1-07-7200\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-7200

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 august 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-7200 (07231400595) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi D.U süüdistus KarS § 329 järgi lühimenetluses Prokurör Aleksander Tšitšerov Süüdistatav D.U

Ik: XXX

Kaitsja Gennadi Paškurlatov RESOLUTSIOON

1. D.U süüdi tunnistada KarS § 329 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada

teda rahalise karistusega 450 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 50 krooni, so 22 500 (kakskümmend kaks tuhat viissada) krooni.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes

karistuseks rahalise karistuse 300 miinimumpäevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega

50 krooni, so 15 000 (viisteist tuhat) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas viitenumbriga 4100064939, märkides selgitusena „D.U, 1-07-7200, rahaline karistus“.

3. D.U suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.

4. D.U-lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2

alusel sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni, mis tuleb 3 kuu jooksul kohtuotsuse

jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB

Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „D.U, 1-07-7200, sundraha“.

5. Kriminaalmenetluse kulude ja rahalise karistuse tasumist tõendavad maksekorraldused

esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui

kriminaalmenetluse kulud ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahalised

nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad

ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse

otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

D.U süüdistatakse selles, et tema, olles Harju Maakohtu 05.01.2007 otsusega karistatud KarS § 424 ja 298 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 000 krooni ja vangistusega 1 aasta tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ühes mootorsõiduki

juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks, juhtis 04.04.2007 kell 11.15 Sõpruse pst 186 maja juures Tallinnas mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX XXX, olles karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning omamata juhtimisõigust, milline oli kohtuotsusega ära võetud.

Seega D.U , juhtides mootorsõidukit ajal, mis mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt kohtuotsusega ära võetud, hoidus kõrvale täitmisele pööratud kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest, so pani toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav D.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas

end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

• Koopia Harju Maakohtu 05.01.2007 otsusest D.U karistamises KarS § 424 järgi rahalise karistusega 10 000 krooni ja lisakaristusega juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks ning KarS § 298 lg 1 järgi vangistusega 11 kuud ja 28 päeva, milline karistus jäeti tema

suhtes tingimisi kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga. (t/l 3-4)

• 04.04.2007 koostatud väärteoprotokoll nr AB 702736, millest nähtuvalt koostati

väärteoprotokoll selles, et 04.04.2007 kell 11.15 peatati Sõpruse pst 186 maja juures

Tallinnas sõiduauto BMW X5 registreerimismärgiga XXX XXX, mida juhtis D.U

, kellel puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, kuivõrd juhtimisõigus oli karistusena ära võetud. (t/l 5)

• 04.04.2007 koostatud menetlusaluse isiku D.U ülekuulamisprotokollist

nähtuvalt seletas D.U , et sõitis 04.04.2007 mootorsõidukiga X-5

registreerimismärgiga XXX XXX, objektil oli voolukatkestus ja oli vaja kiiresti sõita.

Juhtimisõigus oli peatatud kuni 05. juunini. Uue juhiloa saab kätte 25. mail nagu talle öeldi ARKs. Andis ära ka juba meditsiinilise tõendi. (t/l 6-7)

• Tööandjate päringust nähtuvalt on D.U igakuiseks sissetulekuks OÜst W 3000 krooni. (t/l 14)

• Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et D.U 2006 aasta keskmiseks päevasissetulekuks oli 26 krooni. (t/l 15)

• 16.05.2007 koostatud kahtlustatava D.U ülekuulamisprotokollist nähtuvalt

tunnistas kahtlustatav temale KarS § 329 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemist. Harju Maakohtu 05.01.2007 otsusega karistati teda KarS § 424 ja 298 lg 1 järgi rahalise

karistusega 10 000 krooni ja 1 aastase vangistusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 3 kuuks. Oli teadlik, et ei tohi sõidukit juhtida, oli teadlik, et karistus oli kehtiv. Kuid ei teadnud, et teda karistatakse

KarS § 329 järgi. 04.04.2007 kell 11.15 ajal juhtis mootorsõidukit BMW X5 registreerimismärgiga XXX XXX ning politsei pidas ta kinni Sõpruse pst 186 maja juures.

