1-07-9463\2 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Otsuse tegemise aeg ja koht 27.juuli 2007 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi nr 1-07-9463 (kohtueelses menetluses nr 07284000251) riik O.V versus Asja lahendamise menetlus kohtuistung kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid järgides Kohtukoosseis kohtunik Helle Tamm Kohtuistungi sekretär

Tatjana Moorats Prokurör Merike Tikk

Süüdistatav O.V

(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx omab kriminaalkaristatust, viibib vahi all) Süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1 järgi Kaitsja advokaat Endel Tomson

RESOLUTSIOON

Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. kriminaalmenetluse seadustiku Otsustused süüs ja karistamises

1. süüdi (KarS) § 266 lg 2 p 1 Tunnistada O.V karistusseadustiku järgi ja mõista talle karistusena vangistus 30 (kolmkümmend) päeva; KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva

kohtuotsusega O.V-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.aprilli 2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust; KarS § 68 alusel arvata eelvangistuse aeg karistuse tähtaja hulka ja lugeda O.V-le karistusena mõistetud vangistuse kandmise alguseks 25.juuli 2007.

2. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

2. Kahjude ja kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude

abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus:

2.1.1 rahuldada täielikult Piibe Piibur-Sermanni tsiviilhagi ning välja mõista O.V-lt

1000 (üks tuhat) krooni Piibe Piibur-Sermanni kasuks; 2.2 sundraha 2700 (kaks tuhat seitsesada) krooni, riigi õigusabi tasu välja mõista O.V-lt 2778 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kaheksa) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.3 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud

kulutuste eest osutatud tasu 796 (seitsesada üheksakümmend kuus) krooni ja 50 senti arvestada riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaat Endel Tomsonile. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises

3. Selgitada:

3.1 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses

2 tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr

10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas (tasumisel viitenumber 2800049874); 3.2 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu

Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1.

Süüdistatava ja prokuratuuri taotlus

Prokuratuur ja süüdistatav on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses.

Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt on O.V-le mõistetavaks karistuseks KarS § 266 lg 1 p 2 järgi vangistus 30 (kolmkümmend) päeva;

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega O.V-le mõistetud karistust

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 17.aprilli 2006 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata

osa võrra, s.o 4 (neli) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud

2.1. O.V-le esitatud süüdistused

O.V on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema isikuna, kes on varem toime

pannud omavolilise sissetungimise, ajavahemikul 07.05.2007 kuni 11.05.2007 ning ajavahemikul 25.06.2007 kuni 06.07.2007 tungis Piibe Piibur-Sermanni tahte vastaselt elumaja

välisukse avamise teel Toomas Sermanni ja Piibe Piibur–Sermanni elumajja, millega pani

toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise, põhjustades elumajja sissetungimistega kannatanu Piibe Piibur-Sermannile kahju kokku 1000 krooni.

Samuti selles, et O.V isikuna, kes on varem toime pannud omavolilise sissetungimise,

ajavahemikul 22.07.2007 kuni 24.07.2007 tungis Toomas Sermanni tahte vastaselt elumaja

välisukse avamise teel Toomas Sermanni ja Piibe Piibur–Sermanni elumajja, millega pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku sissetungimise, põhjustades elumajja sissetungimistega kannatanu Toomas Sermannile kahju kokku 600 krooni.

Seega pani O.V toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku sissetungimise, mis oli toime pandud vähemalt teist korda.

2.1.1.

Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes

Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga.

2.1.2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kiirmenetluse kohaldamise alused on sätestatud KrMS §-s 2561, milles on sätestatud, et kui isik on teise astme kuriteos kahtlustatav, mille tõendamiseseme asjaolud on selged ja mille kohta on

kogutud kõik vajalikud tõendid, võib prokuratuur kohtult taotleda kriminaalasja lahendamist

3

kiirmenetluses; taotlus esitatakse 48 tunni jooksul alates isiku vahetult kuriteo toimepanemise

järel kahtlustatavana ülekuulamisest või isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohus pidas võimalikuks menetleda kriminaalasja kohtus kiirmenetluses.

KarS § 2562

lg 2 kohaselt vajaduse korral teeb prokuratuur toiminguid lihtmenetluse

kohaldamiseks; sellisel juhul lisatakse protokolli KarS §-s 245 (kokkulepe) või 252( süüdistusakti põhiosa käskmenetluses) nimetatud andmed; KarS § 240 p-des 2 ja 3 (kannatanu

või tsiviilkostja nõusoleku, süüdistatava ja tema kaitsja nõusolekute protokollimine kokkuleppemenetluseks) nimetatud toiminguid kannatanu suhtes võib teha uurimisasutus.

Prokurör koostab süüdistusakti, lisades kiirmenetluse protokollile KrMS §-s 154 sätestatud

andmed (kahtlustatava ütlused ja muud ülekuulamise andmed vastavalt KrMS § 76 lg-le 1või

viide kahtlustatava ülekuulamisele eraldi protokollis; kahtlustatava seisukoht kriminaalasja

arutamist tunnistajaid välja kutsumata; tunnistaja ütlused ja muud ülekuulamise andmed

vastavalt KrMS §-le 74 või viide tunnistaja ülekuulamisele eraldi protokollis; muude tõendite loetelu; KarS § 218 lg –l sätestatud andmed, kui isik on kahtlustatavana kinni peetud)arvestades kiirmenetluse protokolli erisusi (KrMS § 2562 lg 2).

Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239

lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei

ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur.

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et

kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes

kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning O.V tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele KarS § 266 lg 2 p 1 järgi.

2.1.3.

Tsiviilhagi otsustamine

Piibe Piibur-Sermann on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks

tsiviilhagi 1000 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.

3.

Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid O.V karistamise kiirmenetluses järgides

kokkuleppemenetluse sätteid. O.V karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus

Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri

määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

4

KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära. Ja esimese astme kuriteo puhul 2,5 palga alammäära.

KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt

kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud riigi õigusabi seaduse

kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri 26. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi

osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 1982.40 krooni.

Süüdistatava O.V kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus

menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 796.50 krooni. Kaitsja

esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega.

Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud

hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud

isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda.

KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb O.V-lt välja mõista kriminaalmenetluse

kuludena sundraha 2700 krooni, riigi õigusabi tasu 2778.90 (1982.40 + 796.50) krooni riigi kasuks.

Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

5.

Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

O.V on kahtlustatavana kinni peetud 25.juulil 2007, seega on O.V viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev ja lugeda O.V vangistuse alguseks 25.juuli 2007.

KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

5 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud.

Helle Tamm

Kohtunik