § 47 järgi karistusest vabastatud isiku suhtes kohtuotsuse

täitmist vastavalt KarS §-le 74. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui isik katseajal ei järgi

kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku

ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Kohtule esitatud korralistest ettekannetest ja erakorralisest ettekandest nähtub, et M.V

rikkus korduvalt erinevaid kontrollnõudeid. Ta ei ilmunud korduvalt kindlaksmääratud aegadel registreerimiskohustust täitma, lahkus elukohast kauemaks kui 15

päevaks selleks eelnevalt kriminaalhooldajalt luba taotlemata. Ta on viibinud korduvalt

välisriigis eelnevalt sellest kriminaalhooldajat teavitamata. 23.05.2002 vabanes ta vanglast

seoses teises kriminaalasjas mõistetud vangistuse ärakandmisega. 10.06.2002 ilmus ta kriminaalhooldusosakonda registreerimiskohustust täitma, andis lubadusi enda elukorralduse

- 3 - seaduskuulekaks muutmise kohta. Ainult kolm päeva hiljem on ta toime pannud pangaröövi

Hamburgis ja kaks nädalat hiljem veel ka teise pangaröövi, millede eest kandis Saksamaal 2007.a alguseni karistust. M.V ja tema kaitsja väide, et Saksamaal vanglas viibides ei olnud tal objektiivselt võimalik kriminaalhoolduse jätkamine, ei ole kohtu arvates asjakohane.

Pannes toime uued kuriteod, pidi M.V ette nägema, et sellele võib järgneda karistus. Seega uute kuritegude sooritamisel asetas ta ennast teadlikult olukorda, mis ei võimaldanud kriminaalhooldusnõudeid nõuetekohaselt täita. Kohus leiab, et otsuse täitmine ei ole aegunud. M.V on süüdi tunnistatud KrK § 140 lg 2

p 1, 3 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises, mis oli KrK kehtivuse ajal teise astme kuritegu. KarS § 82 lg 1 p 2 sätestab, et otsust ei asuta täitma, kui teise astme kuriteo asjas

tehtud otsuse jõustumisest on möödunud kolm aastat. Ka KrK § 54 lg 1 nägi ette otsuse täitmisel kolmeaastase aegumistähtaja. Samas, nii KrK § 54 lg 2 kui ka KarS § 82 lg 2 p 1 sätestavad, et süüdimõistetu karistuse kandmisest kõrvalehoidumise korral aegumine vastavalt kas katkeb (KrK) või peatub (KarS). Kohus leiab, et situatsiooni, millesse M.V ennast

teadlikult viis, s.o uute kuritegude toimepanemine välisriigis, millele järgnes ka reaalne vangistus, mille tõttu ei olnud tal võimalik tema suhtes varem tehtud otsuse täitmist jätkata, on käsitletav KarS § 82 lg 2 p 1 sätestatud olukorrana.

Määruskaebuses esitatud taotluste sisu

Kaitsja taotleb maakohtu määruse tühistamist ja M.V vabastamist vahi alt.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusenorme ja kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Maakohus arutas asja eirates KrMS § 427 lg 3 sätestatud tähtaega. Kohus vaatas esmakordselt kriminaalhooldaja ettekande läbi 13.04.2006, seega ligi kolm ja pool aastat pärast ettekande

esitamist. Puudusid igasugused asjaolud, mis oleksid takistanud erakorralise ettekande

läbivaatamist seaduses ettenähtud aja jooksul. Kohtule oli ette teada, et M.V kannab

Saksamaal karistust seal toimepandud kuritegude eest. Katseaja kulgemine algas hiljemalt 23.07.2001, mil jõustus Jõgeva MK 12.07.2001 otsus. Katseaja kulgemist ei peata asjaolu, et M.V kandis karistust välisriigis. Kohus pidi teadma, et M.V suhtes lõppeb talle

kohaldatud katseaeg hiljemalt 23.07.2004. Eeltoodust tähtajast hoolimata vaatas kohus kriminaalhooldaja ettekande läbi alles 13.04.2006. Praeguseks on kujunenud olukord, kus M.V kandis täies ulatuses ära karistuse välisriigis ja nüüd kannab karistust täies ulatuses Eesti Vabariigis.

