1-07-11558\1 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.september 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-11558 (kohtueelses menetluses nr 06922600012) riik T.B ja F.M versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kokkuleppemenetluses Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Tatjana Moorats Elsa Korjus Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav T.B

(isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxxxx (kannab karistust Tallinna Vanglas) ; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 330 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann Süüdistatav

F.M

(isikukood xxxxxxxxxxx ; elukoht xxxx xxx xxxx xxxxx xxxxxx-xxxxx; ilma kindla töökohata; omab kriminaalkaristatust) Süüdistus KarS § 330 järgi Kaitsja advokaat Raul Tosmann

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku

Otsustused süüs ja karistamises

1. Kriminaalasjas:

1.1 tunnistada T.B süüdi (KarS) § 330 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 2000 (kaks tuhat) krooni; Harju

Maakohtu 7. märtsi 2006 otsusega T.B-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele;

1.2 tunnistada F.M süüdi (KarS) § 330 järgi ja mõista talle

karistusseadustiku

rahaline karistus 40 (nelikümmend) päevamäära, s. o 2000 (kaks) krooni; Ida-Viru Maakohtu 16. aprilli 2004 otsusega F.M-ile mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude

osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 tsiviilhagi esitatud ei ole;

2 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse:

2.2.1 T.B-lt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 2013.40

( kaks tuhat kolmteist kr ja 40 s) ja muu kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest kaitsjale 32.90 ( kolmkümmend kaks kr ja 90 s) krooni riigi kasuks;

2.2.2 F.M-ilt sundraha 5 400 (viis tuhat nelisada) krooni, riigi õigusabi tasu 2013.40

( kaks tuhat kolmteist kr ja 40 s) ja muu kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest kaitsjale 32.90 ( kolmkümmend kaks kr ja 90 s) krooni riigi kasuks;

2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Raul Tosmannile 724.80 ( seitsesada kakskümmend neli kr ja 80 s ) krooni, 724.80 ( seitsesada kakskümmend neli kr ja 80 s ) krooni. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 rahaline karistus loetakse täidetuks ja otsust rahalises karistuses kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies

ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi

kontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606

Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „T.B , 1-07-11558, rahaline karistus“; „F.M, 1-07-11558, rahaline karistus;

3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „T.B, 1-07-

11558, sundraha“, „T.B, 1-07-11558, kriminaalmenetluse kulud“, „F.M , 1-07-11558, sundraha“, F.M, 1-07-11558, kriminaalmenetluse kulud“; 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus

tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) T.B-le mõistetavaks karistuseks KarS § 330 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 2000 krooni. Harju Maakohtu 7. märtsi 2006 otsusega T.B-le mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.

2) F.M-ile mõistetavaks karistuseks KarS § 330 järgi rahaline karistus 40 päevamäära, s.o 2000 krooni.

Ida-Viru Maakohtu 16. aprilli 2004 otsusega F.M-ile mõistetud karistus jätta iseseisvale täitmisele.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.1. esitatud süüdistused T.B-le, F.M-ile

3

T.B on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, kellele

oli kohaldatud Viljandi Vangla direktori 15.05.2006 käskkirjaga soodustusena liikuda järelevalveta väljaspool Viljandi Vangla territooriumit, aadressil Viljandi Tallina tn 41, seoses

töötamisega OÜ Sakala Teed, saabus 8. septembril 2006 kella 17.50 paiku tagasi Viljandi

Vanglasse, kus tal tuvastati alkomeetriga alkohoolne joove 0.10 promilli. T.B oli

poest ostnud ja tarbinud 0,5 liitrise alkohoolse joogi „Fizz“ (etanoolisisaldusega 4,7 mahuprotsenti) peale tööpäeva lõppu vahetult enne kinnipeetavana vanglasse tagasi jõudmist.

T.B tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 330 järgi kinnipeetava poolt alkohoolse joogi omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.

F.M-i on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema kinnipeetavana, kellele oli kohaldatud Viljandi Vangla direktori 15.05.2006 käskkirjaga soodustusena liikuda järelevalveta

väljaspool Viljandi Vangla territooriumit, aadressil Viljandi Tallina tn 41, seoses töötamisega OÜ Sakala Teed, saabus 8. septembril 2006 kella 17.50 paiku tagasi Viljandi Vanglasse, kus tal tuvastati alkomeetriga alkohoolne joove 0.20 promilli. F.M oli ostnud ja tarbinud ühe

purgi alkohoolset jooki „GIN“ (etanoolisisaldusega kuni 5,6 mahuprotsenti) peale tööpäeva lõppu vahetult enne kinnipeetavana vanglasse tagasi jõudmist.

F.M-i tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 330 järgi kinnipeetava poolt alkohoolse joogi omandamise ja arsti ettekirjutuseta tarvitamise eest.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2.

Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja

menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning T.B tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 330 järgi; F.M tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 330 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Tsiviilhagi esitatud ei ole.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

4

KarS § 330 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid T.B karistamise

kokkuleppemenetluses. T.B karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KarS § 330 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid F.M-i karistamise

kokkuleppemenetluses. F.M-i karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 5 400 krooni.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.60 krooni ja kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest kaitsjale 32.90 krooni.

Süüdistatava T.B kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 724.80 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1288.60 krooni ja kriminaalmenetluse kulu toimiku koopia tegemise eest kaitsjale 32.90 krooni.

Süüdistatava F.M-i kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 724.80 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

KrMS § 175 lg 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 1 määratud kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 65.80 krooni;

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole

5 võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb:

1) T.B-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi

õigusabi tasu 2013.40 (1288.60 + 724.80) ja muu kriminaalmenetluse kulu 32.90 krooni riigi kasuks;

2) F.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 5 400 krooni, riigi

õigusabi tasu 2013.40 (1288.60 + 724.80) ja muu kriminaalmenetluse kulu 32.90 krooni riigi kasuks;

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik