1-07-7358\2 · 1-07-7358\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 17. september 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-7358 (kohtueelses menetluses nr 06260102119) riik B.M ja H.I versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Marja-Liina Reissaar

Süüdistatav B.M

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxx x-

x xxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx ; töötab OÜ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann Süüdistatav

H.I

(isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxxxxxxxx xx- xx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxxxx Vastemõisa 14-12, Suure-Jaani vald, Viljandimaa; töötab ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 263 p 1 ja 4 järgi Kaitsja advokaat Margo Normann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 Tunnistada B.M süüdi (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista

karistusseadustiku

talle rahaline karistus 160 (ükssada kuuskümmend) päevamäära, s o 8 000 (kaheksa tuhat) krooni; tühistada B.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld;

1.2 tunnistada H.I süüdi (KarS) § 263 p 1 ja 4 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s o 7 500 (seitse tuhat viissada) krooni; tühistada H.I-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole;

2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 B.M-ilt riigieelarve tuludesse sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ja

muu kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni;

2.2.2 H.I-lt sundraha riigieelarve tuludesse 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni ja muu

kriminaalmenetluse kulu 21 (kakskümmend üks) krooni;

2

2.3 asitõend – videosalvestus CD-l – jätta kriminaalasja juurde.

Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahalise karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „B.M , 1-07-7358, rahaline karistus“, „H.I, 1-07-7358, rahaline karistus“;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtu-

täiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „B.M, 1-07- 7358, sundraha“, „B.M, 1-07-7358, kriminaalmenetluse kulud”, „H.I, 1- 07-7358, sundraha“ „H.I, 1-07-7358, kriminaalmenetluse kulud“; 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede koha-

selt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) B.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1 ja 4 järgi rahaline karistus 160 päevamäära, so 8 000 krooni.

2) H.I-le mõistetavaks karistuseks KarS § 263 p 1 ja 4 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, so 7 500 krooni.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. esitatud süüdistused B.M-ile, H.I-le

B.M-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 23.septembril 2006.a. kella 05.00 paiku Viljandis Tartu tn 7 asuvas kasiinos koos H.I-ga tungisid kallale kasiinos

viibivale Olavi Plaadole, keda peksid käte ja jalgadega, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse.

B.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1,4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis.

H.I on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema, 23.septembril 2006.a. kella

05.00 paiku Viljandis Tartu tn 7 asuvas kasiinos koos B.M-iga tungisid kallale

kasiinos viibivale Olavi Plaadole, keda peksid käte ja jalgadega, põhjustades kannatanule tervisekahjustuse.

3 H.I tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 263 p 1, 4 järgi avaliku korra raske rikkumisena, mis oli toime pandud vägivallaga ja isikute grupis.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menet- lemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning B.M tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1 ja 4 järgi; H.I tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 263 p 1 ja 4 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

KarS § 263 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid B.M-i karistamise

kokkuleppemenetluses. B.M-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

KarS § 263 p 1 ja 4 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase

vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid H.I karistamise kokkuleppemenetluses. H.I karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni.

4

KrMS § 175 lg 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 42 krooni.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdi- mõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) B.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse;

2) H.I-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni ja muu kriminaalmenetluse kulu 21 krooni riigieelarve tuludesse;

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada.

Kriminaalasja juures olev asitõend videosalvestus CD-l tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik