4-07-2370\4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2007 Tallinn Väärteoasja number 4-07-2370 (2314,07,010421) Kohtunik JANIKA KALLIN Kohtuistungi sekretär LEILI MERILA Väärteoasi Heigo Hummel’i kaebus Põhja Politseiprefektuur Liiklusjärelevalve osakonna 4.mai 2007 otsuse väärteoasjas nr 2314,07,010421 alusel määratud lisakaristuse tühistamises. Kaebuse esitaja, menetlusalune isik HEIGO HUMMEL isikukood: 3 640722 0251; EV kodanik; emakeel: eesti keel; töökoht: OÜ , juhataja; elukoht: XXX Kohtuväline menetleja PÕHJA POLITSEIPREFEKTUUR Liiklusjärelevalve osakond, asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn; kohtuistungil osales volitatud esindaja Hannes Küünarpuu. RESOLUTSIOON Juhindudes Väärteomenetluse seadustiku (VtMS) § 120 lg 1 ja § 132 kohus o t s u s t a s: 1.) Jätta Heigo Hummel’i kaebus rahuldamata. 2.) Jätta muutmata Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 4.mai 2007 otsus väärteoasjas nr 2314,07,010421.

Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata Eesti Vabariigi Riigikohtule. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kirjalikult teatada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele kättesaadav.

2 Kohtuotsus on pooltele kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis 2.augustil 2007. Selgitada, et kassatsiooniõigusest teatamise viimane päev on 2.juuli 2007. Selgitada, et Riigikohtusse saab menetlusalune isik kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. Selgitada, et kassatsioonitähtaja jooksul on väärteotoimik Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas, pooltel on õigus toimikuga tutvuda. Selgitada, et kassatsioonitähtaja rikkumise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamatult tagastada.

Asjaolud: 14.aprillil 2007 koostas Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakond väärteoprotokolli nr AB 882600, mille kohaselt juhtis Heigo Hummel (isikukood: 3 640722 0251) 14.aprillil 2007 kella 09:35 ajal mootorsõidukit XXX r/n XXX alkoholijoobes kiirusega 120 +/- 4 km/h, lubatud 90 km/h; ületas maksimaalselt lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Heigo Hummel pani seega toime Liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 ja § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod.

Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna 4.mai 2007 otsuse alusel väärteoasjas nr 2314,07,010421 karistati Heigo Hummel’it LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, so 10 200,00 krooni ja võeti LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena ära juhtimisõigus 3 kuuks; LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistati Heigo Hummel’it rahatrahviga 25 trahviühiku ulatuses, so 1 500,00 krooni. Kohtuvälise menetleja hinnangul karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puudusid; otsuse tegemisel arvestas kohtuväline menetleja asjaoluga, et joobes juhtimine on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegu on ka ühiskonnaohtlik – joobes juht seab reaalsesse ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elu ja tervise.

Kaebuse esitaja seisukoht: Kaebuse esitaja ei vaidlustanud väärteoprotokollis kajastatud asjaolusid ja kahetses toimepandut, kuid palus tühistada talle määratud lisakaristus. Kaebaja hinnangul on määratud rahatrahvid rikkumiste eest kohaseks karistuseks.

Kaebuse esitaja väitel on ta sõidukit juhtinud 26 aastat ning selle aja jooksul on ta vaid ühe korra liiklusalaseid nõudeid rikkunud. Kaebaja leiab, et juhtimisõigus on talle tööalaselt vajalik - ta tegeleb sõidukite automaatkäigukastide remondiga ja töö käigus tuleb teha testsõite; lisaks asub töökoht Tallinnas, kuid kaebaja ise elab XXX.

Kohtuvälise menetleja seisukoht: Kohtuväline menetleja leidis, et Põhja Politseiprefektuuri 4.mai 2007 Liiklusjärelevalve osakonna otsus väärteoasjas nr 2314,07,010421 on seaduslik ja põhjendatud. Kohtuväline menetleja palus jätta kaebus rahuldamata.

Kohtu seisukoht: VtMS § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus uuris järgmisi tõendeid:

3

1) Kaebuse esitaja andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul kuni kella 24:00 kanget alkoholi, viina; täpseid koguseid ei mäleta, kuid kindlasti rohkem kui paar pitsi. Hommikul sõidukit juhtima asudes ei saanud ta aru, et on veel purjus. Tal oli vaja tütar XXX viia, ta oleks võinud ka tütre rooli panna. Kiirust ületas seetõttu, et 110 ala lõppes ja ta ilmselt ei märganud seda. Juhiload on talle väga vajalikud, töökohustuste täitmine sõltub 100% juhtimisõiguse olemasolust, samuti käib ta skuutriga võistlustel, ka selleks on vajalik lubade olemasolu. Firmas on peale tema ka meister, samuti on ettevõttes töötajad, kellel on juhtimisõigus olemas; samas ei ole kellelgi sellist kogemust nagu temal; 2) 14.aprilli 2007 protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta (tl 12) nähtuvalt teostati 14.aprillil 2007 kell 09:38 indikaatorvahendiga LION 500 SL/SD nr 7L (kalibreeritud kuni 14.09.2007) joobeseisundi tuvastamine Heigo Hummel’il (isikukood: 3 640722 0251). Heigo Hummel’il tuvastati alkoholijoove 0,62 mg/l. Tuvastamise tulemusega oli Heigo Hummel nõus, joobeseisundi meditsiinilist tuvastamist ja alkoholisisalduse määramist veres isik ei nõudnud. Protokollis kajastatud, Heigo Hummel’iga suhtlemisel tehtud tähelepanekute kohaselt oli isiku reaktsioonivõime normaalne, kõne selge, silmad märjadläikivad, füüsilised eripärad puudusid, aja ja koha tajumine selge, alkoholilõhn suust, välimus puhas, sõidukist väljumine normaalne, meeleolu rahulik, kõnnak kindel; 3) 14.aprilli 2007 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt (tl 13) kõrvaldati Heigo Hummel 14.aprillil 2007 kella 09:35 kuni kainenemiseni sõiduki juhtimiselt põhjendusegam et isik juhtis 14.aprillil 2007 sõidukit XXX r/n XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et isikul oli alkoholilõhn suus; 4) 14.aprilli 2007 kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist (tl 15) nähtuvalt teostati 14.aprillil 2007 kell 09:35 riikliku järelevalve korras liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadet Stalker ATR nr SP 4993 (taatlustunnistuse nr 06071084) kasutades Heigo Hummel’i (isikukood: 3 640722 0251) poolt juhitud mootorsõiduki XXXX r/n XXX liikumiskiiruse mõõtmist. Seadme lugem oli 120 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 90 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/- 4 km/h. Mõõdetaval teelõigul ületati lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Heigo Hummel’ile näidati seadme tabloole fikseeritud näitu; 5) õiendist Heigo Hummel’i poolt toimepandud väärtegude kohta (tl 20) nähtuvalt on isikut eelnevalt väärteokorras karistatud 2-l korral, 30.07.2002, 28.03.2003; rikkumiste eest määratud rahatrahvid on tasutud.

Kohus, kontrollinud kohtuvälise menetleja 4.mai 2007 otsuse faktilisi ja õiguslikke asjaolusid leiab, et Heigo Hummel’i väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Kohtu hinnangul on kaebaja ütlustega selle kohta, et ta oli eelmisel õhtul tarvitanud alkoholi ning alkoholijoobe tuvastamise protokolliga, mille kohaselt tuvastati Heigo Hummel’il 14.aprillil 2007 alkoholijoove 0,62 mg/l tõendatud, et 14.aprillil 2007 juhtis Heigo Hummel mootorsõidukit, olles alkoholijoobes. LE § 76 p 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis, LS § 7419 lg 1 järgi on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine väärtegu.

Kaebaja ütlustega selle kohta, et ta ületas kiirust ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt mõõdeti Heigo Hummel’i poolt juhitud mootorsõiduki liikumiskiiruseks 120 km/h alas, kus lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h, on tõendatud, et 14.aprillil 2007 ületas Heigo Hummel mootorsõidukit juhtides mõõdetaval teelõigul ettenähtud sõidukiirust 26 km/h võrra. LE § 124 p 2 järgi on suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel 90 km/h, LS § 7422 lg 2 järgi on mootorsõiduki juhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis väärtegu.

4 LS § 7457 lg 2 järgi on LS § 741–74 56 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja politseiprefektuur, seega on väärtegude eest karistuse määranud selleks pädev kohtuväline menetleja.

KarS § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse ja ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohus leiab, et Heigo Hummel’i kaebus kohtuvälise menetleja 4.mai 2007 otsuse alusel määratud lisakaristuse tühistamises tuleb jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja menetlusalusele isikule karistuse määranud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest võib isikule karistuseks määrata rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti; lg 2 järgi võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni; LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni 50 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on määranud Heigo Hummel’ile LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahvi 170 trahviühiku ulatuses ja LS § 7422 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahvi 25 trahviühiku ulatuses. Kohus leiab, et määratud rahatrahvid on arvestades toimepandut kohased.

Kohtuväline menetleja ei ole karistust kergendava asjaoluna arvestanud Heigo Hummel’i kahetsust. Kohtu hinnangul on antud asjaolu mittearvestamine põhjendatud; väärteoasja materjalidest nähtuvalt on Heigo Hummel küll oma kahetsust kirjalikus vormis väljendanud, kuid kohtuistungil ei kahetsenud kaebaja oma väärtegusid kordagi; samuti ei nähtunud kaebaja olekust siirast kahetsust.

Kohtuväline menetleja kohaldas Heigo Hummel’i suhtes LS § 7419 lg 2 järgi ka lisakaristust. Juhtimisõigus võeti ära seadusega sätestatud minimaalmääras. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud lisakaristuse tühistamine. Protokollist alkoholijoobe tuvastamise kohta nähtub, et Heigo Hummel’il olid ka välised joobe tunnused: isiku silmad läikisid ja suust tuli alkoholilõhna. Heigo Hummel on protokolliga tutvunud ja andnud selle kohta ka allkirja. Protokolli õigsust isik vaidlustanud ei ole. Kaebaja andis ütlusi, mille kohaselt tarvitas ta eelmisel õhtul kuni südaööni viina; tarbitud alkoholikoguste osas märkis kaebaja, et jõi rohkem kui pits või paar. Liiklusjärelevalve käigus peeti isik kinni järgmise päeva hommikul kella 09:35 paiku, isikul tuvastati alkoholijoove 0,62 mg/l; juhul kui isikul on alkoholisisaldus veres 0,62 mg/l, on tegemist joobe, mitte alkoholi tarvitamise tunnustega.

Kohus märgib, et kaebaja on nii kohtuvälisele menetlejale esitatud vastulauses kui ka kohtule saadetud kaebuses sedastanud, et ta tundis ennast hommikul praktiliselt kainena. Kaebaja möönab järelikult ka ise, et tal võis hommikul sõiduki rooli asudes olla veel joove. Kohtu arvates ei ole seega tõene kaebaja seisukoht, et ta pani väärteo toime ettevaatamatusest. Lisaks tuleb kohtu hinnangul olukorras, kus eelmisel õhtul on tarvitatud tavapärasest enam kanget alkoholi, hommikul joobe olemasolu pigem eeldada ning suhtuda sõidukit juhtima asudes oma võimalikku kainusesse äärmiselt kriitiliselt.

Kaebaja väited selle kohta, et juhtimisõigus on talle tööalaselt vajalik, ei ole aluseks lisakaristuse tühistamisele. Kaebaja andis ütlusi selle kohta, et tema ettevõttes on teistel töölistel juhtimisõigus olemas; kaebaja ei esitanud tõendeid selle kohta, et juhtimisõigusega seotud ülesandeid saab täita üksnes tema isiklikult. Joobes sõidukit juhtima asudes peab arvestama võimalike tagajärgedega,

5 asjaolu, et töökohustused on seotud juhtimisõiguse olemasoluga, pidi kaebajale teada olema enne sõidukit juhtima asudes.

Karistuse määramisel tuleb silmas pidada ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval ajal on Eestis liikluseeskirja rikkumine saanud normiks. Põhilised liiklusõnnetuste põhjused on valesti valitud sõidukiirus ja joobes juhtimine. On tõendatud, et kaebaja juhtis sõidukit alkoholijoobes, ületades sealjuures märkimisväärselt lubatud sõidukiirust. Kaebaja ütlused selle kohta, et ta ei märganud, et teelõigul lõppes 110 ala, viitavad kohtu hinnangul asjaolule, et vaatamata 26 aastasele sõidukijuhtimise kogemusele liikleb kaebaja hooletult ja kergemeelselt. Liiklusmärgid on tähelepanemiseks ja järgimiseks, mitte (ka kogemata) eiramiseks. Liiklusnõuete järgimisest sõltub üldine liiklusohutus. Lubamatu on sõiduki juhtimine alkoholijoobes. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljendatud arvamusega, mille kohaselt ei saa liiklusrikkumiste eest määratavad karistused olla rikkujatele meelepärased; üldsusele tuleb anda selge signaal selle kohta, et liiklusnõuetest tuleb kinni pidada.

Kohtunik: /allkiri//pitsat/