Kontrollimisel selgus, et tal ei ole juhtimisõigust, sest kohus võttis selle ära. Istus auto

rooli kuna oli väga kiire, helistati ja paluti tööle tulla kuna seal oli voolukatkestus. Ei olnud aega otsida lubadega juhti, oli kindel, et midagi ei juhtu kui ise rooli läheb. Taotleb enda karistamist rahalise karistusega, sest tal on töökoht olemas. (t/l 18-19)

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud

kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas Harju Maakohtu 05.01.2007 otsust,

väärteoprotokolli, D.U menetlusaluse isiku ja kahtlustatavana ülekuulamise protokolle, andmeid D.U sissetulekute kohta, karistusandmeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus.

Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud

kuriteona, so mootorsõiduki juhtimisena ajal, mis mootorsõiduki juhtimise õigus oli temalt

kohtuotsusega ära võetud, millega D.U hoidus kõrvale täitmisele pööratud

kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisest. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli

süüdistatavalt Harju Maakohtu otsusega juhtimisõigus ära võetud 3 kuuks ning kohtuotsus

jõustus 23.01.2007. Seega pidi D.U ise täitma kohtuotsust ja hoiduma mootorsõiduki juhtimisest 3 kuu vältel alates 23.01.2007. Kohtuotsus oli kuulutatud avalikul

kohtuistungil ning pidi D.U-le olema üheselt arusaadav. Sellele vaatamata asus

D.U mootorsõidukit juhtima, teades, et juhib mootorsõidukit ajal, mil temalt oli

mootorsõiduki juhtimise õigus ära võetud. Taolise teo toimepanemine on võimalik vaid

kavatsetusega ning kohus asub seisukohale, et D.U käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud KarS § 329 ettenähtud kuriteona.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust,

süüdistatava isikut ning karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Kuigi

kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust

tõsiseltvõetavaks, kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud tegu saab toime panna ainult

tahtlikult, so teadmisega, et pannakse toime nimelt selline süütegu, so juhitakse

mootorsõidukit ajal, mil juhtimisõigus on karistusena ära võetud. Süüdistatav oli aga juhtimisõiguse äravõtmisest täielikult teadlik. Inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on

karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Süüdistatav on

kohtueelsel menetlusel taotlenud enesele rahalise karistuse määramist. Kriminaalasja

materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millest osa on tasutud ja seetõttu ka kustunud. Uue teo toimepanemise ajal oli süüdistataval neli kustumata väärteokaristust, neist kolm liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Kõigil juhtudel on süüdistatava suhtes kohaldatud rahatrahvi, samuti on tema suhtes kohaldatud ka pikemaajalist lisakaristust mootorsõiduki juhtimisõiguse

äravõtmise näol. Sellele vaatamata pani süüdistatav toime uue kuriteo. Kriminaaltoimikust nähtuvalt oli süüdistatava päevasissetulekuks 26 krooni, mis on kaks korda väiksem summa

kui seda on miinimumpäevamäär. Samas seletas süüdistatav kohtuistungil, et tema

kuusissetulekuks on 15 000 kuni 20 000 krooni. Kohtuistungil esitas süüdistatav ka

maksekorraldused, millest nähtuvalt on ta temale määratud ja mõistetud rahatrahvid ja

rahalise karistuse tasunud. Seega arvestades süüdistatava sissetulekuid, süüdistatava

sissetulekute kohta kogutud andmeid ja seda, et ka korduvad ning suhteliselt ranged

rahatrahvid ei ole suutnud süüdistatavat mõjutada uute süütegude toimepanemisest hoidumisele nagu seda ei ole teinud ka rahalise karistuse kohaldamine ja vangistuse tingimisi

kohaldamata jätmine, siis leiab kohus, et senine rahaline mõjutamine ei ole andnud oodatud tulemusi ning selline karistusliik on end ammendamas. Samas on aga süüdistataval sissetulek olemas ning tal ei ole ülalpeetavaid. Peale selle on tal jäänud veel suhteliselt pikk katseaeg

eelmisest kohtuotsusest, mistõttu on süüdistataval veel piisavalt aega tõestada oma soovi käituda õiguskuulekalt. Seetõttu peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava suhtes vangistuse

kohaldamata ning peab võimalikuks karistada süüdistatavat sel korral veel rahalise

karistusega. Kuivõrd aga senised rahalised karistused on olnud suhteliselt väikese efektiivsusega, leiab kohus, et mõistetav rahaline karistus tuleb mõista ettenähtud sanktsiooni

maksimaalmäära lähedasena, jättes Harju Maakohtu 05.01.2007 otsusega mõistetud isiku vabadust piirava karistuse iseseisvale täitmisele.

Märt Toming kohtunik