1-05-1032\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

23. augustil 2007.a. 1-05-1032

Harju Maakohus koosseisus kohtunik Külli Iisop, sekretäri Anna Ivanova juuresolekul,

prokuröri Aleksander Tšitšerovi ja kaitsja Talvi Vaske osavõtul avalikul kohtuistungil

Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas arutas lühimenetluses kriminaalasja M.U süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav M.U – isikukood XXX; Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega; elukoht: XXX; töötas juhutöödel; varem kriminaalkorras karistatud: 1) 07.02.1997.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – rahatrahv 1800 krooni; 2) 01.07.1998.a. Harju Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi – 1 aasta ja 6 kuud vangistust tingimisi;

väärtegude eest karistatud rahatrahvidega (trahvid tasumata); tõkend – vahi all pidamine alates 05.07.2007.a.

Süüdistus. M.U isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Harju Politseiprefektuuri

otsusega 04.11.2003.a. karistati rahatrahviga 18 000 krooni, trahv tasumata ja karistatus kustumata, uuesti 28. augustil 2005.a. kella 21.20 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Salmistu tee

1. kilomeetril liikudes Valkla suunas juhtis joobeseisundis mootorsõidukit Ford Scorpio registrimärgiga 193 AKJ. Sellega pani M.U toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused.

Süüdistatav M.U tunnistas kohtuistungil end täielikult süüdi, kahetses toimepandut ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses.

Tema kaitsja advokaat T. Vaske pidas süüdistust põhjendatuks ja leidis, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud.

Kohus leiab, et M.U süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on lisaks süü

omaksvõtule kohtuistungil tõendamist leidnud väärteoprotokolliga 28.08.05.a. (tl.9),

alkoholijoobe tuvastamise protokolliga (tl.10); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 04.11.2003.a. (tl.6), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl.18), väljavõttega karistusregistrist (tl.19-20), tunnistaja H. Rausma ütlustega (tl.12-13), samuti M.U enda ütlustega eeluurimisel (tl.14-16).

2

Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdlase käitumine, tema süü on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning M.U tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi.

Karistuse mõistmisel

lähtub kohus M.U süüst ning vastutust kergendava asjaoluna

arvestab kohus tema süü puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

Kohus arvestab ka teo toimepanemise tehiolusid (mootorsõidukit juhtis ta keskmises

alkoholijoobes) ja süüdlase isikut. Varasemad rahalised karistused pole suutnud ära hoida

samalaadse õiguserikkumise uut toimepanemist. Varem määratud rahatrahvid on tal siiani tasumata ning kohus ei pea võimalikuks teda karistada rahalise karistusega.

Kohus peab põhjendatuks karistada M.U vangistusega ning seda sellises määras, mis lubab lugeda vangistuse kantuks eelvangistusajaga. Lisakaristust KarS § 50 lg 1 p 1 alusel

tuleb tema suhtes kohaldada aga sanktsiooni keskmises määras. See lähtub teo raskust ja süüdlase isikut arvesse võttes ning tuleneb ka õiguskorra kaitsmise huvidest.

Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra.

KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka

menetluskulud, s.o. määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg 1 p 2 alusel 1,5 palga alammäära.

KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades M.U varanduslikku seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 238, 311-313 kohus

o t s u s t a s :

1. M.U KarS § 424 järgi 2 kuud Süüdi tunnistada ning karistuseks mõista ja 12 päeva vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku (24 päeva) võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 (üks) kuu ja 18 päeva vangistust, mis KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistusajaga.

Tõkend – vahi all pidamine tühistada ning M.U vabastada vahi alt kohtusaalis.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta M.U-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) aastaks ja 6 (kuueks) kuuks.

2. kohtukulud riigieelarve tuludesse Välja mõista A. M.U-lt

(Rahandusministeeriumi

arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049777) – s.o. sundraha (kolm tuhat) krooni ja kaitsetasu (üks tuhat) krooni. 3 000 1 000

3

Menetluskulusid on võimalik vabatahtlikult tasuda ülalnäidatud arvele ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, ära näidates kriminaalasja numbri „1-05-1032“. Pärast selle tähtaja möödumist nõutakse menetluskulud sisse kohtutäituri kaudu.

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu. Apellatsiooniõiguse esitamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kohtunik