1-07-6837\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-6837

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13 september 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-6837 (07231500793) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi U.D süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Prokurör Nona Barbo Süüdistatav U.D

Ik: XXX, VF kodanik, põhiharidus, töökoht: töötas mitteametlikult lammutustöödel, elukoht: XXX Tallinn, tõkend – elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 05.09.2007

Varasem karistatus:

1. Tallinna Linnakohtu 11.12.1996 otsusega KrK § 15 lg 2-

139 lg 1 järgi vabadusekaotus 3 kuud tingimisi, katseaeg 1 aasta;

2. Tallinna Linnakohtu 06.08.1999 otsusega KrK § 139 lg

2 p 3 järgi vabadusekaotus 1 aasta tingimisi, katseaeg 1 aasta;

3. Tallinna Linnakohtu 18.02.2000 otsusega KrK § 139 lg

2 p 3 järgi vabadusekaotus 6 kuud 11 päeva;

4. Tallinna Linnakohtu 27.12.2000 otsusega KrK § 139 lg

2 p 2 järgi rahatrahv 3075 EEK;

5. Tallinna Linnakohtu 09.02.2001 otsusega KrK § 202

5 lg 1 järgi arest 5 päeva;

6. Tallinna Linnakohtu 20.09.2001 otsusega KrK § 139 lg

2 p 2, § 140 lg 2 p 1, 3, § 2025 lg 1 järgi vabadusekaotus 1 aasta;

7. Tallinna Linnakohtu 23.01.2004 otsusega KarS § 199 lg

2 p 4 järgi vangistus 11 kuud 20 päeva;

8. Harju Maakohtu 12.04.2006 otsusega KarS § 199 lg 2 p

4 - 25 lg 2, § 200 lg 1 - 25 lg 2, § 65 lg 1 alusel vangistus 1 aasta 4 kuud 26 päeva, vabanes 20.09.2006. Kaitsja Advokaat Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. U.D süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada U.D-le mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 kuud, millise karistuse ärakandmist arvestada alates U.D kinnipidamisest kohtumääruse alusel, so alates 05.09.2007.

3. U.D suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta kohtuotsuse täitmise

tagamiseks muutmata.

4. U.D-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p

2 alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, milline summa tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti

Ühispangas või nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „U.D, 1-07-6837, sundraha“.

5. U.D-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel

määratud kaitsjale makstud tasu 1292 (üks tuhat kakssada üheksakümmend kaks) krooni

ja 10 senti, milline summa tuleb 3 kuu jooksul karistuse ärakandmisest tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX SEB Eesti Ühispangas või nr XXX

Hansapangas, viitenumbriga XXX, märkides selgitusena: „U.D, 1-07- 6837, kaitsjatasu“.

6. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui kriminaalmenetluse kulud ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

U.D süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 12.03.2007 kella 18.30 paiku aadressil Tallinn, XXX asuvast rõivaparanduse töökoja

ruumist võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil IB kuuluva sulejope maksumusega 2000 krooni.

Seega pani U.D toime kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele

selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikuna, kes on varem toime pannud varguse, so KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav U.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta

tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

13.03.2007 koostatud kannatanu LA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt viibis kannatanu 12.03.2007 kella 18.30 ajal oma töökohal aadressil XXX rõivaste paranduses. Tööruumi

sisenes võõras noormees ja pakkus kosmeetikat Faberlic. Kannatanu ei tahtnud midagi

osta, sest oli töökoda juba sulgemas. Palus noormehel väljuda ja saatis ruumist välja. Tagasi tulles avastas, et sissepääsu juures olnud riiulilt, mille kõrval noormees seisis, on kadunud ühele kliendile kuulunud sulejope. Sulejope oli õhuke, musta värvi, kahekordse tõmblukuga, maksumusega 3500 krooni. (t/l 2-6)

15.03.2007 koostatud kannatanu IB ülekuulamisprotokollist nähtuvalt andis kannatanu veebruari lõpus või märtsi alguses rõivaste parandusse XXX musta sulejope, suurus 40,

tõmbluku vahetamiseks. Kuna jäi haigeks ei saanud kohe jopele järgi minna. Eile sai teada, et jope on varastatud. Jope maksumus on käesoleval ajal 2000 krooni, ostis selle aasta tagasi 3100 krooni eest. Esitatud jope on tema oma ning kuna sai jope tagasi, siis varaline kahju puudub. (t/l 7-10)

