1-07-5963\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14.august 2007 Kriminaalasja number 1-07-5963 (06237600164) Kohtukoosseis Kohtunik JANIKA KALLIN Kohtuistungi sekretär KERTU KUUSIK Kriminaalasi Z.P süüdistuses Karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör ÜLLE JAANHOLD Süüdistatav Z.P

isikukood: xxx; EV kodanik; emakeel - eesti keel; keskharidus; töökoht: ei ole; elukoht: xxx; varem kriminaalkorras karistatud:

- 16.03.1982 Paide Rajooni Rahvakohtu otsuse alusel KrK §

139 lg 2 p 1, 2 järgi vabadusekaotusega 2 aastat;

- 15.10.1985 Vladimiri Garnisoni sõjaväetribunali otsuse alusel

VNFSV KrK § 89 lg 3, § 144 lg 3, § 246 järgi vabadusekaotusega 3 aastat ja 6 kuud;

- 03.04.1991 Järve Maakohtu otsuse alusel KrK § 139 lg 2 p 1,

3 järgi tingimisi vabadusekaotusega 7 kuud, katseaeg 2 aastat;

- 20.05.2004 Järva Maakohtu otsuse alusel KarS § 346 - § 25 lg

2 järgi rahalise karistusega 1 500,00 krooni; KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi tingimisi vangistusega 1 aasta, katseaeg 2 aastat;

- 13.10.2006 Pärnu Maakohtu otsuse alusel KarS § 184 lg 1 järgi vangistusega 8 kuud ja 20 päeva. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kaitsja REIN KIVILOO RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 4, § 180 lg 1 ning § 179 lg 1 p 2 kohus o t s u s t a s:

1. Süüdi tunnistada Z.P KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja karistada rahalise karistusega 120 (ühesaja kahekümne) miinimumpäevamäära ulatuses, so 6 000,00 krooni.

2. TT’i tsiviilhagi rahuldada. Välja mõista Z.P-lt TT’i kasuks 600,00 (kuussada)

krooni.

3. Välja mõista Z.P-lt riigi tuludesse sundraha 2 700,00 (kaks tuhat seitsesada)

krooni. Sundraha 2 700,00 (kaks tuhat seitsesada) krooni jätta riigi kanda.

4. Välja mõista Z.P-lt riigi tuludesse menetluskulu 969,00(üheksasada kuuskümmend üheksa) krooni riigi õigusabi kasutamise eest ja 1 825,00 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni. Riigi õigusabi tasu 969,00 (üheksasada kuuskümmend üheksa) krooni ja ekspertiisitasu 1 825,00 (üks tuhat kaheksasada kakskümmend viis) krooni jätta riigi kanda.

5. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034796011, viitenumber 4100064939. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

6. Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034800017 AS SEB Eesti Ühispangas, viitenumber 2800049764. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile.

7. Kriminaalasja juurde võetud asitõend: Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju

Politseiosakonnas hoiul olev alkoholipudel „El Dorado original DARK Superior“ hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või – protesti menetlusnormide rikkumise

korral, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Tallinna Linnakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Selgitada, et apellatsiooniteate esitamise tähtaeg on 20.august 2007. Selgitada, et kokkuleppemenetluses ei saa kaevata karistuse liigi ja määra peale.

Selgitada, et sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks. Selgitada, et rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Tähtajaks tasumata jätmise korral esitatakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks;

rahaline karistus võidakse tasumata jätmise korral asendada vangistuse või üldkasuliku tööga.

Esitatud süüdistus: Z.P süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo ehk varguse, mis on toime pandud sissetungimisega hoonesse, ajavahemikul 25.01.2006 kella 14:00 – 29.01.2006 kella 17:30 ukseriivide lahtimurdmise teel sisenes ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt TT’ile kuuluvasse maamajja aadressil xxx

Seega Z.P pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimise vähemalt teist korda, so KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:

Süüdistatava Tiit Kütner’i tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõuab prokurör kohtus:

1) süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistamist rahalise karistusega 120 miinimumpäevamäära ulatuses, so

6 000,00 krooni.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav Z.P tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde.

Kohtu seisukoht:

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et Z.P poolt oma süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuriteo kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb Z.P-le mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2006. a määruse nr 273 alusel on kuupalga alammäär 3 600,00 krooni. Z.P tunnistati süüdi II astme kuriteo toimepanemises, seega tuleb temalt välja mõista sundraha 5 400,00 krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 kohaselt on riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu ja määratud kaitsjale makstud tasu menetluskulud.

Kriminaalasja eeluurimisel on Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika keskus teostanud menetleja määruse alusel ekspertiisid. Ekspertiiside kogumaksumus on 3 650,00 krooni.

Z.P-le on kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 1 938,15 krooni riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud.

KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha menetluskulu. Z.P vabanes hiljuti kinnipidamisasutusest; isik selgitas, et ta hetkel ei tööta, kuid soovib koheselt tööle asuda. Kohtu hinnangul tuleb ½ menetluskuludest (sundraha, ekspertiisitasu, riigi õigusabi tasu) jätta riigi kanda. Suured rahalised kohustused võivad raskendada isiku resotsialiseerumist.

Kohtunik:

Kohtunik: