1-06-10097\15 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 3. september 2007. a Tallinnas Kriminaalasja number 1-06-10097 Kohtukoosseis Eesistuja Ene Randmäe, liikmed Meelika Aava ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Marina Lepiksoo Kriminaalasi T.B süüdistuses KarS §-de 114 p 6; 200 lg 2 p-de 7.9; 203; 346 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 22. mai 2007.a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav T.B Prokurör Ave Eisel Süüdistatav

T.B, ik XXX, valgevenelane, Eesti kodanik, keskharidusega, elukoht: x, kindla töökohata, varem

kolmel korral kohtu poolt karistatud, viibib vahi all alates 13.02. 2006.a Kaitsja Vandeadvokaat Jelena Benevolenskaja RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.mai 2007.a kohtuotsus osaliselt:

1.1. T.B süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 6 ja 346 järgi ja

KarS § 64 järgi liitkaristuse mõistmises. Mõista T.B KarS §-de 114 p 6 ja 346 järgi õigeks. 1.2. V.P süüditunnistamises ja karistamises KarS § 346 järgi ning KarS § 203 ja 306 lg 1 järgi karistuse kohaldamises. Mõista V.P õigeks KarS § 346 järgi. 2.Teha uus otsus millega :

2.1. Tunnistada T.B süüdi KarS § 113 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 10 (kümme) aastat. KarS § 64 lg 1 alusel mõista kuritegude kogumi eest T.B-le

liitkaristuseks vangistus 10 ( kümme ) aastat, karistuse aja algusega 13.02 2006.a.

2 2.2. Mõista V.P-le KarS § 63 lg 1 kohaldamisega KarS § 203 ja KarS § 306 lg 1 järgi karistuseks vangistus 1 ( üks ) aasta, jättes mõistetud liitkaristuse KarS § 64 lg.1 järgi muutmata. 3. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. 4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtusse, mille esitamise soovist tule

ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest võ

kantselei kaudu teatavaks tegemisest

. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda

ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada üksne advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

Asjaolud ja menetluse käik

1. T.B mõisteti süüdi ja karistati KarS § 114 p 6 järgi 11 aasta vangistusega; KarS §

200 lg 2 p-de 7,9 järgi 3 aasta vangistusega; KarS § 203 järgi

1 aasta 6 kuu vangistusega; KarS § 346 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära ulatuses, s.o. 2500 krooni.

KarS § 64 kohaselt mõisteti kuritegude eest liitkaristuseks vangistus 11 aastat

karistuse aja algusega 13.02.2006.a ja rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o. 2500 krooni.

2. T.B mõisteti süüdi selles, et tema 08.02.2006.a kella 22.00

paiku, olles

joobeseisundis, sisenes

koos V.P-ga võõra vallasasja äravõtmise ja selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil

T.B kaasas olnud sama korteri võtme

kasutamisega Tallinnas, x A. G korterisse, kus hakkas koos V.P-ga vägivallaga nõudma A. G 500.- krooni sularaha, lõi kannatanut näkku ja keha piirkonda, väänas temakätt

selja taha - surudes sellega maha kannatanu vastupanu, pigistas koos V.P-ga käterätikuga A. G kaela, mille tagajärjel viimane kaotas hetkeks teadvuse ja võttis ära A. G

vara – 2600 krooni sularaha ja mobiiltelefoni №kia, väärtuses 500 krooni

, kokku 3100 krooni väärtuses. Sellega pani ta toime grupis, sissetungimisegaja vägivalla kasutamisega röövimise KarS § 200 lg 2 p-de 7,9 järgi.

2.1. Samuti T.B, 08.02.2006.a peale kella 22.00, olles alkoholijoobes ja viibides A . G korteris, pani toime teise süüteo varjamise eesmärgil A. G tapmise ja nimelt: olles eelnevalt

08. 02. 2006.a kella 22.00 ajal koos V.P-ga röövinud A. G

vara 3100 krooni

väärtuses, varjamaks toime pandud kuritegu, tekitas kannatanule noaga torke lõikehaavad kaela eespinnale, kõri ja söögitoru piirkonda ja kaheksa noa löögiga vasakusse ringkereõõnde

tungiva löögiga torke-lõokehaavad elutähtsate organitesse - vasaku kopsu ja südame vigastused, mille tagajärjel A.G suri sündmuskohal. Sellega pani ta teise süüteo varjamiseks toime mõrva KarS § 114 p. 6 järgi.

2.2. Samuti T.B 8.02.2006.a kella 22.00 paiku koos V.P-ga varastas A. G korterist viimasele kuulunud passi ja ID kaarti, millega pani toime ametliku dokumendi varguse s.o. kuriteo KarS § 346 järgi.

2.3. Samuti T.B 10.02. 2006.a kella 04.00 aeg koos V.P-ga süütas põlema

3 Tallinnas, x A. G kuuluva korteri, millega tekitas A. G olulist kahju 104 000 krooni väärtuses. Võõra asja rikkumise ja kannatanule olulise kahju tekitamisega pani ta toime kuriteo KarS § 203 järgi.

Apellatsiooni sisu

3. Esitatud apellatsioonis palub T.B tühistada maakohtu otsu

s tema süüdimõistmises KarS § 114 p 6 järgi. Ta tunnistab end tapmise toimepanemises süüdi,kuid palub kuritegu ümber kvalifitseerida KarS § 115 järgi. Seonduvalt sellega palub kavähendada mõistetud karistust.

Apellant väidab, et tappis A. G ilma mingi ee

smärgita, tugevas ärrituse seisundis Emotsionaalse ärrituse põhjustas kannatanu, kes süüdlaste korterisse sissetungimise järel lõi T.B noaga suguorgani piirkonda ja V.P rindkere piirkonda. T.B väitel pani ta tapmise toime erutusseisundis pärast seda, kui nägi V.P haava ja veriseid riideid. T.B eitab mõrva toime panemist kuriteo varjamise eesmärgil. Ta kahetseb puhtsüdamlikult toimunut.

4. Käesolevas süüasjas on KarS §-de 200 lg 2 pde 7,9; 203; 346 ja 306 lg 1 järgi süüdi tunnistatud V.P, kes kohtuotsust ei ole apelleerinud.

Ringkonnakohtu seisukoht

5.

Kohtukolleegium, tutvunud apellatsiooni sisuga, kriminaaltoimiku materjaliga ja ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad, leiab, et apellatsioon tuleb osaliselt rahuldada.

Kohtukolleegium märgib, et T.B nõustus ringkonnakohtu istungil sisuliselt kaitsja seisukohaga, kvalifitseerida toime pandud tapmine KarS § 113 järgi.

5.1. Kohtukolleegium tähendab puutuvalt T.B apellatsioonis esitatud taotlusega, et

KarS § 115 kohaldamise aluseks on eelkõige

asjaolu, et kannatanu on ise oma tõsise

isikuvastase ründega süüdlase tapmiseni viinud

ning põhjustanud süüdlasel vägivallast või solvumisest tekkinud afektiseisundi ja sellest johtuvalt tapmissoovi. Afektiseisund ja sellest tulenev tapmissoov peab olema tekkinud äkki, s.o. vahetult peale vägivalla akti või solvumist. Kriminaalasja uurimise käigus on tuvastatud - ning seda kinnitasid maakohtu istungil ka T. ja V.P ( 2.kd, tl. 54-55 ) - et pärast süüdistatavate sisenemist kannatanu A. G korterisse ja viimase poolt sissetungimise tõrjumiseks T.B-le kubemesse ja V. kehasse noaga löömist, võtsid T.B ja V.P kannatanult noa, lõid

teda korduvalt käega näkku, paiskasid jõuga diivanile, ja teda seal kinni hoides, hakkasid

viimaselt raha nõudma. Kui kannatanu raha ei andnud, otsisid läbi toa ja p

ärast rahakoti

leidmist, võtsid sellest ära 2600 krooni, dokumendid ja toast mobiiltelefoni. V.P väitel kägistasid nad käterätiga kannatanut, et vältida tema appikarjumist. .

T.B kinnitas maakohtu istungil, et mäletab toimunut Ta tappis kannatanu

noalöökidega, kuna vihastas A. G peale viimase

poolt vastuhaku käigus tekitatud kehavigastuste tõttu. ( kd. 2, tl. 26 ) Süüasjas tuvastatu kohaselt ei pannud T.B A.

G tapmist toime äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis vaid tekitas kannatanule noaga surmavad hoobid umbes pool tundi pärast viimase vastuhaku mahasurumist ning koos V.P-ga sihiteadlikku ja mõtestatud tegevust A. G vara röövimisel. Eeltoodust lähtuvalt ei pannud T.B oime provotseeritud tapmist, mistõttu puudu b seaduslik alus hinnata tema käitumist KarS § 115 ettenähtud kuriteona.

Samas märgib kohtukolleegium, et juhul kui tapmine on toime pandud küll vä

givalla või

4

solvumise mõjul, kuid erutusseisundit teket süüdlasel ei tuvastata, tuleb tema tegevus kvalifitseerida KarS § 113 või 114 järgi.

5.2. Esitatud apellatsioonis eitab T.B kannatanu tapmist

teise süüteo varjamise eesmärgil. Kohtukolleegium on seisukohal, et maakohtu otsuses ei ole veenvalt kummutatud T.B sellesisulised süüd eitavad väited. Maakohus motiveeris T.B tapmise kvalifitseerimist mõrvana KarS § 114 p 6 järgi

esiteks sellega, et T.B mõjutas ja talle sai määravaks tapmise toimepanemine

kuriteo varjamise eesmärgil röövijate äratundmine kannatanu poolt ja teiseks V.P

ütlused kohtus, et pärast kannatanu kägistamist vahetasid nad T.B-ga pilke ja žestikuleerisid, millest oli aru saada, et T.B tapab kannatanu. Kohtukolleegium tähendab, et asjaolu, et kannatanu tunneb ära temaga ühes ühiselamus elava

T.B , oli viimasele teada juba enne korterisse sissetungimist.

T.B enda

väitel oli ta varem kannatanuga suhelnud nii ühise alkoholi pruukimise kui vastastiku raha

nõudmiste käigus. Seega tema äratundmise moment ei saanud, vastupidiselt kohtuotsuses

märgitule, olla T.B-le ootamatu ega mõjutada tapmist teise kuriteo varja mise

eesmärgil. V.P väited pilkude ja žestide vahetamise kohta T.B-ga , m is

viitasid kannatanu tapmisele, ei kinnita üheselt, et T.B appis A. G

teise kuriteo

varjamiseks. Samas ei lükka see ümber T.B väidet, et ta tappis kannatanu ärritusest pärast vere nägemist V.P riietel ja valu tundmisest kubeme piirkonnas. Kohtukolleegiumi arvates ei ole maakohtu otsuses esitatud vastuvaidlematuid tõendeid, mis kinnitaksid süüdlase tahtlust panna tapmine toime teise süüteo varjamise eesmärgil. Seega on süüasjas kõrvaldamata kahtlused, et T.B pani toime mõrva s.o. tapmise raskema

koosseisu tunnustel. Süütusepresumptsiooni põhimõttest lähtuvalt mõistab kohtukolleegium T.B KarS § 114 p 6 tunnustel õigeks.

Kohtuliku uurimisega on leidnud tõendamist, et T.B pani A. G tapmise toime

ärritusest ja kavatsetult. Süüdlase kavatsetust tõendavad eelkõige korduvad noa löögid kannatanu südame, kopsu, kõri ja söögitoru piirkonda, mille tagajärjel saabus kannatanu surm.

Sellega pani T.B oime tapmise KarS § 113 tunnustel ja v

astavalt süü suurusele tuleb mõista talle karistus.

5.3. Kohtukolleegium ei nõustu maakohtu otsuse järeldustega T.B ja V.P süüdi mõistmises KarS § 346 järgi A. G`le kuulunud passi ja ID – kaardi varguses.

Maakohtu otsuses märgitakse, et T.B ja V.P, avastades A. G rahakotist raha, ei saanud mitte näha, et seal on ka kannatanu tähtsad isiklikud dokumendid. Hõivates rahakoti koos dokumentidega, panid nad toime ametlike dokumentide varguse. ( kd, 2 tl. 96 )

Kohtukolleegium tähendab, et maakohtu otsuse järeldus, et võõra rahakoti vägivallaga

röövimisega pandi sellest üheaegselt toime raha röövimine ja dokumentide vargus - on vastuoluline ja põhjendamata. Kohtukolleegium märgib muuhulgas, et KarS § 346 sätestab ametliku dokumendi, pitsati või

stambi hävitamise, rikkumise, varguse või peitmise. Subjektiivsest küljest eeldab antud süütegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. Dokumendi röövimine moodustab KarS § 346 ja vägivallategude ( §d 118,120 ) kogumi.

Maakohtu otsuses ei analüüsita süüdlaste tegevust ei dokumendi varguse ega röövimise

süüteokoosseisust lähtuvalt. Maakohtu poolt ei ole tuvastatud, et T.B ja V.P oli röövimise käigus tahtlus toime panna ametlike dokumentide vargus. Seega ei ole kinnitust leidnud süüdlaste käitumises KarS § 346 ettenähtud kuriteo subjektiivne külg

s.o. süüteokoosseis. Toodud põhjusel tuleb T.B ja V.P KarS § 346 järgi

5 õigeks mõista. T.B ja V.P poolt toimepandud dokumentide ebaseadusliku omastamise loeb kohtukolleegium kaetuks KarS § 200 koosseisuga.

Kohtukolleegium osundab siinjuures, et V.P suhtes, kes ei ole käesolevas asjas

apellatsiooni esitanud, revideeritakse kohtuotsust lähtudes KrMS § 340 lg 3-st, mille järgi materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise tuvastamise korral peab kohus KrMS § 340 lg 1 sätteid kohaldama ka teiste süüdistatavate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud.

5.4. KrMS § 340 lg 3 sätte alusel korrigeerib kohtukolleegium ka V.P-le mõistetud karistust KarS § 203 ja 306 lg 1 järgi. Nimelt on V.P KarS § 203 järgi süüdi mõistetud ja karistatud 1 aastase vangistusega selles, et ta süütas koos T.B-ga 10.02. 2006.a Tallinnas x korteri, millega tekitas A.

G olulist varalist kahju. KarS § 306 lg 1 mõisteti V.P süüdi ja karistati 1-aastase vangistusega 10.02. 2006.a Tallinnas, x korteri ja selles olnud A. G laiba süütamise eest,

eesmärgil varjata T.B poolt toime pandud tapmist. Lähtuvalt eeltoodust pani V.P

korteri süütamisega - s.o. ühe tegevusega toime kaks eraldi kvalifitseeritavat süüteokoosseisu. Seega on tegemist KarS §-de 203 ja 306 lg 1 kuritegude ideaalkogumiga, mille eest tuleb V.P mõista KarS § 63 lg 1 alusel üks karistus. V.P-le KarS § 306 lg 1 järgi süüks arvatud asjaolu – kuriteost mitteteatamine – ei ole KarS § 306 lg 1 kohaselt kuriteo varjamise süüteokoosseisu tunnuseks ja tuleb süüdistusest välja jätta.

6. Eeltoodud põhjusel ja juhindudes KrMS §- de 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 1, lg 2 p-de

2,3, lg 3, tühistab ringkonnakohtu kohtukolleegium Harju Maakohtu 22.mai 2007.a otsuse osaliselt T.B süüditunnistamises ja karistamises KarS § 114 p 6 järgi ja KarS § 346 järgi ning liitkaristuse mõistmises; V.P süüditunnistamises ja karistamises

KarS § 346 järgi ning KarS §-de 203 ja 306 lg 1 järgi karistuse kohaldamises.

Kohtukolleegium tunnistab T.B süüdi KarS § 113 järgi. Seoses süüdistuse

kergendamisega mõistab kolleegium T.B-le

kergema karistuse. Kohtukolleegium mõistab T.B ja V.P KarS § 346 järgi õigeks ja V.P-le KarS § 63 lg 1 kohaldamisega liitkaristuse KarS §-de 203 js 306 lg 1 järgi.

Ene Randmäe Meelika Aava Paavo Randma

6