1-07-3681\6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-3681

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 13. september 2007.a. Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-3681 (06231803175)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Heiki Kolk Tõlk Nadežda Paukson

Kriminaalasi Z.M-i süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses

Prokurör Rainer Amur

Süüdistatav Z.M - isikukood XXX, Eesti

kodanik; kesk-eriharidusega, elukoht: XXX; töötab

operaatorina AS-s Estonian Oil Service; varem

kriminaalkorras Tallinna karistatud: 12.10.2001.a.

Linnakohtu otsusega KrK § 203 lg 3 järgi 1 aasta

vangistust tingimisi 1-aastase katseajaga; korduvalt

karistatud väärtegude eest;

– elukohast tõkend lahkumise keeld.

Kaitsja

vandeadvokaat Uido Truija

RESOLUTSIOON 1.

Z.M KarS § 121

1 (üks) aasta Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista vangistust.

KrMK § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub karistus 8 (kaheksa) kuud vangistust.

KarS § 74 lg 1, 3 mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui alusel määrata, et Z.M 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

2 - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldus ametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

KarS § 75 lg 2 p 8 alusel panna I. Kušvinile kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides.

Tõkend –

. elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

2. menetluskulud riigieelarve tuludesse, - Välja mõista Z.M-ilt

s.o. määratud kaitsjale makstav tasu (kaks tuhat kaheksakümmend kaks krooni ja 70 senti) ja sundraha 2 082,70 kr 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni.

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele

221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 2800049777 ning ära märkides kriminaalasja numbri „“1-07-3681“. Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse maksmata nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. Z.M-i süüdistatakse selles, et tema, kella 22.30 ajal, viibides oma kodus

06.07.2006.a.

aadressil XXX asuvas korteris rebis juustest, lõi jalaga mitu korda vastu jalalihast, lõi rusikaga selja piirkonda ja lõi põlvega tugevasti vastu reit oma abikaasale A K´ile, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu. Emale appi läinud tütart T K´i tiris ta juustest ja

tekitas küünejäljed kannatanu rinnale, põhjustades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema, . kella 18.00 ajal, viibides oma kodus XXX korteris tiris korduvalt 19.10.2006.a

juustest ning lõi rusikaga näo ja käe piirkonda oma abikaasale A K´ile, tekitades sellise

tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi- vasakule põsele turse ja vasakule

käsivarrele marrastuse. Emale appi läinud tütre T K´i poole viskas Z.M rauast

tuhatoosi nii, et see tabas kannatanut vastu pead, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu.

Samuti tema, kella 19.00 ajal XXX korteris viskas nööriga kokku seotud kolme 27.03.2007.a.

ehitusteibirulliga pea piirkonda oma abikaasale A K´ile, tekitades sellise tegevusega kannatanule füüsilist valu ja kehavigastuse - vasaku kõrva taha nahaaluse verevalumi.

Sellise tegevusega pani Z.M toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise KarS § 121 järgi

inimese tervise kahjustamise ning valu tekitanud kehalise väärkohtlemise

.

3

Süüdistatav Z.M tunnistas kohtuistungil oma süüd osaliselt ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja U. Truija pidas süüdistust põhjendatuks, leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi.

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et süüdistatava Z.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ja

seda kõigis kolmes episoodis on tõendamist leidnud järgmiste kohtuistungil kontrollitud tõenditega: - kannatanute A K ja T K ütlustega kohtueelses menetluses (tl.2; 4; 7-8; 10-11; 15-16) ning

nende selgitustega kohtuistungil Z.M-i pidevast vägivallatsemisest oma pereliikmete suhtes; -patsiendikaardiga, kust nähtub, et A. Z.M on diagnoositud vasaku põse turset, käsivarre marrastusi, verevalumeid (tl.3); -tunnistaja J K ütlustega eeluurimisel (tl. 17-19);

-kahtlustatava Z.M-i enda ütlustega eeluurimisel, kus ta tunnistas vägivallategude toimepanemist oma naise ja tütre suhtes (tl. 22 – 26)

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et Z.M-i süü talle inkrimineeritud kuriteo kõigis

episoodides on tõendamist leidnud ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid antud asjas tuvastatud ei ole.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus Z.M-i süü suurust, seda, et tema süüd raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtuistungil otsis ta oma käitumisele vaid õigustusi ega

suutnud vabandada ega andestust paluda oma pereliikmetelt. Ta ei tunnista, et vajaks nõustamist või spetsialisti abi, et oma käitumist ja suhtumist korrigeerida.

Kohus peab põhjendatuks prokuröri taotlust karistada Z.M-i vangistusega tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve all, s.o. kohaldada tema suhtes KarS § 74 ja § 75 sätteid, mis võimaldaks temale pandud kohustusena kaasata teda erinevatesse sotsiaalabiprogrammidesse seoses perevägivallaga, viha juhtimisega jmt.

Rahalise karistuse mõistmine ei ole võimalik, kuna antud kriminaalasja raames on püütud kohaldada rahalist karistust, mis põhjustas aga Z.M-i poolt uue ründe kannatanu suhtes.

Samuti kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskulud sundraha ning määratud

kaitsjale makstava tasu osas KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 alusel. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha 1, 5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS § 238 lg 1 p 4, § 311-313.

Kohtunik