4-07-4404\1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number

4-07-4404 Otsuse kuupäev

Eha Popova Kohtuasi Risto Leppik (isikukood 38402240342) väärteoasi liiklusseaduse (LS) 74-1 lg 2 ja 74-35 lg 1 järgi Asja läbivaatamise kuupäev 21. august 2007.a Istungil osalenud isikud Põhja Politseiprefektuuri liiklusjärelevalve osakonna ametnik Jaak Paju, Risto Leppik Resolutsioon Tuginedes väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 107-111: 1. Tunnistada Risto Leppik süüdi LS § 74-1 lg 2, 74-35 lg 1 järgi ja mõista karistuseks KarS § 63 lg 1 alusel arest 5 (viis) päeva. 2. Karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 19.08.2007.a. kell 09.58. 3. Kohtuotsus kuulub täitmisele pööramisele viivitamatult.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD 1. 19.08.2007 koostati väärteoprotokoll nr AB 929734, mille kohaselt R. Leppik 19.08.2007 kella 09.58 ajal juhtis Tallinn- Narva maantee 12 km Narva suunas sõiduautot BMW 318 reg nr XXX XXX ilma vastava kategooria sõiduki juhtimise õiguseta, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud ning ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud turvavööga, samuti puudus omaniku poolt välja antud kohustuslik volikiri auto kasutamiseks, pannes seega toime LS § 74-1 lg , 74-35 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 2. Kohtuväline menetleja palub menetlusaluse isiku karistamist arestiga 10 päeva. 3. Menetlusalune isik seletab, et ta tõepoolest juhtis autot, omamata juhiluba. Ta on varem auto juhtimiselt kõrvaldatud. Turvavöö oli kinnitamata ning puudus volitus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Väärtegu on tõendatud: menetlusaluse isiku ja tunnistaja U. S ütlustega, väärteoprotokolliga 06.07.2007.a. mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega. 5. Karistuse mõistmisel kohus arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusalust isikut on korduvalt karistatud liiklusalaste süütegude eest rahatrahviga, mis on tasumata. Varasemad karistused ei ole menetlusalust isikut mõjutanud süütegude toimepanemisest loobuma. Kohus ei pea võimalikuks tema karistamist rahatrahviga ning karistuse mõistmise eesmärgi saavutamiseks tuleb menetlusalust isikut karistada arestiga.

Eha Popova Kohtunik