1-07-1595\17 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. september 2007.a Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasja number 1-07-1595 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Jüri Paap Kohtuistungi sekretär Erlike Karjus Tõlk Irina Leetberg Kriminaalasi Vigen Aramyani süüdistus KarS § 200 lg 1 – 25 lg 1, 2; 200 lg 2 p 4, 8; 121 ja 118 p 1 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 23. aprilli 2007. a otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatava kaitsja adv. Alla Jakobson Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatav Vigen Aramyan

sünd 13.11.1980.a. Armeenia kodanik, elukoht x, töötas rastoranis x kokana, varem karistamata, vahi all alates 30.08.2006.a.

Kaitsja Adv. Kristina Suvalova RESOLUTSIOON

Jätta Harju Maakohtu 23. aprilli 2007.a otsus Vigen Aramyani süüditunnistamises ja karistamises muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vigen Aramyan tunnistati süüdi KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistati 5 aastase vangistusega, KarS § 121 järgi 2 aastase vangistusega ja KarS § 118 p 1 järgi 6 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati, kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 30.08.2006.a.

KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi tunnistati V. Aramyan süüdi selles, et ta 30.08.2006.a Tallinnas Gonsiori ja Maneeži tänava nurgal üritas I. P kaelast jõuga kuldketti ära tõmmata, kuid pealtnägija sekkumise tõttu see ei õnnestunud. Kallaletungi käigus kukkus I. P ning sai kerge tervisekahjustuse, samuti purunes kuldkett ning selles, et samal õhtul Suur-Karja ja Müürivahe tänava ristmikul, ähvardades taskunoaga ja asetades noa J. A kaelale, rebis jõuga J. A kaelast kuldketi ja risti 8850 krooni väärtuses.

KarS § 121 järgi tunnistati ta süüdi selles, et 30.08.2006.a. kohe pärast J. A röövimist lõi Sauna tänaval taskunoaga teda kinni pidada üritanud S. O rindkere piirkonda, tekitades pindmise torkehaava kerge tervisekahjustuse näol.

KarS § 118 p 1 järgi tunnistati ta süüdi selles, et samal päeval ja ajal Tallinnas Sauna tänaval lõi teda röövi toimepanemise tõttu kinni pidada üritanud M. P taskunoaga ülakõhu piirkonda, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, kõhu eesseina läbiva torkelõikehaava, samuti lõi noaga R. P ülakõhtu, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse, kõhuõõnde ulatuva torkehaava.

APELLATSIOONI SISU

Süüdistatava kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist karistuse mõistmise osas ja leiab, et V. Aramyan tuleb osaliselt vangistusest tingimisi vabastada – 2 aastat vangistust kuuluks reaalselt ärakandmisele, 2 aastat vangistust jätta tingimisi kohaldamata.

Apellant on seisukohal, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud, kahetseb. Ühele kannatanule on ta kahju heastanud, teisele asunud seda hüvitama. Kohus ei põhjendanud, miks ei kohaldatud V. Aramyanile karistust sanktsioonide miinimummääras.

POOLTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHUS

Prokurör leidis, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, apellatsioon on põhjendamatu.

Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooni sisuga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon on põhjendamatu.

Apellatsioonis esitatud väited on eksitavad ega haaku karistuse mõistmisel järgitava KarS § 56 mõtte ega ka väljakujunenud kohtupraktikaga. Kohtukolleegium märgib, et KarS § 56 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, mille suurus oleneb süüteo toimepanemisel

3 ilmnenud kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest ning ka muudest asjaoludest, mis näitavad süü suurust. Nende tuvastatud asjaolude alusel tehakse kindlaks, kas karistuse suurus jääb sanktsiooni keskmisele tasemele, sellest ülesvõi allapoole. Ühestki seadusest ei tulene kohtu kohustust motiveerida, miks tuleb mõista süüdistatavale karistus, mis ületab sanktsiooni minimaalmäära. KarS § § 56 lg 2 sätestab küll, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega ning kohus peab vangistuse mõistmist motiveerima juhul, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi. V. Aramyanile süüks arvatud KarS §-d 200 lg 2 ja 118 näevad karistusena ette üksnes vangistuse ning seda vastavalt 3 – 15 ja 4 – 12 aastani. V. Aramyanile mõistetud karistusmäära suurust ja seda, miks ei ole tema suhtes kohaldatav karistusest tingimuslik vabastamine, on maakohus põhjendanud.

V. Aramyan tunnistati süüdi mitmes esimese astme kuriteos, ta pani toime röövimise katse ja röövimise, peale selle tekitas kahele isikule eluohtliku tervisekahjustuse ja ühele kerge tervisekahjustuse. Sellistel tuvastatud asjaoludel on apellatsioonis esitatud väide, nagu ei vastaks V. Aramyanile mõistetud karistus kuriteo raskusele, kohatu.

Just kuriteo raskusest lähtuvalt on maakohus leidnud, et V. Aramyanil tuleb mõistetud vangistus reaalselt ära kanda. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ning viidates kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale, peab vajalikuks märkida, et isiku karistusest tingimisi vabastamine on reeglina võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-14-02; 3-1-1-79-03 jt). Maakohtus ei ole tuvastatud ning ka apellatsioonis ei viidata ei kuriteo toimepanemise tehiolude ega ka süüdlase isiku erisustele, mis võiksid tingida V. Aramyani karistusest vabastamise.

Apellandi taotlus kohaldada V. Aramyani suhtes osalist karistusest tingimisi vabastamist nii, et koheselt kuuluks reaalsele ärakandmisele 2 aastat vangistust ning ülejäänud 2 aastat jäetaks tingimisi kohaldamata, ei ole kooskõlas seaduse mõttega ega saa kuuluda rahuldamisele. Karistusest osaline tingimisi vabastamine kujutab endast nn šokivangistust, mille kohaldamisel tuleb silmas pidada, et reaalselt ärakantava vangistuse kestus peab olema proportsionaalselt väiksem vangistuse sellest osast, millest süüdlane tingimisi vabastatakse. Arvestades, et karistusest tingimisi vabastamine on üldjuhul kohaldatav üksnes kergemate kuritegude puhul, ei tohi reaalselt kohe ärakantava vangistuse tähtaeg mitte mingil juhul ületada ühte kolmandikku mõistetud vangistuse kogukestusest, sest vastupidisel juhul eirataks karistusest tingimisi vabastamise eesmärki vangistuse alternatiivina tervikuna, hägustataks karistusest tingimisi vabastamise ja vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise piiritlemise kriteeriume. Kõne all olevat küsimust on selgitanud ka Riigikohus oma lahendites, nentides, et vangistusest osalise tingimisi vabastamise mõte seisneb šokiefektis, mis tekitatakse süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vangistusasutusse ja millega antakse isikule tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes. Nimetatud efekti pole aga võimalik saavutada pikemaajalise (enam kui mõnekuulise) vangistusega, sest selle aja jooksul isik kohandub vangistusega. Seega taotletakse nn šokivangistusega eripreventiivset eesmärki isiku suhtes, kelle täielik karistuse kandmisest vabastamine pole tema teost lähtuva süü suuruse ja isikuomaduste tõttu põhjendatud (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-41-04; 3-1-1-21-05). Nagu aga kohtukolleegium eelpool rõhutas, ei ole V. Aramyani vabastamine karistuse kandmisest tema süü suuruse tõttu põhjendatud.

Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 23.04.2007.a. otsuse Vigen Aramyani suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

4

Malle Preimer Ivi Kesküla Jüri Paap