1-07-10884\2 · 1-07-10884\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-10884

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 11. september 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-10884

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Natalja Duškina

Kohtuasi Murru Vangla esitatud materjalid Margus Juhken’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Margus Juhken (isikukood 36805034214; viibib Murru Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Margus Juhken tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Murru Vangla esitas 31.08.2007.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Margus Juhken’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Margus Juhken tunnistati süüdi Tallinna Linnakohtu 07.07.2005.a otsusega KarS § 263 p 1,4 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tallinna Linnakohtu 09.12.2002.a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (3 aastat ja 6 kuud vangistust), liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

Karistuse kandmise algus on 02.07.2004.a ja lõpp 02.01.2010.a.

2 Margus Juhken’i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta töötab vangla puidutöötlemise ettevõttes, suhted eluosakonnas on rahuldavad. Vanglas viibib M. Juhken teist korda, viimane õigusrikkumine seisnes avaliku korra raskes rikkumises grupi poolt. Oma süüd M. Juhken tunnistab ja kahetseb tehtut. Vangistuse ajal on teda distsiplinaarkorras karistatud ühel korral. Esitatud andmete järgi on M. Juhkenil vabanedes võimalus elama asuda oma tuttava naisterahva juurde aadressile XXX ning tööle asub saekaatrisse Järvamaal. Iseloomustusest nähtuvalt on M. Juhken ühiskonnale ja avalikkusele ohtlik. Ohu tõenäosus suureneb, kui M. Juhken on tarvitanud alkoholi, sest siis võib ta olukorda mitte õigesti hinnata ja lahendada olukorra vägivaldselt.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Juhkeni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega. Vabanedes ei ole Margusel ees ootamas teda toetavat perekonda, E. Vaga, kes on lubanud M. Juhkeni enda juurde elama võtta, tegelikult ei tunnegi Margust. Saekaatrist, kuhu Margus pidi tööle asuma, öeldi, et kõigepealt nad soovivad uut töömeest näha ja alles siis otsustavad, kas ta üldse tööle võtavad. Samuti on takistuseks eluase, kuhu M. Juhken vabanedes peaks elama asuma, nimelt on maja elektrisüsteem vana ja valveseadmete paigaldamine seetõttu ebasoovitav.

M. Juhken taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka, kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Prokuröri hinnangul on M. Juhkeni ennetähtaegne vabastamine ennatlik. M. Juhkenit on eelnevalt 2 korral kriminaalkorras karistatud, uue kuriteo pani ta toime katseaja jooksul, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ei ole talle eelnevatest karistusest järeldusi teinud. Samuti palub arvestada, et kriminaalhooldaja ei ole nõus M. Juhkeni vabastamisega, kuna vabaduses puudub tal toetav sotsiaalvõrgustik, korteri omanik on tema jaoks võõras inimene, maja elektrisüsteem on vana ja valvesüsteemi paigaldamine ei ole soovitatav.

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Juhken’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et M. Juhken tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on M. Juhken’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Juhkeni isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

M. Juhken kannab karistust vägivallaga seotult avaliku korra raske rikkumise eest. M. Juhkenit on ka varasemalt kriminaalkorras karistatud ning uue kuriteo pani ta toime katseajal - nimetatu näitab, et varasemast õigusvastasest käitumisest ei ole ta tahtnud vajalikke järeldusi teha ning asjaolude kokkusattumisel võib taas eirata kehtivaid reegleid. Positiivsena tuleb küll lugeda M. Juhken’i käitumist vanglas, st vaid ühte distsiplinaarrikkumist, kuid üksnes see asjaolu ei saa olla aluseks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel. Arvestades M. Juhken’i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust (jõhkrust ja hoolimatust), samuti ärakandmata karistuse pikkust, ei ole kohtu hinnangul M. Juhken’i ennetähtaegne vabastamine õigustatud, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Suureks takistuseks käesoleval ajal ennetähtaegsel vabanemisel peab kohus ka M. Juhken’i eeldatavat elukohta vabaduses – kriminaalhooldaja on andnud arvamuse, et majja, kuhu M. Juhken peaks elama

3 asuma, ei ole valveseadmete paigaldamine vana elektrisüsteemi tõttu soovitav. Seega langeb ära ka alus kinnipeetava vabastamiseks elektroonilise valve all.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik