1-07-1825\5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-07-1825

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. augustil 2007.a Tallinn, Tartu mnt 85 kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-07-1825 (06237300609)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär

Anna Ivanova

Tõlk

Nadežda Paukson

Kriminaalasi

süüdistuses KarS § 121 järgi K.G lühimenetluses

Prokurör

Katrin Tron

Süüdistatav K.G - isikukood XXX,

kodakondsuseta; keskeriharidusega; elukoht: XXX;

töötas müürsepana AS-s Forest; varem kriminaalkorras

karistatud: 1) 12.12.1989.a Tallinna Kalinini Rajooni Rahvakohtu otsusega KrK § 140 lg 2 p 1,2,3 - § 15 lg 2

järgi tingimisi ühes kohustusliku töölesuunamisega 3 aastat;

2) 21.09.1995.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §

195 lg 3 ja § 207 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega;

3) 25.04.1997.a Tallinna Linnakohtu otsusega KrK §

141 lg 2 p 1,2,3,41 järgi 7-aastase vangistusega;

4) 02.02.2005.a Tallinna Linnakohtu otsusega KarS §

424 järgi tingimisi 6-kuulise vangistusega katseajaga 1 aasta ja 6 kuud, samuti võeti ära sõiduki juhtimise õigus 6 kuuks;

5) 01.03.2006.a Harju Maakohtu otsusega KarS § 329

järgi rahalise karistusega 18 000 krooni (tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 08.08.2007.a.

Kaitsja

vandeadvokaat Rein Kiviloo

2

RESOLUTSIOON

1. K.G KarS § 121 Süüdi tunnistada

järgi ning karistuseks mõista

3 (kolm) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra ning kandmisele kuulub karistus 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 suurendada alusel mõistetavat karistust 02.02.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (6 kuud vangistust) võrra ning

liitkaristuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Tõkend KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistus – vahi all pidamine jätta muutmata, karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks lugeda 08. august 2007.a.

Iseseisvale täideviimisele kuulub 01.03.2006.a. Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus 18 000 krooni.

2. Välja mõista K.G-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse,

s.o. määratud kaitsjale makstud tasust (üks tuhat viissada) krooni ning sundrahast (üks tuhat) krooni. 1 500

1 000

Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 2800049777.

Kui rahalised nõuded ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS. K.G süüdistatakse selles, et 10.06.2006.a umbes kell 21.00 Harju maakonnas Keila vallas Kloogal Tallinna mnt 32 maja juures tänaval, tahtlikult, isiklike vaenulike suhete pinnal K I suhtes, viskas K. I näkku parema silma piirkonda põleva sigareti, millega tekitas esimese astme põletushaava, diameetriga 1 cm, mis põhjustas valu.

Samuti tema, tahtlikult, isiklike vaenulike suhete pinnal D A suhtes, proovis teda lüüa kahvliga näkku, kuid lüües sattus kahvel D. A vasakusse kätte küünarvarre piirkonda, millega tekitas kaks haava, diameetriga 0,5 cm, mis põhjustas valu.

Sellega pani K.G toime järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. teise inimese KarS § 121 tervise kahjustamise.

Süüdistatav K.G tunnistas end kohtuistungil süüdi ja kahetses toimepandut; nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

3 Tema kaitsja R. Kiviloo pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Kohus leiab, et K.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud: - kannatanu K. I ütlustega eeluurimisel (tl.3-4), mille kohaselt 10.06.2006.a õhtupoolikul läks ta koos D. A’ga Kloogale oma sõbra E. J juurde, kus oli ka K.G, kes oli tema mehe A I tuttav; Nikolai käitus kannatanuga üleolevalt, käis temaga vestlemas kahel korral ning teisel korral sõimas kannatanut ebatsensuursete sõnadega; E. J juurest lahkudes küsis K.G, miks ta kirjutas politseisse avalduse nagu oleks Nikolai Paldiskis kedagi löönud; kannatanu ütles, et tema sellest midagi ei tea ja läks edasi; Nikolai viskas kannatanut suitsuga, mis tabas

kannatanut parema silma alla, millest sai põletuse; peale seda istus kannatanu D autosse, Nikolai tahtis ka autosse pääseda; kannatanu nägi, et Nikolai on käes kahvel, millega lõi D’le kätte, kuna D kaitses oma nägu;

- 10.06.2006.a teatisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (tl.5), kus K. I diagnoositi parema silmaümbruse põletuse I aste (diameetriga 1 cm);

- 10.06.2006.a patsiendikaardiga K. I kohta (tl.6);

- kannatanu D. A ütlustega eeluurimisel (tl.9-10), mille kohaselt 10.06.2006.a õhtupoolikul läks ta koos K. I’ga E. J’ juurde, kus oli ka Nikolai; E. J’ juurest ära minnes ootas kannatanu autos K’, kuulis läbi auto katuseluugi, et Nikolai sõimas K’ ebatsensuursete sõnadega; mõne

aja pärast tuli K’ autosse ja ta nägi, et Nikolai tuli ka auto poole; Nikolai karjus ja üritas autosse sisse pääseda; lõpuks sai Nikolai K’ ukse lahti ja virutas kannatanule kahvliga, kuna kannatanu kaitses ennast, tabas ta teda kätte;

- 10.06.2006.a teatisega SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglast (tl.11), kus D. A’l diagnoositi vasaku küünarvarre lahtised haavad (diameetriga 0,5 cm);

- 10.06.2006.a patsiendikaardiga D. A’ kohta (tl.12);

- 11.06.2006.a isiku läbivaatuse protokolli ja fototabeliga (tl.13-14), millest nähtuvalt

tuvastati, et D. A’ vasakul käevarrel, 11 cm kaugusel küünarnukist, tagumisel poolel, asub naha marrastus, 2 auku, mis on umbes diameetriga 0,5 cm, omavaheline kaugus 0,5 cm;

- K.G enda ütlustega eeluurimisel (tl.35-38), kus ta kahetseb, et on toime pannud halva teo.

Neid tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et K.G süü talle inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises on täielikku tõendamist leidnud, tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning K.G tuleb süüdi tunnistada . KarS § 121 järgi Teo õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistuse mõistmisel süüst. Karistust kergendava asjaoluna lähtub kohus K.G arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

4

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid ja süüdlase isikut ning leiab, et korduvalt

kriminaalkorras karistatud K.G, kellel on maksmata eelmise otsusega mõistetud rahaline karistus pole võimalik karistada enam samaliigilise karistusega. K.G peab kohus põhjendatuks karistada lühiajalise vangistusega. Kuna uus kuritegu on toime pandud katseaja kestel, tuleb K.G-le liitkaristus mõista KarS § 65 lg 2 alusel.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetutelt välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära ehk 5 400 krooni.

Arvestades K.G varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel osa menetluskuludest riigi kanda.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KrMS §-d 238, 311-313.

Kohtunik