14.03.2007 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvalt vaadeldi musta värvi sulejopet kirjaga Five. (t/l 11-12) 15.03.2007 koostatud allkiri, mille kohaselt sai IB oma jope tagasi. (t/l 13-14)

13.03.2007 koostatud tunnistaja LA ülekuulamisprotokollist nähtuvalt töötas tunnistaja rõivaste paranduses õmblejana. Kaks nädalat tagasi tõi I nimeline naisterahvas talle parandusse kaks rõivaeset, nende hulgas ka jope. Ühe palus ta kiiresti ära parandada ja sai

oma eseme tagasi, kuid teisele järgi ei tulnud. Naise isikuandmeid ei tea. Hindas jope

3500le kroonile, klient ise hinnanud ei ole. Pani jopele uue tõmbluku ja võttis maha äärised. (t/l 15-18) 14.03.2007 koostatud isiku fotode järgi äratundmiseks esitamise protokollist nähtuvalt on tunnistaja LA fotol nr 2 kujutatud U.D ära tundnud isiku, pärast kelle lahkumist avastas jope kadumise. Noormees seisis seljaga riiuli poole kus oli jope. (t/l 19- 22)

14.03.2007 koostatud kahtlustatava U.D ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas kahtlustatav, et võttis ühelt narkomaanilt kosmeetikat ja läks seda ühte töökotta pakkuma. Naistöötaja ei märganud, et jope riiulilt võttis. See oli musta värvi jope

Five Seasons. Väljudes hoidis jopet enda ees. Teel rebis jope küljest pabersildi ja pani jope kilekotti. Kuna kilekott oli määrdunud, siis määris jope ära. Jope on kodus ja võib selle välja anda. (t/l 35-38)

Põhja Maksu- ja Tollikeskusel andmed U.D 2006 aastal tulude olemasolu kohta puuduvad. (t/l 41)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel U.D

süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu IB ütlusi ja allkirja varastatu tagasisaamise kohta, tunnistaja LA ütlusi ja fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolli ning asitõendi

vaatlusprotokolli, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat korduvalt kohtu poolt karistatud

varguse toimepanemise eest ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud tema

karistused kustunud. Seega oli süüdistatav uue varguse toimepanemise ajal isikuks, kes on varguse toime pannud. Samas nähtub kriminaalasjas leiduvatest tõenditest, et süüdistatav

andis varastatu välja ning kannatanul varaline kahju puudub. Taolistest asjaoludest teeb kohus

järelduse, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi tunnistada võõra vallasasja äravõtmises selle vallasasja

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so KarS § 199 lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava

asjaoluna arvestab kohus süüdistatava kahetsust toimepandus ja süü ülestunnistamisele

ilmumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt

on süüdistatavat karistatud erinevate väärtegude toimepanemise eest ja kuritegude

toimepanemise eest. Senini on temale määratud kümnetesse tuhandetesse kroonidesse

ulatuvad rahatrahvid ja rahaline karistus tasumata. Taolised andmed viitavad sellele, et süüdistataval puudub legaalne sissetulek trahvide tasumiseks ning selle kohta saab järeldusi

teha ka süüdistatava varasemate karistuste põhjal, kuivõrd süüdistatavat on kohtu poolt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning karistusandmetest võib

teha järeldusi ka tema sõltuvuse kohta narkootilistest ainetest. Seega on sanktsioonis

ettenähtud alternatiivse karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine välistatud, kuivõrd puudub tagatis selle kohta, et süüdistatav temale mõistetava karistuse tasuks. Seetõttu tuleb tema suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et varastatu väärtus ei olnud kuigi suur ning süüdistatav on kohtueelse menetluse

käigus ka varastatu välja andnud, mistõttu kannatanul ei ole süüdistatava vastu varalisi

pretensioone. Taolistel asjaoludel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena.

Süüdistatava isikuandmetest võib teha järeldada, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele,

kuivõrd on küllaldane eeldus arvata, et ta käituks kriminaalhooldust takistavalt. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks jätta mõistetavat karistust tingimisi kohaldamata ja mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

Märt Toming kohtunik