1-07-10172\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaaltoimik 1-07-10172
Legislator headnote
AI generated1-07-10172\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Kriminaaltoimik 1-07-10172
Full text
Kriminaaltoimik 1-07-10172
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10.september 2007. a. Tartu kohtumaja, Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-07-10172 Kohtukoosseis kohtunik Kaie Uusen Kohtuistungi sekretär Sirle Luist Tõlk Regina Laiapea Kriminaalasi I.T süüdistuses KarS § 169 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margit Pärn Süüdistatav I.T
varasem karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; väärteokorras karistatud 1 korral; tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeldu. Kaitsja advokaat Rainer Objartel
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja 249 kohus otsustas:
Süüdi mõista I.T KarS § 169 järgi ja karistada teda 3 (kolme) kuu pikkuse vangistusega.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui I.T 18 (kaheksateistkümne) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime
uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud
kontrollnõudeid. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1. elama kohtu poolt määratud alalises elukohas;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel registreerimisele
kriminaalhooldusosakonda;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama
kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Kohtuotsus saata täitmiseks Tartu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Tartu maakonna talitusele I.T suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamisest.
I.T suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista I.T-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha 5400.00 (viis tuhat nelisada) krooni ja kaitsjatasu 991.20
ja 796.50krooni krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni ja kakskümmend senti).
Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017
Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber
2800049874. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad
menetluskulud 30 päeva jooksul. Menetluskulude tasumist tõendaval dokumendil
tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti.
Menetluskulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool (prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja
ning kannatanu ja tsiviilkostja) esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul.
Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon
I.T süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on alates 10.05.2004. a. kuni 30.07.2007. a. kuritahtlikult kõrvale hoidunud Tartu Maakohtu 10.05.2004. a.
otsusega J.M. kasuks välja mõistetud igakuise elatusraha 700.00 krooni kuus maksmisest oma alaealise poja N.F. ülalpidamiseks. Maksmata elatusraha võlgnevus seisuga 30.06.2007. a. on 19 600.00 krooni.
Sellega pani I.T toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo,
s.o vanema kuritahtliku kõrvalehoidumise eest oma nooremale kui
kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest.
Kokkulepe
Kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid
esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega
ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.
KarS § 169 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale I.T-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
süüdimõistetu ei pane 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel
kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid
oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks
kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha
vahetamiseks.
Menetlus kohtus
Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist
tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid.
I.T tuleb süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.
Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad.
Kohtu seisukoht menetluskulu osas
Menetluskuludena tuleb KrMS § 180 lg 1, 3 alusel I.T-lt välja mõista riigituludesse süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu. Sundraha suuruseks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 5400.00 krooni.
Kaie Uusen Kohtunik