4-07-4501\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-07- 4501 Otsuse kuupäev

23. august 2007.a Kohtunik

Eha Popova Kohtuasi Kersti Ammermann (isikukood 48702020348) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 23. august 2007.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Hannes Küünarpuu, Kersti Ammermann Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada Kersti Ammermann süüdi LS § 74-1 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 3 (kolm) päeva. 2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest peale karistuse ärakandmist väärteoasjas nr 4-07-4503. 3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD 1. 17.08.2007 koostati väärteoprotokoll nr AB 935568 mille kohaselt K. Ammermann 17.08.2007 kella 21.45 ajal juhtis Tallinnas, Kotka 24 maja juures s/a Toyota Corolla reg nr XXX XXX ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, pannes seega toime LS § 74-1 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 4 päeva . 3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata juhiluba ning varasemalt oli ta korduvalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud väärtegude toimepanemine K. Ammermann poolt ning tema tegevus kuulub kvalifitseerimisele LS § 74-1 lg 2 järgi. Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ja tunnistaja M. G ütlustega, väärteoprotokolliga, 09.03.2007.a. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega.

5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud analoogiliste süütegude eest rahatrahviga. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik