1-07-9853\1 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.august 2007 Tallinn Kriminaalasja number 1-07-9853 Kohtukoosseis Kohtunik EDA MURAK Kohtuistungi sekretär RAIVO SEPPO Kriminaalasi G.G süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi kiirmenetluse/lühimenetlus Prokurör URMO PAAL Süüdistatav G.G

Isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, ei tööta, emakeel – vene keel, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistatud 7- el korral, viimane: -11.09.2006 Harju maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 10- kuulise vangistusega. Kinni peetud KrMS § 217 alusel 04.08.2007.

Kaitsja Eva Rivis RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada G.G KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning karistada

vangistusega 3(kolm) kuud.

2. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, kandmisele kuulub

2(kaks) kuud vangistust.

3. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada kinnipidamine karistuse hulka ning karistuse kandmise

alguseks lugeda 04.08.2007.

4. KrMS § 256

2

lg 2 alusel välja mõista G.G-lt sundraha 2700 krooni riigi tuludesse.

5. Menetluskuludena välja mõista G.G-lt õigusabi kulud 2273,30 krooni riigi

tuludesse.

6. Sundraha ja menetluskulud kuuluvad tasumisele Rahandusministeeriumi arvele

10220034800017 EÜP-s viitenumbriga 2800049777. Tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas asuvale kriminaalkantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse või –protesti, teatades kirjalikult apelleerimise soovist 7 päeva jooksul Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Esitatud süüdistus:

G.G süüdistatakse selles, et tema 04.08.2007 kella 15.00 paiku sisenes läbi avatud

ukse Tallinnas Mere pst 8 vastas pargitud reisibussi xxxregistreerimisnumbriga xxx ja võttis

bussijuht JS rahakotist ebaseadusliku omastamise eesmärgil seal olnud sularaha 2982 krooni. Bussist väljumisel pidas JS G.G kinni ning andis üle politseile. Võetud sularaha Tagastas G.G JS.

Seega G.G, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, alustades vastavalt oma

ettekujutusele teost vahetult kuriteo toimepanemist, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 -§ 25 lg 2 järgi.

Menetlusosaliste seisukohad:

Prokurör leiab, et G.G käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ning tema süü on tõendatud järgmiste tõenditega:

Tõendite loetelu: kannatanu JS ütlused (tl 2-3); tunnistaja AK ütlused (tl 4-8); kahtlustatav G.G ütlused (tl 12-14); tunnistaja M V ütlused (tl 16; 43-44); fototabel (tl 17-18);

Karistuse mõistmisel palub arvestada KrMS § 238 lg 2 sätteid.

Süüdistatav G.G tunnistab end talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja kahetseb enda

poolt toimepandut.

Kaitsja nõustub süüdistatava G.G poolt toimepandud kuriteo kvalifikatsiooni ja selle tõendatusega ning palub arvestada karistuse mõistmisel KrMS § 238 lg 2 sätteid.

Kohtu seisukoht:

Kohus leiab, et süüdistatava G.G käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi, kuna isik, olles varem karistatud varguse eest, pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamis eeesmärgil.

Süüdistatava G.G süüd välistavad asjaolud puuduvad ning tema süü KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi on tõendatud tema enda poolt omaksvõtuga ning prokuröri poolt esitatud ja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega:

kannatanu JS ütlused (tl 2-3); tunnistaja AK ütlused (tl 4-8); kahtlustatav G.G ütlused (tl 12-14); tunnistaja M V ütlused (tl 16; 43-44); fototabel (tl 17-18);

KarS § 56 alusel karistuse mõistmisel arvestab kohus G.G vastutust kergendava asjaoluna oma süü tunnistamist ja puhtsüdamlikku kahetsust. Vastutust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohus leiab, et G.G tuleb karistada reaalse vangistusega, pidades silmas õiguskorra huvisid.

Süüdistatavalt G.G-lt kuulub väljamõistmisele KrMS § 256 5 lg 2 alusel sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 2700 krooni, menetluskuludena õigusabi eest 2273,30 krooni riigi tuludesse.

Kohtunik Eda Murak