1-07-9772\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

03. augustil 2007.a. Tallinnas

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova, tõlgi Valeri Helmar juuresolekul prokurör Robert Saareke kaitsja Toomas Bekker osavõtul arutatus kiirmenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja M.L isikukood: XXX,

kodakondsuseta isik, emakeel – vene keel, keskeriharidusega, ei

tööta, elukoht: XXX, varem kohtu poolt korduvalt karistatud 5

korral, viimane kord 03.11.2005.a Tallinna Linnakohtu poolt

mõisteti KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 alusel vangistus katseajaga 4 a; KarS § 199 lg 2 p 4 – KarS § 25 lg 2 alusel vangistus katseajaga 2 a; KarS § 280 lg 1 alusel vangistus 3 k; KarS § 280 lg 1 alusel

vangistus 3 k ning lõpliku karistusena KarS § 238 lg 2 alusel

vangistus 2 a 8 k. Vabastati tingimisi enne tähtaega Harju

Maakohtu 09.05.2007.a määruse alusel 22.05.2007.a., kandmata karistus 3 kuud ja 19 päeva

süüdistuses KarS § 275 järgi.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus

t u v a s t a s :

M.L süüdistatakse selles, et tema 01.08.2007.a kella 17.00 paiku XXX haiglas

aadressil XXX ja hiljem kella 17.30 paiku Põhja politseiosakonnas aadressil XXX, olles joobetunnustega, solvas korduvalt ja tahtlikult Põhja Politseiprefektuuri Põhja politseiosakonna

vanemkonstaablit Marina Õunapuud ja konstaabel Artur Gelveid, kes täitsid oma ametikohustusi, kasutas nende suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid.

Oma sellise tegevusega, mis seisnes võimuesindajate korduvas solvamises seoses nende

ametikohustuste täitmisega, pani M.L toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kriminaalasi nr.1-07-9772

Kohtuistungil seletas süüdistatav, et ta on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale

esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud.

M.L-i kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendamist leidnud.

Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid:

- kannatanu Marina Õunapuu ütlusi /tl 3-5/ selle kohta, et 01.08.2007.a töökohustuste täitmisel

Põhja PP autopatrulli 561 koosseisus koos A. Gelveiga, said nad kell 16.30 väljakutse XXX

aadressil XXX, kus oli kinni peetud varas. Kohapeal kell 16.40 andsid kaupluse turvatöötajad neile üle varga M.L-i, kes oli turvatöötajatega käitunud agressiivselt. Kuna tal olid

ilmsed narkojoobe tunnused, toimetas ta koos kolleegiga kinnipeetu esmalt XXX haiglasse ekspertiisi, kus ta ooteruumis räuskas ja sõimas teda ja A. Gelveid, teatas, et laseb neid kõiki

õhku lasta ja kasutas ebatsensuurseid väljendeid. M.L kinnitas korduvalt, et XXX

plahvatuses sai veel vähe politseinikke surma ja sõimas neid ebatsensuursete sõnadega ja et

ütles, et neid tuleks kõiki õhku lasta. Kell 17.30 Põhja politseiosakonnas aadressil XXX kinnipeetule väärteomaterjali vormistamise alustamisel L. Lehti ja A. Gelvei juuresolekul hakkas

ta uuesti teda ja eelnimetatud politseitöötajaid sõimama, kasutades politseinike suhtes ebatsensuurseid väljendeid , solvates sellega ametikohustusi täitvaid võimuesindajaid. Ta ütles seda konkreetselt kolmele kohalviibinule. Tema tundis end solvatuna;

- kannatanu Artur Gelvei ütlusi /tl 6-8/ selle kohta, et 01.08.2007.a, viibides patrulltoimkonnas koos M. Õunapuuga, said nad kell 16.30 väljakutse XXX aadressil XXX, kus oli kinni peetud varas. Kohapeal kell 16.40 andsid kaupluse turvatöötajad neile üle varga, M.L-i,

kes oli püüdnud varastada viinakohvrit maksumusega 665.00 krooni. Kuna tal olid ilmsed narkojoobe tunnused – ebaadekvaatne jutt ja käitumine, ahenenud pupillid, toimetas kannatanu koos kolleegiga kinnipeetu esmalt Wismari haiglasse ekspertiisi, kus viimane ooteruumis sõimas

teda ja M. Õunapuud, ähvardades neid ja kõiki teisi politseinikke õhku lasta ja kasutas

ebatsensuurseid väljendeid. Kell 17.30 Põhja politseiosakonnas aadressil XXX kinnipeetule väärteomaterjali vormistamise alustamisel tema, L. Leht’i ja M. Õunapuu juuresolekul hakkas ta

uuesti politseitöötajaid ebatsensuursete väljenditega sõimama. M.Stavrovit.š pöördus

ebatsensuursete väljenditega personaalselt temaga tegelnud 3 politseitöötaja poole, mitte politseinike poole üldiselt. Tema tundis end isiklikult solvatuna;

- tunnistaja Krista Malleuse ütlusi /tl 16-17/ selle kohta, et 01.08.2007.a kella 17.00 ajal viibis ta koos konstaabel A. Škiriniga XXX haiglas seoses narkojoobe tuvastamise ekspertiisi vajadusega

ühel kinnipeetul. Oodates koridoris oma järjekorda, nägid nad sisenemas Põhja PO patrullteenistuse töötajaid A. Gelveid ja naispolitseinikku. Nad toimetasid koridori meesterahva, kellel olid käed selja taga raudus. Juba enne nende sisenemist oli kuulda meesterahva karjumist. Hiljem ta nägi, et karjujaks oli käeraudades mees. Ta karjus vene keeles igasuguseid roppusi ja

et „te teete mulle haiget, te peksate mind“, kuigi keegi teda ei puutunud. Samuti väitis kinnipeetu, et käerauad on liiga kõvasti kinni ja teevad haiget, kuigi see ei saanud tõsi olla, sest mees keeras käsi selja tagant pükste küljetaskute poole heliseva telefoni kättesaamiseks. See tal

ka õnnestus, ta vajutas vastamise nupule ja karjus telefoni vene keeles „ema-ema, nad löövad mind“. Tema läks seejärel oma kinnipeetuga ekspertiisiruumi. Põhja PO kinnipeetu karjus jätkuvalt temaga tegelnud politseinikele solvavaid ebatsensuurseid sõnu, samuti, et „teid peaks kõiki ära tapma, maha laskma, ma loodan, et pommid veel lõhkevad“. Sellist ähvardust, et ta ise

plaanib midagi tervisele ohtlikku teha, ei olnud. Politseinikud käitusid rahulikult, nõudsid

vahepeal suuliselt tema maharahunemist. Veel karjus ta, et ei kavatse mingit ekspertiisi teha lasta, kasutades seejuures ebatsensuurset väljendit.

- tunnistaja Aleksand Škirini ütlusi /tl 18-20/ selle kohta, et 01.08.2007.a kella 17.00 ajal viibis ta

koos konstaabel K. Malleusega XXX haiglas seoses narkojoobe tuvastamise ekspertiisi vajadusega ühel kinnipeetul. Oodates koridoris oma järjekorda, nägid nad sisenemas Põhja PO

patrullteenistuse töötajaid A. Gelveid koos naispolitseinikuga. Nad toimetasid koridori

meesterahva, kellel olid käed selja taga raudus. Mees karjus midagi, ta ei pööranud sellele

tähelepanu. Kui mees pandi istuma tunnistaja lähedale, kuulis ta, et mees karjus vene keeles

korduvalt igasuguseid ebatsensuurseid ja solvavaid sõnu temaga olnud politseinikele. Mees tundus olevat joobes, kuid alkoholi lõhna ei olnud tunda;

- tunnistaja Lembit Leht ütlusi /tl 22-23/ selle kohta, et 01.08.2007.a oli ta spetsialistina tööl Põhja PO korrapidamisteenistuses. Kell 17.40 toimetati sinna konstaablite M. Õunapuu ja A.

Gelvei poolt kinnipeetu M.L , kes oli sooritanud kauplusest varguse. Tal olid ka narkojoobe tunnused – kitsenenud pupillid, ebaloomulikud liigutused ja ärritus. Kinnipeetu kisas

ja sõimas kõiki juuresolnud politseitöötajaid ebatsensuursete ja muidu solvavate väljenditega.

Kõik kolm politseitöötajat andsid talle korraldusi jätta sõim ja kisamine, millele ta ei reageerinud;

- kahtlustatava M.L-i ütlusi /lk 68-71/ selle kohta, et tunnistab end süüdi osaliselt.

Ta kasutas ebasündsaid väljendeid seoses sellega, et käerauad tegid valu ja sõnad lihtsalt lendasid tal suust. Tal ei olnud soovi politseinikke solvata. Põhja PO-s ka olid tal algul käed selja taga raudus ja need tegid valu, seetõttu ta sõimles. Kuid ta keeras end ära, kui nii rääkis, seega ei olnud ta sõnad suunatud politseinikele. Hiljem ta vabandas politseinike ees, kuigi sõim ei olnud neile suunatud. Väljaöeldud sõnu korrata ei soovi.

- kahtlustatava M.L-i kinnipidamise protokolli /tl 9- 12/ selle kohta, et 01.08.2007.a kell 17.40 M.L peetakse kahtlustatavana kinni KrMS § 217 lg 2 p 1, lg 3 p 3 alusel, kuna ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada;

- joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akti nr 4064/11 koopiat /tl 14/ selle kohta, et M.L keeldub ekspertiisist, analüüsist, joobe tuvastamisest;

Kohtuliku arutamise järeldused. Kohus leiab, et M.L-i süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks

süü omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega süüdistatava poolt kohtueelsel menetlusel antud ütlustega ja tunnistajate ütlusega..

M.L-i käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 275 järgi, kuivõrd M.L-i poolt kasutatuid väljendid politseiametnike suhtes oli vaieldamatult ebasündsad ja solvavad.

Karistuse mõistmisel lähtub kohus M.L-i süüst. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Samuti arvestab kohus süüdistatava isikut. Süüdistatav on toime pannud teise astme kuriteo, teda on varem kolmel korral kriminaalkorras ja korduvalt väärteokorras karistatud. Kuritegu on toime pandud kohtu poolt määratud katseajal. Sellest tulenevalt kohus leiab, et süüdistatav ei

sobi kriminaalhooldusele ning süüdistatavale mõistetav isiku vabadust piirav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele.

juhindudes KrMS §173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 § 256-5 lg 1 p 2 , § 256-5 lg 2 ; § 311, § 313, kohus

o t s u s t a s

Süüdi tunnistada M.L KarS § 275 järgi ja karistada vangistusega 45 päeva.

Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 kuu.

KarS § 65 lg 2 alusel antud karistust suurendada 03.11.2005.a. Tallinna Linnakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuud ja 19 päeva - võrra ning lugeda liitkaristuseks 4 kuud ja 19 päeva vangistust.

Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata M.L eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks lugeda 01. august 2007.a.

Välja mõista M.L-ilt 2700 krooni sundraha ja kaitsjatasu summas 1787.70 krooni riigi tuludesse.

Väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. XXX EÜP või XXX Hansapangas, viitenumber XXX. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile.

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja

kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse

teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud

süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik