1-05-1946\9 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. juulil 2007 Kohtla-Järve kohtumajas Kriminaalasja number 1-05-1946 (04244002456)

Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Olga Štšeglova, tõlk Svetlana Hamaza

Kriminaalasi

M.D süüdistuses KarS § 216 lg 1 järgi

üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Rita Hlebnikova Süüdistatav

M.D isikukood xxx, Eesti ,

Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel – eesti

keel, töökoht xxx, elukoht xxx, varem kohtu poolt karistamata. Kaitsja Vandeadvokaat Irina Žurina

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306; 309 lg 1,2; 310 lg 2; 311; 312; 314; 315; 318 lg 1; 319 lg 1,2, kohus

O T S U S T A S:

M.D KarS § 216 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista kuriteo puudumise tõttu.

Kannatanu AS xxx tsiviilhagi summas 7575,10 krooni jätta läbivaatamata KrMS § 310 lg 2 alusel.

2

KrMS § 310 lg 3 kohaselt, kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Kriminaalmenetluse kulud –

424,80 ( nelisada kakskümmend neli krooni 80 senti) krooni kaitsjatasu kohtueelsel menetlusel osutatud õigusabi eest, 7823,40 ( seitse tuhat kaheksasada kakskümmend kolm krooni nelikümmend senti) krooni kaitsjatasu kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest,

- jätta riigi kanda KrMS § 181 lg 1 alusel.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Viru Ringkonnakohtusse Viru

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamise kuupäevast. Kohtuotsuse terviktekst on kohtukantseleis kättesaadav alates 30.07.2007 kell 15.00

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Antud kriminaalasjas oli süüdistus esitatud M.D-le selles, et tema, ajavahemikul 19.09.2003 kuni 15.04.2004, kasutas korteris nr xxx majas xxx

ebaseaduslikult maagaasi 2805,6 m3, kokku 7575,10 krooni väärtuses, eemaldades 19.09.2003 korteris nr 7 gaasitorudele AS-i Eesri Gaas poolt paigaldatud sulguri ja paigutades sulguri asemel gaasi tarbimiseks kraani.

Seega M.D pani toime võrgugaasi kasutamise tarbimisvõrku

ebaseadusliku lülitamise teel ehk KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

10.07.2007 toimunud kohtuistungil esitas prokurör uue süüdistuse, mille kohaselt:

M.D ajavahemikul 19.09.2003 kuni 15.04.2004 korteris nr xxx tarbis majas xxx kehtiva kirjaliku lepinguta ebaseaduslikult maagaasi 2805,6 m3,

kokku 7575,10 krooni väärtuses, eemaldades 19.09.2003 korteris nr xxx gaasitorudele AS-i Eesri Gaas poolt paigaldatud sulguri ja paigutades sulguri

asemel gaasi tarbimiseks kraani. Oma ebaseadusliku tegevusega M.D rikkus Maagaasiseaduse § 25 lg 1 p 2 ja 3.

3

Seega M.D pani toime võrgugaasi kasutamise tarbimisvõrku

ebaseadusliku lülitamise teel ehk KarS § 216 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav M.D ei tunnistanud ennast süüdi.

Esitatud süüdistuse kohta avaldas süüdistatav, et AS Eesrti Gaas poolt paigadatud sulguri eelmaldanud ei ole, sest sulguri 19.09.2003 paigaldatud ei

olnudki. Samuti ei palgaldanud ta gaasitorule kraani. Gaasikraan punase

lingiga oli gaasitorul ka varem, enne gaasiarvesti mahavõtmist. Samuti ei

kasutanud ta ajavahemikul 19.09.2003 kuni 15.04.2004 gaasi korteris xxx üldse.

Talle esitatud süüdistuse eitamisel andis süüdistatav M.D ütlusi, et alates aastast 1996 elas ta korteris xxx koos abikaasa L M.D-ga. Korter ei olnud erastatud ehk kuulus linnale. Maagaasi ostu-müügileping oli sõlmitud tema abikaasaga aastal 1999. Tema abikaasa L M.D lahkus välismaale kas aastal 1999 või 2000. Peale seda elas ta selles korteris üksi. Ta tarbis gaasi kehtiva lepingu alusel, sest see ei olnud tema meelest lõpetatud. Kuna tal ei olnud töökohta, siis tal tekkisid raskused kommunaalmaksetega, kasvas võlg gaasi

eest. Ta sõlmis Eesti Gaasiga kokkuleppe võla tasumiseks, koostatud oli vastav maksegraafik. Ta ei pidanud graafikust kinni makseraskuste tõttu. Ta ei kustutanud võlga õigeaegselt. 19.09.2003 tema korterisse xxx tulid tema meelest Eesti Gaasi töötajad - kaks meest ja naisterahvas nimega R. Ta ei

tahtnud neid sisse lasta, sest tal oli kiire. Nad ütlesid, et ainult vaatavad arvesti näitu. Gaasivarustamine katkestati gaasitoru kinnikeeramise kaudu.

Võeti maha gaasiarvesti. Gaasitoru keerati kinni gaasitorul oleva kraaniga. Plommi või sulguri paigaldatud ei olnud. Gaasitorud olid lihtsalt lahtises olekus. Mingit kirjalikku akti koostatud ei olnud ega talle kätte antud. Peale seda ta ei kasutanud gaasi korteris xxx. Ta elas selles korteris ka edasi kuni kas 18. või 19. aprillini 2004, mil korterisse kolisid uued elanikud, kes ostsid selle linnalt. Elamine korteris seisnes selles, et korter nr xxx oli pigem

ööbimiskoht, samuti ta on valmistanud seal endale toitu. Toidu valmistamiseks kasutas ta väikest elektripliiti. Gaasiboiler ( veesoojendi) asus korteris nr xxx vannitoas ja see ei olnud heas seisukorras. 09.09.2003 sai ta omandisse xxx asuva korteri. Ta asus seal remonti tegema. Korteris nr xxx olid head pesemisvõimalused, ta on käinud ennast pesema just seal. Korteris nr xxx asuv gaasipliit oli halvemas seisukorras kui korteris nr xxx. Seetõttu ta

vahetas neid remondi käigus. Korduv gaasivarustamise väljalülitamine

toimus 15.04.2004. Ta ei viibinud selle juures. Tema elukohta tungiti sisse

ilma tema loata, uks oli sisse murtud. Samal päeval ta tuli korterisse ja avastas, et gaasitorud on kinni keevitatud. Käesoleval ajal ta elab korteris xxx, tal on kindel töökoht, võlad on kustutatud. Tal on kehtiv gaasi ostu-

müügileping Eesti Gaasiga gaasivarustamiseks korteris xxx ja ta maksab tarbitud gaasi eest arvesti näidu alusel perioodiliselt. See leping on sõlmitud aastal 2005, pärast seda, kui ta on kustutanud kõik oma võlad ära. Enne seda

4 ta on korteris nr xxx gaasi tarbunud alates septembrist 2003 kuni lepingu sõlmimiseni. Kogu tarbetud gaasi eest on täielikult tasutud.

Süüdistuse tõendamiseks esitas prokurör kohtule järgmised tõendid.

Kannatanu AS-i Eesti Gaas volitatud esindaja J F andis ütlusi, et aastal 1999 sõlmisid Eesti Gaas ja kodanik L M.D, kes elas korteris xxx, gaasi ostu-müügi lepingu. Leping oli tähtajatu. L M.D ei maksnud gaasi eest tähtaegselt ja selle tagajärjel tekkis võlg tarbitud gaasi eest. Kannatanu esindaja avaldas, et kuna korter oli erastamata ja selle omanikuks oli linn, siis gaasi ostu-müügileping sõlmiti korteri ühe täiskasvanu elanikuga – üks kõik kellega. Kuna M.D on L M.D abikaasa, kes samuti elas selles korteris ja on seal gaasi tarbinud,

siis aastal 2002 sõlmiti M.D-ga kirjalik kokkulepe, mille alusel võttis M.D tekkinud võla omaks ja nõustus kustutama võlg graafiku alusel. Kuid M.D ei pidanud graafikust kinni. Eesti Gaas otsustas lõpetada xxx asuva korteri gaasivarustamine. See oli tehtud 19.09.2003. Kuna Eesti Gaas

ei tegele tarbijate gaasiseadmete hooldamisega ( hoonetes ja elamumajades

olevad gaasitoristik ja seadmed) ning Eesti Gaasi omandis on üksnes

gaasiseadmed kuni hüdroluugini, siis gaasivarustamise väljalülitamist korterites tellitakse OÜ-lt xxx. Tema ise ei viibinud 19.09.2003 asetleidnud gaasi väljalülitamisel korteris xxx, kuid teab, et see oli tehtud. Kohapeal võeti maha arvesti, sest see on Eesti Gaasi omandis, paigaldati sulgur ja plomm. Kohapeal viibis AS Eesti Gaasi töötaja R M. Kes viibis seal OÜ xxx poolt, talle ei ole teada, kuid kuna aadress xxx asub väga lähedal OÜ xxx kontorist, siis ei ole välistatud, et kohapeal võiks viibida OÜ xxx juhataja Ž ise. Selle kohta esitas OÜ xxx AS-le Eesti Gaas arved ja tööde tegemine on ka kinni makstud AS Eesti Gaas poolt. Ta teab, et M.D elas seal korteris ja tarbis gaasi, sest kui 15.04.2004 nad sattusid lõpuks tema korterisse nr xxx, siis oli

avastatud, et plommi ei ole, sulgur on eemaldatud, paigaldatud aga kraan,

mille lahtikeeramisel gaasi vool taastub. Gaasi kasutamine oli tehniliselt

võimalik – gaasitoruga, kus oli paigaldatuid kraan, võis olla liidetud

kaupluses müügil vabalt kättesaadav elastne voolik, ning vooliku teine ost

võiks olla liidetud gaasitoru vaba otsaga, kus varem oli kinnitatud

gaasiarvesti. Kui korteri elanik kasutab gaasi sellisel viisil ebaseaduslikult, siis selle vooliku igal panemisel või mahavõtmisel tekkib väike gaasi leke

(gaasi voolu rõhk ei ole eriti suur – 20 mbar). Seega võib trepikojas tunda

gaasilõhna. Gaasi teistkordse väljalülitamise juures 15.04.2004 viibisid

korteriühisuse esindaja, politsei esindaja, linna esindaja, samuti korteri tulevased elanikud ning kannatanu esindaja ise.

Kannatanu esindaja esitas kohtule kirjalikult vormistatud tsiviilhagi koos

põhjendustega, palus rahuldada hagi ja mõista M.D-lt välja gaasi ebaseadusliku tarbimisega tekitatud kahju summas 7575,10 krooni.

5 Kohtuistungil ülekuulatud tunnistaja A J andis ütlusi, et alates aastast 2002 ta on majavalitseja korteriühisuses aadressil xxx. Neil on selline kord, et igal kuul ta kogub isiklikult majaelanikelt sularahas kommunaalmaksed. Gaasi

eest maksavad elanikud ise, sest igas korteris on oma arvesti. Maja- või trepikojaarvesteid majas paigaldatud ei ole. Ta on mitmel korral külastanud M.D, sest tal oli võlg kommunaalteenuste eest. M.D elas pidevalt korteris nr xxx. Hiljem, kui M.D omandas korteri nr xxx samas majas, vaid teises trepikojas, hakkas ta seal remonti tegema. Ta ei tea ega saa öelda, kas M.D on tarbinud gaasi kas korteris nr xxx või xxx. Talle on teada, et remondi käigus vahetas M.D korteris nr xxx olevat gaasipliiti korteris nr xxx oleva pliidi vastu, sest see viimane oli paremas seisukorras. Veebruaris 2004 toimus korteriühisuse koosolek, arutati igasuguseid küsimusi, võimaliku gaasi lekke kohta pretensioone väljendatud ei olnud. Peale seda majaelanikud on pöördunud tema poole kaebustega umbes viiel korral, et esimesel korrusel

on tunda gaasi lõhna. Kuna trepikodades oli hiljuti tehtud gaasitorustiku

remont, gaasitorud olid vahetatud ja laiemate asemel paigaldati kitsemad gaasitorud, siis ta otsustas pöörduda Eesti Gaasi poole. Ta käis Eesti Gaasi kontoris peale 20. märtsi 2004 ja rääkis oma jutu ära. Eesti Gaasi kohaliku juhataja seisukoht oli selline, et võimalik gaasileke võib olla seotud hiljuti läbiviidud remontiga. Vestluse käigus mindi kuidagi korteri nr xxx üle ja Eesti Gaasi juhataja ütles, et seal ei pea olema gaasivarustamist. Enne seda ta

ei teadnudki, et korteris nr xxx on gaasivarustamine välja lülitatud. Lepiti

kokku, et Eesti Gaas kontrollib võimaliku gaasilekke põhjust. Talle ei ole

teada, kas majas olev gaasitorustik oli kontrollitud või mitte peale tema pöördumist. Korter nr xxx kontrolliti 15.04.2004. Kuidas tungiti korterisse, ta täpselt kirjedada ei oska, vist uutel elanikel võisid olla võtmed. Kontrolli

juures viibisid politsei esindaja, linna esindaja, uued elanikud, Eesti Gaasi töötajad ja tema ise. Kokku oli kuni 10 inimest. Korteri perenaist – M.D- kohapealt ei olnud. Väga põhjalikult oli vaadeldud köök. Seal oli gaasipliit, puudus gaasiarvesti, gaasitorud olid lahti ühendatud. Mingit elastset voolikut kohapeal ta ei näinud ega tea, et see oleks sealt leitud. Ta ei näinud, kas ja kuidas keevitati gaasitorud kinni. Kuna rahvast oli väikese köögi jaoks liiga palju, siis ta viibis põhiliselt korteri koridoris.