Samuti leiab kaitsja, et karistuse kandmisest kõrvalehoidmist on võimalik käsitleda vaid

olukorras, kus isik hoiab kõrvale reaalse vangistuse kandmisest. M.V ei ole kõrvale hoidnud karistuse kandmisest. Kaebuse esitaja arvates on loogiline, et seaduseandja on KarS § 82 lg 2 p 2 sätestanud otsuse täitmise aegumise peatumise KarS § 73 või 74 sätestatu alusel

määratud katseajaks. Kaebuse esitaja poolt eelpool viidatud katseaeg ongi seaduse mõtte

kohaselt selline, et kohtul oleks võimalik veel kolme aasta jooksul pärast katseaja lõppu reageerida karistuse täitmisele pööramise osas juhul, kui isik ei ole täitnud kontrollnõudeid ja

kriminaalhooldaja on teinud erakorralise ettekande, milles taotleb karistuse täitmisele pööramist. M.V kandis vangistust välisriigis ning seetõttu ei olnud tal objektiivselt võimalik ilmuda

Eestisse täitma kriminaalhooldusnõudeid. Asjaolu, et M.V oli toime pannud uued

kuriteod ning seetõttu oli takistatud kontrollnõuete täitmine, ei saa olla käsitletav kõrvale hoidumisena.

- 4 - Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

KarS § 74 lg 4 kohaselt, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle

pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata

täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata kohtuotsus täitmisele.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et M.V on rikkunud kohtuotsusega

määratud katseajal kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid. Kuna määruskaebuse

kohaselt selle üle vaidlust ei ole, siis puudub vajadus lähemalt analüüsida kontrollnõuete rikkumist M.V poolt. M.V mõisteti süüdi Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsusega KrK § 140 lg 2 p 1, 3 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. KarS § 78 p 1 kohaselt

hakkas katseaeg kulgema otsuse kuulutamisest, see on 12. juulist 2001. Samasugune

põhimõte kehtis ka otsuse kuulutamisel. Kuivõrd KarS § 74 lg 4 korras ei ole katseaega pikendatud, siis M.V-le määratud katseaeg lõppes 12.07.2004. Kooskõlas KarS §-ga 82 lg 2 p 2 oli nimetatud ajaks Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsuse täimise aegumine peatunud. KarS § 82 lg 1 p 2 kohaselt otsust ei asuta täitma kui otsuse jõustmisest teise astme kuriteo puhul on möödunud kolm aastat. Seega, arvestades käesoleval juhul otsuse täitmise aegumise peatumist kolmeks aastaks, ja seda, et otsus jõustus 23.07.2001, siis pärast 23. juulit 2007 ei olnud KarS § 82 lg 1 p 2 alusel võimalik Jõgeva Maakohtu 12.07.2001 otsust täita.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus ekslikult leidnud, et 12.07.2001 otsuse täitmise aegumine oli peatunud KarS § 82 lg 2 p 1 alusel, see tähendab, et M.V hoidus kõrvale talle kohaldatud karistuse kandmisest. Kõrvalehoidmine seisnes aga selles, et M.V sõitis katseajal Saksamaale, pani seal toime pangarööve ja kandis seal vanglakaristust. Karistuste liigid on loetletud Karistusseadustiku 3. peatükis ning sellekohaselt vangistus,

millest süüdimõistetu on tingimisi vabastatud, ei ole karistusseadustiku järgi iseseisev karistuse liik, mille kandmisest ei saa ka KarS § 82 lg 2 p 1 mõttes kõrvale hoiduda. KarS §

74 järgi karistusest tingimisi vabastatu saab rikkuda kontrollnõudeid, kõrvale hoiduda talle määratud kohustuste täitmisest ja kriminaalhooldusest üldse, aga need toimuvad ju kõik ajal, kui otsuse täitmise aegumine on nagunii peatunud (Kars § 82 lg 2 p 2).

Neil asjaoludel tuleb maakohtu määrus tühistada ja taotlus M.V suhtes vangistuse täitmisele pööramiseks jätta rahuldamata. Seoses sellega tuleb M.V viivitamatult vahi alt vabastada. Seoses määruskaebuse läbivaatamisega on vajalik märkida veel järgmist: - Taru Ringkonnakohtu 25.06.2007 määrusega tühistati Tartu Maakohtu 13.04.2006 määrus,

kuna oli rikutud M.V kaitseõigust ja saadeti erakorraline ettekanne uueks

läbivaatamiseks. See aga ei mõjuta kohtuotsuse täitmise aegumise kulgu. Pealegi oli maakohtul piisavalt aega lahendada karistuse täitmisele pööramine aegumistähtaja piires;

- vaidlustatud määruses (lk 1) on peetud läbivaatamisele kuuluvaks süüdimõistetu M.V kaitsja Ivo Küti määruskaebust Tartu Maakohtu 13. aprilli 2006 määrusele, mis aga

ei ole sisuline eksitus, kuna maakohus on määruses andnud hinnangu kriminaalooldaja erakorralisele ettekandele.

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Ago Kutsar