Legislator Case Law & Legislation
1-07-10172\2 AI generated

1-07-10172\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-07-10172\2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kriminaaltoimik 1-07-10172

Legislator headnote

AI generated

1-07-10172\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaaltoimik 1-07-10172

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Kriminaaltoimik 1-07-10172

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2007. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-10172 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi I.T süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav I.T

varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja advokaat Rainer Objartel

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas:

Süüdi mõista I.T KarS § 169 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.T 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime

uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud

kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele

kriminaalhooldusosakonda;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele I.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.

I.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista I.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu 991.20

ja 796.50krooni krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti).

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017

Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber

2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad

menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil

tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.

Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja

ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon

I.T süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on alates 10.05.2004. a. kuni 30.07.2007. a. kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 10.05.2004. a.

otsusega J.M. kasuks välja mõistetud igakuise elatusraha 700.00 krooni kuus maksmisest oma alaealise poja N.F. ülalpidamiseks. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 30.06.2007. a. on 19 600.00 krooni.

Sellega pani I.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui

kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.

Kokkulepe

Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid

esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega

ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

KarS § 169 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui

süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks

kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Menetlus kohtus

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist

tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.

I.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel I.T-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni.

Kaie Uusen Kohtunik