Samuti kohus uuris prokuröri taotlusel järgmisi tõendeid:

AS Eesti Gaas 24.09.2004 esitatud avaldus ( lk 2a), millest nähtub, et

19.09.2003 AS Eesti Gaas lülitas maagaasi välja aadressil xxx, gaasi

võlgnevuse summas 4818,50 krooni põhjusel. 15.04.2004 AS Eesti Gaasi töötajad leidsid, et nimetatud korteri omanik omavoliliselt tarbib gaasi ja

isevaldselt lülitas tarbimise võrgule. Oli tehtud korduv maagaasi väljalülitamine.

6 Lembit M.D ühelt poolt ja Eesti Gaasi teiselt poolt 02.03.1999 sõlmitud gaasi ostu-müügilepingu kinnitamata koopia ( lk 15), millest nähtub, et vastavalt

6. punktile müüjal on õigus leping lõpetada ja gaasitarne katkestada, kui ostaja rikub lepingut. Ostja on kohustatud lepingu oma soovil lõpetamisest teatama kirjalikult vähemalt 10 päeva ette; sel juhul ostja kohustub tagama

müüjale juurdepääsu gaasitorustiku lahtiühendamiseks ja plommimiseks; leping lõpetatakse poolte vahel lepingus reguleeritud korra kohaselt.

M.D ja AS Eesti Gaasi vahel aastal 2002 (kuupäev ei ole loetav) sõlmitud kokkuleppe kinnitamata koopia ( lk.16), millest nähtub, et M.D

tunnistab, et temal kui gaasi ostjal on 01.11.2002 võlgnevus ( võgnevuse

summa ei ole koopiast loetav). Võla mittetasumisel on müüjal õigus gaas sulgeda.

Akti nr 2 gaasi sulgemise kohta kinnitamata koopia ( lk 22 ), millest nähtub,

et maja esinaise J, P ja M juuresolekul oli avastatud omavoliline gaasi sisselülitamine sulguri ja plommi mahavõtmise teel. Kraan on kinni keeratud, kuid tema lahtikeeramisel gaasi vool taastub. Rakendatud korduv gaasi väljalülitamine keevitamise teel.

Korteriomandi müügileping- ja asjaõiguslepingu kinnitamata koopia ( lk. 24- 29), millest nähtub, et A T ja M.D sõlmisid 09.09.2003 lepingu, mille kohaselt A. T müüb talle kuuluva korteri aadressiga xxx ja M.D ostab

selle; M.D valdab korterit kuni korteri kui kinnisomandi üleminekuni asjaõiguslepingu alusel.

L M.D kui Gaasi tarbija arveldused ( lk. 32-33), millest nähtub, et seisuga november 2004 L M.D võlg gaasi eest on 4818,50 krooni.

KarS § 2 lg 2 alusel isikut karistatakse teo eest, kui see -vastab süüteokoosseisule, -on õigusvastane - ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kõigepealt kohus peab tuvastama tegu

ja siis selle vastavus süüteokoosseisule, antud juhul KarS §-le 216 lg 1.

M.D-le süüksarvatud kuritegu on kvalifitseeritud KarS § 216 lg 1 alusel.

Käesoleval ajal kehtiva KarS–u redaktsiooni kohaselt on antud

süüteokososseis sõnastatud järgmiselt:

„ § 216. Elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseaduslik kasutamine

7

(1) Elektrienergia, maagaasi või soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest võrku ebaseadusliku lülitumise teel –

karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. „ Ajavahemikus 19.09.2003 kuni 15.09.2004 kehtinud KarS-u redaktsioonis mainitud süüteokoosseis oli sõnastatud järgmisel: „ § 216. Võrgugaasi ja energia ebaseaduslik kasutamine

(1) Võrgugaasi või energia kasutamise eest tarbimisvõrku

ebaseadusliku lülitumise teel – karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. „

Prokurör leidis, et süüdistatava kaitsetaktika on oma süü eitamine, kuid peale

tema ütluste on olemas piisavalt süütõendeid. Kannatanu ütlused on

põhjalikud ja usaldusväärsed. Prokurör nõustus, et antud kriminaalasjas puudub otsene tõend, mis kinnitaks gaasi kasutamise fakti, kuid selle kohta on

olemas piisavalt kaudseid tõendeid, nimelt tunnistaja A. J ütlused, et trepikojas oli tunda gaasi lõhna. Ühtlasi prokurör veel avaldas, et KarS § 216

lg 1 järgi ettenähtud süüteokoosses on täidetud juba siis, kui isik eemaldab

gaasi müüja poolt paigaldatud sulguri. Antud juhul kannatanu ütlustest

nähtub, et gaasi varustamist takistav sulgur oli paigaldatud 19.09.2003 ja korduval kontrollimisel 15.04.2006 sulguri avastatud ei olnud. Järelikult, see

oli eelmaldatud. Kuna mainitud ajavahemiku kestel korteris xxx elas või

viibis pidevalt ainult M.D ise, siis teo toimepanijaks ongi tema. Prokuröri arvamusel gaasi kasulikke omaduse kasutamise fakt, näiteks gaasi kasutamist gaasipliidi või gaasiboileri töölepanekuks, ei vaja seetõttu eraldi tõendamist. Kuriteokoosseis on täidetud juba sulguri eemaldamisega.

Kaitsja avaldas, et gaasi kasutamise all tuleb mõista siiski gaasi tarbimist

gaasiseadmete funktsioneerimisel. Kriminaalasjas puuduvad mis tahes

tõendid tema kaitsealuse süülise kuriteokosseisupärase tegevuse kohta.

Kaitsja avaldas, et sulguri paigaldamine ei ole millegagi tõendatud.

Süüdistatav ise eitab sulguri paigaldamist. Kannatanu J. F ei viibinud

korteris xxx 19.09.2003, seetõttu pole ta pealtnägija, ta ei saagi anda

usaldusväärset teadet, kas sulgur oli paigaldatud või mitte. Süüdistataval puudus motiiv selle kuriteo toimepanemiseks ehk tal puudus reaalne vajadus kasutada gaasi korteris xxx. Alates 09.09.2003 sai ta oma valdusse korteri

8

xxx, kus oli gaasivarustamine, samuti kõik vajalikud gaasiseadmed. Peale gaasi sulgemist süüdistatav tarbis gaasi korteris xxx.

Kuna menetlusosalistel tekkisid lahknevused, millised on KarS § 216 lg 1 järgi koosseisupärased tunnused ja millega on antud süüteokossesis täidetud,

siis enne faktiliste asjaolude tuvastamist ja kurteokoosseisule vastavuse kontrollimist selgitab kohus oma seisukohta.

KarS § 216 järgi ettenähtud kuriteokoosseis paikneb KarS-u 13. peatükis

(varavastased süüteod), 2. jaos ( süüteod vara vastu tervikuna), 3. jaotises (ebaseaduslik kasutamine).

KarS § 216 lg 1 puhul on tegemist formaalse deliktiga, mis väljendub

maagaasi kasutamises avalduvas teos Kasutamisest tulenev kahju ei ole .

koosseisu seisukohast oluline. Kahju saabumine ei kuulu antud

süüteokoosseisule. Kui tegemist on formaalse deliktiga, siis see siiski ei

tähenda, et koosseis oleks täidetud eelteo toimepanemise või teo toimepanemise vahendi või viisi tuvastamisega.

Kohus leiab, et igaühe asja kasutamine karistusõiguslikus mõttes tähendab selle asja kasulike või mitte alati kasulike, kuid vajalike omaduste tarbimist. Kuna gaas on aine, mille molekulaarne ülesehitus võimaldab gaasi peaaegu

vabalt liikuda ja seetõttu täidab gaas ühtlaselt mistahes ruumi, ei saa gaasi

pidada asjaks karistusõiguslikus mõttes. Seetõttu gaasi ebaseadusliku

kasutamise kohta on erikoosseis ( vt Karistuseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2002, lk 422). Maagaas, mida AS Eesti Gaas suunab torustikku,

on kas kütteks või muul olmesel eesmärgil tarbimiseks mõeldud gaas. Asjaolu, et maagaaas suunatakse torustikku mitte selleks, et kodutarbija seda vahepeal nuusutaks või täidaks gaasiga korteri ruumi niisama huvi pärast, on kinnitatud ka toimikus oleva gaasi ostu-müügilepingu koopiaga ( lk. 15), mille punkt 1 sätestab, et „Müüja kohustub müüma ja tarnima rõhuga 17-20

mbar ning ostja kohustub ostma, vastu võtma ja sihipäraselt kasutama

maagaasi … gaasipliidi ja gaasisoojendi …tarbeks.“ Järelikult, maagaasi kasutamine karistusõiguslikus mõttes väljendub selles, et kodutarbija tarbib

ehk kasutab maagaasi kasulikke omadusi, näiteks paneb vajadusel tööle gaasipliidi ja gaasiveesoojendi või gaasiküttesüsteemi.

Ülaltoodust tulenevalt, leiab kohus, et KarS § 216 lg 1 järgi ettnähtud

kurietokoosseisu puhul peavad olema tuvastatud asjaolud, mis viitaksid maagaasi kasulike omaduste sihipärasele tarbimisele. Peale selle, kriminaalkorras on karistatav mitte mistahes maagasi kasutamine, vaid selle kasutamine ( kohtuotsuse tegemise ajal kehtiv KarS-u ebaseaduslik

redaktsioon), kusjuures see ebaseaduslik kasutamine peab olema toime pandud võrku ebaseadusliku lülitamise teel. See tähendab, et KarS § 216 lg 1

järgi kvalifitseeritava teo puhul peab olema tuvastatud ja süüdistuses näidatud ka see, milles seisneb kasutamise ebaseaduslikkus, millise seaduse

9

ja millise seaduse sättega on gaasi kasutamine vastuolus, milles seineb võrku lülitamine, ja milles seisneb lülitamise ebaseaduslikkus, millist seadust ja millist sätet on isik rikkunud, lülitades gaasi võrku.

M.D-le esitatud uue süüdistuse sisuks on see, et ta tarbis maagaasi

kehtiva kirjaliku lepinguta, eemaldades AS Eesti Gaasi poolt paigaldatud

sulguri ja paigutades sulguri asemel gaasi tarbimiseks kraani. Oma ebaseadusliku tegevusega rikkus M.D Maagaasiseaduse § 25 lg 1 p 2,3.

Teo toimepanemise ajal, ajavahemikus 19.09.2003-15.04.2004, kehtinud

Maagaasiseaduse (edaspidi MGS) § 25 lg 1 p 2 ja 3 sätestas, et „ Gaasi

omavoliline tarbimine on: mõõtmata tarbimine võrguühenduselt võrguettevõtja loata;… tarbimine kehtiva kirjaliku lepinguta“. Käesoleval ajal kehtiva Maagaasiseaduse § 25 lg 1 p 2 ja 3 kohaselt, gaasi ja

võrgiteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub õiguslik alus

või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui: tarbitakse mõõtjata võrguühenduselt gaasiettevõtja loata;… tarbitakse kehtiva kirjaliku lepinguta“. MGS § 25 erinevate redaktsioonide sõnastus on veidi muudetud, kuid sisu jäi samaks.

Süüdistuse teksti ja MGS § 25 lg 1 p 2 ja 3 võrdleval analüüsimisel võib

süüdistusest aru saada nii, et süüdistatav kasutas ehk tarbis gaasi ebaseaduslikult ja ebaseaduslikkus seisnes selles, et M.D puudus MGS §-s 25 lg 1 p 3 nõutav kehtiv kirjalik leping gaasiettevõtja ehk gaasi müüjaga. Ja see ebaseaduslik kasutamine toimus võrki lülitamise teel. Võrku lülitamine seisnes selles, et M.D eemaldas gaasiettevõtja poolt paigaldatud sulguri ja

paigaldas sulguri asemel kraani. Võrku lülitamise ebaseaduslikkus seisnes selles, et M.D puudus MGS § 25 lg 1 p 2 mainitud gaasiettevõtja luba tarbida gaasi võrguühenduselt. Kas prokurör pidas silmas migadi muud, ei ole võimalik esitatud süüdistuse pinnalt tuvastada, sest süüdistusest ei ole ühiselt arusaadav, milline tegu MGS millise sättega vastuolus on.

Kuna kohtul puudub menetluslik õigus süüdistust laiendada, täpsustada,

täendada või ümber formuleerida, siis kohtulikul arutamise tuvastatud

faktiliste asjaolude ja esitatud süüdistuse kõrvutamisel lähtub kohus ülalnäidatud süüdistuse tekstist ja mõttest.

Kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega leiab kohus tuvastatuks vähemalt järgmiste faktiliste asjaolude esinemist.

Kannatanu AS Eeesti Gaas puhul on tegemist gaasiettevõtja ehk gaasi

müüjaga varem kehtinud ja käesoleval ajal kehtiva MGS § 4 mõttes. Kohtuistungil ülekuulatud kannatanu esindaja J. F selgitas, et Eesti Gaas on

10

gaasi müüja, kes ei tegele võrguteenuse osutamisega. Gaasi müük ja võrguteenuse osutamine on erinevad tegevusalad. AS-i Eesti Gaas oli seega MGS §-st 9 lg 3 ( aastal 2003 ja kuni 15.04.2004

kehtinud redaktsioon) tulenev õigus sõlmiga gaasi ostu-müügu leping. Kehtivas redaktsioonis on MGS § 9 lg 3 sätestab, et müüja peab energiaturu

Inspektsiooniga kooskõlastama kodutarbijale gaasi müügilepingu

tüüptingimused, milles sätestatakse muuhulgas teatud kohustuslikud tingimused. Need tingimused on kirjeldatud MGS §-s 9 lg 3 p p 1-9. Kohus ei saa nõustuda kannatanu väitega, et kodutarbija on mistahes isik,

kõigepealt, et see tarbija elaks samal aadressil ja oleks täiskasvanu.

Kodutarbijaks on MGS § 6 lg 1 alusel tarbija on isik, kes tarbib gaasi kodumajapidamises. MGS ei näe ette, et tabijaid võib olla mitu. Kuid kohus ei leia, et sel juhul tuleks lähtuda kannatanu loogikast, et leping sõlmitakse ühe isikuga, kes elab selle aadressil ja on täiskasvanu ( kannatanu täpsustas, et

juhul kui tegemist on erastatud korteriga, siis leping sõlmitakse siiski

omaniku, mitte mistahes täiskasvanu korteri elanikuga). Kohus märgib, et

lepinguliste suhete reguleerimine on sätestatud Võlaõigusseadustikus (edaspidi VÕS). Selles seadistikus sisalduvad lepinguid reguleerivad normid

kehtivad ilmtingimata ka gaasi ostu-müügilepingute kohta.Kohus leiab, et

juhul kui korteris, kus on gaasiseadmed ja on olemas ka väljaehitatud

gaasivõrk, tarbivad gaasi rohkem kui üks tarbija, siis ei ole välistatud, et loodud võlasuhtes ( gaasi müük ja ost) võib tekkida isikute, nimelt võlgnike paljusus võlasuhtes (VÕS 3. peatükk, 1. jagu). Ühesõnaga, kui gaasi müüja

soovib tagada endale paremat, kindlamat ja laiemat kaitset, siis ühe

variandina võib ta sõlmida gaasi ostu-müügileping, kus on mitu ostjat. Igaühel võlgnikul oleks seega kas osa- või solidaarkohustus.

Kohus leiab, et märtsis 1999 sõlmitud lepingu alusel ( lk 15) kohustatuks isikuks on üksnes L M.D ning puudub mingisugune seaduslik alus lugeda, et selle lepingu pooleks on automaatselt ka M.D kui selle korteri elanik või lepingu poole abikaasa. Kuid asjaolu, et M.D ei saa lugeda nimetatud lepingu üheks pooleks, et tähenda, et ta ei saa olla kodutarbija MGS § 6 lg 1 mõttes. Sisuliselt samale asjaolule on osutanud ka kannatanu, kuid ta ei tunne vahet kodutarbija MGS mõttes ja ostu-müügilepingu poole mõistetes. Antud kriminaalasjas puudub vaidlus selle üle, kas M.D elas korteris xxx alates gaasi ostu-müügilepingu sõlmimise ajast ( märts 1999) kuni 18 või 19

aprillini 2004, mil ta pidi kolima korterisse xxx. M.D ei eita, et kuni

19.09.2003 tarbis ta gaasi korteris xxx ehk oli kodutarbija MGS § 6 lg 1 mõttes. M.D ei eita, et tema ei sõlminud AS-ga Eesti Gaas gaasi ostu-

müügi lepingut, sest tarbis gaasi, lähtudes märtsis 1999 tema abikaasa L

M.D-ga sõlmitud lepingust. M.D arvates, see leping ei olnud lõpetatud.

Kohus leiab, et M.D tegevus, mis seisnes selles, et ta pidas ennast

kodutarbijaks ja tarbis gaasi korteris xxx, oli õigustatud. Kohus märgib, et

11 muidugi ei saa lugeda õigustatuks, et ta jättis tarbitud gaasi eest maksmata.

Maagaasi ostu-müügileping reguleerib üksnes gaasi müümisel ja selle ostmisel tekkivad võlasuhteid. Ostu-müügi leping ei reguleeri üldjuhil ostu- müügilepingu esemeks oleva asja või aine kasutamise või tarbimise korda. Antud konkreetses lepingus ( lk. 15) on märgitud tarbimise kohta, et ostja kohustub kasutama gaasi sihipäraselt gaasipliidi ja gaasiveesoojendi tarbeks ( lepingu 1. punkt). Lepingu ega seadusega pole välistatud, et gaasi võivad

tarbida mitu kodutarbijat. Antud lepingu p 6 sätestab, et müüjal on õigus

leping lõpetada ja gaasutarne katkestada, kui ostja rikub lepingut, leping lõpetatakse poolte vahel lepingus reguleeritud korra kohaselt. Tegelikult nimetatud leping ega sellele lisatud „Maagaasi ostu-müügi tingimused“, ( mis olid kohtuistungil uuritud), ei määratle lepingu lõpetamise korda. Kohus

leiab, et nimetatud märtsis 1999 sõlmitud leping ei olnud lõpetatud kuni 19.09.2003, mil gaasivaruastamine oli katkestatud. Ainuke viide, millest võib aru saada, millal see leping lõpetatakse, on see, et leping lõpetatakse korra

kohaselt ja ostja maksab tarbitud gaasi eest kuni müüja poolt gaasi

sulgemiseni ( lepingu punkt 6). VÕS § 13 lg 1 näeb ette, et lepingu võib

lõpetada lepingupoolte kokkuleppel või lepingus või seadusega ettenähtud korras. Igal juhul lepingu lõpetamise üheks eelduseks on vähemalt ühe poole

tahe leping lõpetada, ja see on võimalik siis, kui selline võimalus on lepinguga sätestatud või selline võimalus tuleneb otse seadusest. Kokreetsel juhul poolte kokkulepe lepingu lõpetamiseks ei ole kõne all, sest kohtule ei ole esitatud ühtki tõendit, et L M.D ja AS Eesti Gaas - mõlemad - oleksid

väljendanud soovi lepingu lõpetamiseks. MGS ei näe ette gaas ostu-

müügilepingu lõpetamise korda. MGS näeb ette gaasivarustamise

katkestamise ja taastamise korda – § 26. Arvestades nimetatud lepingu punktis 6 sätestatut, et leping lõpetatakse ja gaasitarne katkestatakse lepingu rikkumisel ja ostja maksab gaasi eest gaasi sulgemiseni, ning MGS §-s 26 lg 3 p 3 sätestatut, et võrguettevõtjal on õigus katkestada gaasivarustus, kui on

rikutud gaasi ostu-müügilepingus või seaduses sätestatud tingimusi, leiab kohus, et alates gaasivarustamine katkestamisest võib lugeda varem sõlmitud leping lõpetatuks, sest gaasi müüja annab kodutarbile selgelt mõista, et ta ei

müü enam gaasi kodutarbijale, sest kodutarbija ei maksnud varem tarbitud gaasi eet, ning müüja ei saagi enam gaasi reaalselt kodutarbijale müüa, sest gaasivool keeratakse kinni. Süüdistatav M.D, andes ütlusi kohtuistungil, kinnitaski, et tema arvates tema abikaasa sõlmitud leping lõppes 19.09.2003,

sest Eesti Gaas lõpetas korteri gaasivarustamise, keerates gaasitorul oleva kraani kinni ja võttes gaasiarvesti maha. Ka kannatanu kinnitas kohtuistungil, et vaatamata sellele, et tema ise 19.09.2003 gaasi sulgemise protsessi juures

juures korteris xxx ei viibinud, on ka talle teada, et gaasivarustamine lõpetati. Ülaltoodust tuleneb, et juhul, kui tõendatakse, et M.D kasutas gaasi

korteris xxx pärast seda,kui gaasivasrustamine oli katkestatud 19.09.2003, võib lugeda tõendatuks, et M.D kasutas gaasi ebaseaduslikult MGS § 25

12

lg 1 p 3 vastuolus, ilma kirjaliku lepinguta,sest see oli lõpetatud tegelikult 19.09.2003.

Kohus on niivõrd põhjalikult peatub ülaltoodud probleemide käsitlemisel, kuivõrd see puudutab isiku põhiõigust – tema elamu puutumatust. 19.09.2003 sisenesid kaks tundmatut meesterahvast töötajat ja Eesti Gaasi töötaja R. M korterisse xxx, kus elas M.D, tema tahte vastaselt, mis on lubamatu tegu,

välja arvatud siis, kui see oli teostatud seaduses ettenähtud korras või kui

korterisse juurdepääsu tagamine on sätestatud lepingus. Ja juhul, kui saab

tuvastatuks, et süüdistuses kirjeldatud kannatanu tegevuse kaudu tekkinud

faktiline asjaolu ( nimelt sulguri paigaldamine ehk gasivarustamise katkestamine) on saabunud kannatanu enda ebaseadusliku tegevuse teel, siis

kohus võib kontrollida ja hinnata, kas kannatanu enda ebaseadusliku tegevuse tulemusel tekkinud faktilise asjaolu - sulguri eemaldamisel või

eiramisel rikkus M.D seadust ja kas selline seaduse rikkumine on karistatav KarS § 216 lg 1 järgi.

Kohus leiab, et kannatanu AS-i Eesti Gaas tegevus, mis seisnes selles,

19.09.2003 Eesti Gaasi töötaja kahe tundmatu meesterahva saatel sisenes süüdistatava korterisse tema tahte vastaselt, oli seadusega vastuolus ja sellega rikuti isiku põhiõigust – elamu puutumatust. 19.09.2003 seisuga kehtinud MGS redaktsioonile kohaselt, nimelt §-le 26 lg 3

p. 3, võrguettevõtjal teatades sellest on õigus katkestada gaasivarustus, vähemalt 7 päeva ette, kui on rikutud gaasi ostu-müügilepingus või seaduses sätestatud tingimusi. AS Eesti Gaas on MGS mõttes gaasi müüja ehk Esiteks,

gaasiettevõtja, kes MGS § 4 kohaselt tegutseb vähemalt ühel tegemisalal, milleks on gaasi import, edastamine, jaotamine või müük. Gaasiettevõtja ei

ole võrguettevõtja. Järelikult, AS-il Eesti Gaas puuduvad MGS § 26

tulenevad õigused katkestada gaasivarustamine. MGS määratleb , kes on

võrguettevõtja – MGS § 4 p 9 kohaselt võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku võrguteenuse osutamiseks. MGS § 23 kohaselt, võrguteenus

on käesoleva seaduse mõttes võrgu kaudu gaasi edastamine ja jaotamise

teenuse osutamine. MGS § 13 kohaselt, gaas jaotatakse tehnilise süsteemi kaudu ja gaasi jaotamise tehnilise süsteemi moodustavad Eesti territooriumil

asuvad võrgud koos asjakohaste juhtimis-, kaitse- ja sidesüsteemidega.

Gaasisüsteemi varustuskindkluse tagamine on süsteemihalduri ülesanne ja kohustus ja süsteemihalduriks on MGS mõttes võrguettevõtja, kelle omadis või valduses on jaotusvõrk ( MGS § 14 ja 15 lg 1). Kannatanu esindaja J. Fjedotov kinnitas kohtus, et Eesti Gaas ei osuta võrguteenust, vaid ainult

müüb gaasi, Eesti Gaasi omandis ja seega tema hoolduse alla on üksnes gaasitrassid kuni „hüdroluugini“. Kes on võrguettevõtja, ta ei osanud kohtule selgitada. Käesoleval ajal kehtiv MGS redaktsioon nimelt § 8-1 lg 1 sätestab

imperatiivselt, et võrgiettevõtja, kes osutab ülekandeteenust ( vana

redaktsiooni mõttes ülekanne on gaasi edastamine, see tuleneb vana ja

13 kehtiva MGS § 4 võrdlemisel, kus sõna „edastamine“ on asendatud sõnaga “ülekanne“), võib osutada jaotusteenust, kuid ei saa olla gaasi müüja. Sellist

imperatiivset keeldu 2003-2004 kehtinud MGS-s sätestatud ei olnud, kuid

seaduses oli tehtud selge vahe gaasiettevõtja ja võrguettevõtja vahel. Ühe sõnaga, kohus rahuldub sellega, et kuna kannatanu ise kinnitas kohtuistungil, et AS Eesti Gaas tegeleb gaasi müügiga ega osuta võrguteenust ja selline on

ka MGS mõte, ei saa AS Eesti Gaas pidada võrguettevõtjaks, kellel oleks

MGS § 26 tulenev õigus teostada gaasivarustamise katkestamist. ; Teiseks

MGS §-ga 26 lg 3 p. 3 sanktsioneeritav gaasivarustamine katkestamine

19.09.2003 oli teostatud seadusega vastuolus, sest gaasi ostu-müügilepingu rikkumise korral ( gaasi eest maksmata jätmine on ilmne lepingu 5. punkti

rikkumine) gaasivarustamisee katkestamine on võimalik tingimusel, kui

sellest on ostjale teatatud vähemalt seitse päeva ette. Lepingu 5. punktis sisalduv tingimus, et müüja võib gaasi sulgeda kohe, kui gaasi eest pole

makstud 2 kuu jooksul, on seadusega vastuolus, sest jätab kohaldamata seadusega obligatoorselt ettenähtud 7-päevase etteteatamise kohustuse ning see kohaldamata jätmine ei tundu kuidagi põhjendatud olevat. MGS § 26 lg 4 sätestab, et enne gaasivarustamise katskestamist käesoleva seaduse § 26 lg 3 sätestatud juhtudel on võrguettevõtja kohustatud andma tarbijale mõistliku

tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Teatises peab sisalduma gaasivarustamise

katlestamise põhjus ning puuduse kõrvaldamise tähtaeg. Kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et kannatanu AS Eesti Gaas ( juhul, kui ta pidas end võrgiettevõtjaks) oleks süüdistatavale seaduses ettenähtud teatise edastanud. JNimetatud ostu-müügilepingu 4. punktis sisaldub ostja ehk L M.D kohustus

võimaldama müüja esindajale gaasiarvestile juurdepääsu selle tehnilise

seisundi kontrollimiseks ja kontrollnäidu fikseerimiseks. Kohus on juba

osutanud sellele, et M.D ei ole antud lepingu alusel gaasi ostja ehk

lepingu pool, järelikult temalt ei saa nõuda lepingu nimetatud tingimuse täitmist. Kohus märgib, et isegi nimetatud lepingi tingimustest lähtudes võib müüja tungida ostja elamusse, kus asub gaasiarvesti, üksnes selle seisundi kontrollimiseks, mitte aga gaasi sulgemiseks. Kohus hoidub toimikus lk 16 oleva kokkuleppe tsiviilõiguslikust hinnangust,

kas antud kokkuleppe puhul on tegemist võlatunnistuse, kohustuse täitmise kolmanda isiku poolt või lepingu ülesvõtmisega. Kriminaalasja raames ei ole

vaidlust selle üle, et M.D väljendas oma valmisolekut olla gaasi

kodutarbija märtsis 1999 sõlmitud lepingu alusel ja maksta tarbitud gaasi

eest. M.D selgitas, et ta ei maksnud gaasi eet majandusliku olukorra

tõttu. Oma hilisema käitumisega M.D näitas, et tõsi küll raskustega

(näiteks tekkinud võlg oli tasutud Incasso kaudu), kuid teatud aja jooksul tegi ta oma rahalised asjad korda - 1999 lepingust tekkinud võlg on tasutud, korter xxx on uutele elanikele üle antud, uues korteris xxx maksis ta gaasi

eest gaasiarvesti näidu alusel ja sõlmis ka vastava lepingu. Kannatanu

esindaja kinnitas, et M.D-ga hetkel probleeme ei esine, välja arvatud nimetatud omavolilise tarbimise juhtum.

14

Kohus leiab, et majanduslikesse raskutesse sattunud süüdistatav ja gaasi turgu valitsev, otsesõnu monopolisti seisundis olev kannatanu AS Eesti Gaas

ei olnud võlaõiguslike suhete pooltena võrdses seisundis. Kannatanu Eesti

Gaas rakendas süüdistatava suhtes põhjendamatult ja seadusevastaselt

sundmeetmeid ( 19.09.2003 süüdistatava elamusse tema tahte vastaselt sissetungimine ja gaasivarustamise katkestamine MGS § 26 lg 3 ja 4 sättega vastuolus). Kohus leieb, et kannatanu esindaja J. F isiklikus usaldusväärsuses ja tema ütluste aususes ei ole kohtul ühtki kahtlust. Kuid seda ei saa väita kannatanu

Eesti Gaasi kohta, sest kannatanu Eesti Gaas ise ei järginud

gaasivarustamise katkestamisel MGS-st tulenevaid nõudeid ja rikkus isiku põhiõigust, tungides tema elamusse seadusega mitteettenähtud viisil ja isiku tahte vastaselt.

Kohtule ei ole esitatud ühtki usaldusväärset tõendit, et 19.09.2003 paigaldati

xxx korterisse gaasitorule sulgur. Plommi paigaldamise osas kohus asjaolusid ei kontrolli, kuigi kannatanu on osutanud sellele oma ütlustes, sest

plommi eemaldamist M.D-le esitatud süüdistuses ette heidetud ei ole. Sulguri paigaldamise fakti kohta on kaks tõendit – M.D ütlus, et sulgur

ei olnud paigaldatud, ja kannatanu esindaja J. F ütlus, et sulgur oli küll paigaldatud, kuigi ta ise kohal viibinud ei ole, see on talle teada, sest OÜ xxx esitas Eesti Gaasile arved, ja need arved on kinni makstud. Kohus märgib, et asjaolu, et Eesti Gaasile oli esitatud arved gaasi sulgemise kohta ja kannatanu

teab, et gaasivarustamine oli katkestatud just sulguri paigaldamisega, ei tõenda ega anna kohtule informatsiooni, mis viisil ja asjaoludel gaasi

sulgemine oli tegelikult teostatud, sest kannatanu J. F ei tea asjaoludest

vahetult, vaid vahendlikult, teiste isikute kaudu. KrMS § 68 lg 5 kohaselt, tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud

teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendiks üksnes juhul, kui vahetut

tõendiallikat ei saa üle kuulata. Vahetu tõendiallikas, ehk need isikud, kes viibisid süüdistatava kortsris 19.09.2003 ( Eesti Gaasi töötaja naisterahvas R ja kaks tundmatut meesterahvast), ei olnud kohtuistungil üle kuulatud, ega kaitsja või prokurör ei taotlenud nende isikute ülekuulamist. Kohus ei välista,

et gaasi sulgemine võiks olla teostatud nii viisil, kuidas seda kirjeldab süüdistatav – gaasitorul olev kraan keerati kinni ja gaasiarvesti võeti maha.

Kohus leiab, et üldtuntud on see asjaolu, et gaasivarustamise sulgemise

kindlustamiseks paigaltatakse kinnikeeratud kraanile reeglina ka plomm. Plommi rikkumise osas süüdistust esitatud ei ole.

Muid tõendeid selle kohta, kuidas gaasivarustamine oli katkestatud xxx

asuvas korteris 19.09.2003, kohtule esitatud ei ole. Süüdistatava väide, et 19.09.2003 tema elukohas xxx sulgur paigaldatud ei olnud, ei ole millegagi ümber lükatud. Kuna ei ole usaldusväärselt tõendatud, et 19.09.2003 oleks

15 nimetatud korteris gaasitorule paigaldatud gaasi voolu takistav sulgur, siis ei leia kinnitust asjaolu, et süüdistatav oleks sulguri samal päeval eemaldanud ja astunud samme gaasi omavolilise tarbimiseks. Kohus leiab, et kohtule ei

ole esitatud usaldusväärseid tõendeid, et peale seda, kui 19.09.2003 oli

gaasivarustamine katkestatud ja selle teoga gaasi müüja on süüdistatavale edastanud selge sõnumi, et süüdistataval puudub müüja luba gaasi tarbida,

oleks süüdistatav gaasi võrku uuesti lülitanud. KarS § 216 lg 1 järgi

ettenähtud koosseisule obligatoorselt kuuluv gaasi kasutamine võrku ebaseadusliku lülitamise teel ei ole tuvastatud.

Juhul, kui puudub vähemalt üks süüteokoosseisule obligatoorselt kuuluv tunnus, puudub sellega ka kuritegu ja isik kuulub õigeksmõistemisele kuriteo puudumise tõttu. Kohus siiski analüüsib ka neid faktilisi asjaolusid, mis süüdistaja seisukohalt osutavad süüdistatava poolt gaasi ebaseadusliku kasutamise faktile.

Kõigepealt prokurör on viidanud kannatanu ütlustele, et omavoliline kasutamine oli tehniliselt võimalik ja antud konkreetsel juhtumil see võis olla

teostatud elastse vooliku abil. Voolikut saab osta poest. Vooliku üks ots kinnitatakse kinnikeeratud gaasitorule, teine ots - tühjale gaasitorule, kraan keeratakse lahti, gaasi vool taastub. Vooliku pideval vahetamisel (panemine

ja mahavõtmine) võib tekkida väike gaasi leke. Seetõttu võib tunda gaasi lõhna. Kohus ei kahtle kannatanu ütluste tõesuses, kuid see fakt, et gaasi

omavoliline kasutamine oli tehniliselt võimalik, ei tõenda, et kasutamine oleks teoks saanud. Selle kohta ei ole ühtki kindlat tõendit. Nimetatud voolik ei olnud süüdistatava juurest või tema elukohtadest avastatud. Tunnistaja A.

J ütlustel, 15.04.2004 vaadeldi köök põhjalikult, tema isiklikult voolikut ei

näinud. Kaudseks tõendiks ja kannatanu ütlusi toetavaks pidas prokurör tunnistaja A. J ütlusi, et trepikojas oli tunda gaasi lõhna. Kohus märgib, et

esiteks, et ole välistatud, et gaasi lõhna oli tunda mingil teisel põhjusel. Tunnistaja selgitas, et enne seda, kui hakati tundma gaasi lõhna, majas olid vahetatud gaasitorud, laiemad olid asendatud uute kitsamatega. Tunnistaja ise

kinnitas, et ta pöördus Eesti Gaasi poole selle kaebusega, arvestades kõigepealt gaasitorude remonti. Teiseks, tunnistaja selgitas, et gaasi lõhnale

viitavad kaebused hakkasid saabuma veebruari lõpus 2004 ja peale 20. märtsi pöördus ta Eesti Gaasi poole. Sellest tuleneb, et kaudse tõendi sisuks

olev faktiline asjaolu – gaasi lõhna olemasolu- leidis aset veebruari-märtsi 2004. Gaasi lõhna ei olnud tunda oktoobris, novembris, detsembris 2003 ja

jaaniaris 2004. M.D süüdistatakse gaasi omavolilises kasutamises

ajavahemikus alates 19.09.2003 kuni 15.04.2004. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tunnistaja A. J ütlused kinnitavad kaudselt mitte seda, et süüdistatav

kasutas ajavahemikul 19.09.2003 kuni 15.04.2004 omavoliliselt gaasi, vaid pigem seda, et gaasi leke võis tekkida ka muul põhjusel, näiteks gaasitorude

16

remondile kaasnev gaasi lekke risk, mitte süüdistatava gaasi omavolilise kasutamise tõttu. Peale selle, M.D-le esitatud süüdistuse kvaliteeti kahjustab ka see asjaolu,

et alates 09.09.-2003 sai M.D valdusse xxx oleva korteri, mille

gaasiseadmed ja gaasivarustamine oli töökorras. See tuleneb süüdistatava ütlustest ja ei ole millegagi ümber lükatud. Tunnistaja A. J selgitas kohtus, et talle on teada, et peale nimetartud korteri soetamist asendas M.D korteris nr xxx oleva gaasipliidi korteris nr xxx oleva pliidiga. M.D selgitas, et see vastab tõele ja vahetamise põhjus oli see, et tema vanas korteris nr xxx oli uuem gaasipliit, seetõttu asetas ta selle korterisse nr xxx, mõlemad olid aga kasutuskõlblikud. M.D väidab, et ta kasutas gaasi korteris xxx ja ka see väide ei ole millegagi ümber lükatud. Loomulikult, inimene peab vahepeal

ennast pesema, toitu valmistama ja selleks on talle hädavajalikud sellised

olmetingimused nagu gaasivarustamine (juhul, kui korteris puudub

elektripliid ja elektriboiler või tsentraliseeritud külma ja sooja veevarustamine). Juhul, kui M.D ainsaks tegelikuks elukohaks oleks xxx,

kus gaasivarustamine oli katklestatud alates 19.09.2003, siis tõesti võiks tekkida väga põhjendatud kahtlus, et isik peab ju kuidagi moodi endale toitu

valmistama ja dušši all käima, ja kui isik ei ole võimeline arusaadavalt selgitama, kuidas ta sellistes olmetingimustes toime tuleb, siis päris võimalik, et kohus ka kaudsetele tõenditele tuginedes võib jõuda järeldusele, et gaasi

omavoliline kasutamine on tõendatud. Antud juhul süüdistataval oli reaalne võimalus kasutada gaasi xxx korteris. Peale selle, süüdistatav selgitas, et tal oli lisaks väike elektripliit. Kohus leiab, et KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud koosseisule obligatoorselt kuuluv gaasi kasutamise fakt ei leidnud kohtuliku arutamise käigus kinnitust.

KOHTU MEE™ED

KrMS § 309 lg 2 alusel tehakse õigelsmõistev otsus, kui ei ole tuvastatud

kuritegu. M.D tegevuses puuduvad KarS § 216 lg 1 järgi ettenähtud

kooseisule vastavad obligatoorsed tunnused, mille tõttu tuleb tema suhtes teha õigeksmõistev otsus.

Menetluskulud, need on kaitsjatasu kohtueelsel ja kohtulikul arutamise osutatud õigusabi eest, tuleb jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel. Kuna isiku suhtes tehakse õigeksmõistev otsus, siis kannatanu AS Eesti Gaas esitatud tsiviilhagi summas 7575,10 krooni tuleb jätta läbi vaatamata KrMS §

310 lg 2 alusel. Kannatanul on õigus esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

17

Kohtunik Inna Kirsipuu

Viru Ringkonnakohtu 07.11.2007.a. kohtuotsusega

Viru Maakohtu 11.07.2007 otsus M.D õigeksmõistmises KarS § 216 lg 1 järgi tühistada.

M.D tunnistada süüdi KarS §§-de 25 lg 1-216 lg 1 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 30 päevamäära s.o 1500 krooni. Kohaldada KarS § 73 lg 1,3 sätteid ning mõistetud rahalist karistust täitmisele mitte pöörata, kui M.D ei pane 3(kolme) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

Kannatanu AS Eesti Gaas tsiviilhagi summas 7575,10 krooni jätta rahuldamata.

Kriminaalmenetluse kulud- 424,80 krooni kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest; 7823,40 krooni kohtulikul arutamisel I astme kohtus osutatud õigusabi eest vastavalt KrMS §-le 180 lg 1 mõista välja süüdistatavalt M.D-lt (elukoht xxx).

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel mõista M.D-lt ( elukoht xxx) välja sundraha 5400 krooni.

Prokuröri apellatsioon rahuldada osaliselt.

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavaks tegemisest.

Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse tervikuna kantselei kaudu teatavakstegemisest. Süüdistatav saab kassatsiooni esitada ainult advokaadi vahendusel.