1-06-8328\2 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-06-8328

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

19. juulil 2007 Viru Maakohus koosseisus

kohtunik Heli Väinaste

sekretäri

Enjar Malm, tõlgi Jelena Zubtsova juuresolekul

prokuröri

Marge Voogma

kaitsja

v.-adv. Kristel Vedro osavõtul

arutas avalikul kohtuistungil Rakvere kohtumajas 21.02.2007, 09.05.2007, 15.06.2007, 28.06.2007 ja 04.07.2007 kriminaalasja

B.H, isikukood xxx, venelane, kodakondsuseta, põhiharidus,

elukoht xxxx, töökoht xxxx, varem kriminaalkorras karistatud 01.04.1999 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 1 järgi rahatrahviga 656 krooni, väärtegude toimepanemise eest karistatud 3-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld, - süüdistuses KarS § 424 järgi.

B.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles 20.01.2004 karistatud liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 10 500 krooni, juhtis taas 25.12.2005

kell 23.00 alkoholijoobes olles mootorsõidukit xxxx, registreerimismärk xxxx, Rakvere linnas Pikal tänaval.

Seega B.H, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, olles varem karistatud sellise teo eest, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav B.H ennast kohtuistungil temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud.

Süüdistatav B.H kinnitas kohtuistungil, et 25.12.2005 enne sõitma hakkamist

olid nad A Z juures, kes on tema õemees, jõulupühi pidamas ja alkoholi tarvitamas. Süüdistatava B.H väitel tulid pärast sinna I M ja S kes oli Artjom ja A Z tuttav ja varem nendega koos töötanud. Süüdistatava B.H ütlustest nähtub, et kogu seltskond, kes Z juures oli, istus A ja A Z emale kuuluvasse autosse xxxx ja nad sõitsid Lepnale A Z naisele M P järele. Süüdistatava B.H väitel oli S roolis, A Z istus juhi kõrval, tema istus juhi taga, I M istus taga keskel, A Z istus taga paremal pool ning M P istus viimasele sülle. Süüdistatava B.H sõnul olid nad käinud Katariina Keldris, kus oli T T , kes palus, et nad viiksid ta koju xxxx. Süüdistatava B.H

väitel oli sinna tulnud ka V L Süüdistatava B.H õnul oli S öelnud, et tal ükskõik ja võtnud kõik peale. Süüdistatava B.H väitel oli I M istunud talle sülle ja T T oli istunud autos kuskile keskele. Süüdistatava B.H

ütlustest nähtub, et auto seisis ninaga vastu Katariina Keldrit ja S tagurdas sealt välja, hakates sõitma mööda Pikka tänavat kiriku poole. Süüdistatava B.H sõnul olid autol täistuled peal ning nad olid öelnud S , et võtku viimane tuled maha. Süüdistatava B.H väitel olid nad S öelnud ka, et sõiduk on ülerahvastatud ja selle eest võib ta trahvi saada. Süüdistatava B.H ütlustest nähtub, et algul tuli politsei

neile kiriku poolt vastu, siis sõitis neist mööda, keeras ringi ja sõitis neile järele. Süüdistatava B.H väitel sõitsid nad kas 50-100 meetrit, kui Sergei pidas auto

2

kinni samal tänava poolel, kas järgmise või ülejärgmise maja nurga juures, kus on Katariina Kelder, öeldes neile, et tulge kõik välja, ta on narkootikume võtnud, pannes ise

jooksu maja nurga taha alla linna poole. Süüdistatav B.H tunnistas, et politseiauto oli kohe nende taga, kui tema väljus autost juhi tagant uksest, kuid ülejäänud seltskonnal keelas politsei välja tulla. Süüdistatav B.H avaldas, et tema seisis

auto kõrval, kui tema juurde tuli üks politseinik, küsides temalt auto dokumente. Süüdistatav B.H tunnistas, et andis politseinikule auto dokumendid, millised olid autos sirmi taga. Süüdistatava B.H väitel oli politseinik siis küsinud, et kas tema sõitis, mispeale tema ütles, et ei. Süüdistatava B.H väitel küsiti siis

juhilube, mispeale ta ütles, et ei ole kaasas. Süüdistatava B.H ütlustest

nähtub, et siis tulid kõik autost välja, nad pandi politseiautosse ja viidi politseisse. Süüdistatav B.H kinnitas, et protokolli tegi sama politseinik, kes auto juurde

tuli, kuid seda, kas tal joove tuvastati, ta ei mäletanud, kuid ta oli öelnud kohe, et on joonud.

Tunnistaja Tõnu Lust kinnitas kohtuistungil, et nad olid öises patrullteenistuses Rakvere

linnas koos Jüri Linaskiga, sõites Posti tänavalt üles ja keerates Pikal tänaval Tallinna tänava poole, kui Tallinna tänavalt enne Stokkeri parkimisplatsi Katariina Keldri juures

keeras neile vastu sõiduauto, millel põlesid täistuled. Tunnistaja Tõnu Lusti ütlustest

nähtub, et nad möödusid sellest autost, Jüri Linask keeras Stokkeri parkimisplatsi ja Katariina Keldri vahelisel alal kiiresti ringi, pani vilkurid tööle ja nad sõitsid sellele autole järele, mis oli kogu aeg nende nägemisulatuses. Tunnistaja Tõnu Lusti väitel auto peatus

vastassõidusuunas enne Posti tänavat kuskil endise Vallimäe poe juures, kus on ka see põlenud puitmaja. Tunnistaja Tõnu Lusti sõnul auto peatus vahetult enne neid kohe nende silme all ja autost juhi kohalt tuli välja inimene, kes läks auto eest läbi parempoolse esiukse juurde. Tunnistaja Tõnu Lust kinnitas, et läks selle inimese juurde. Tunnistaja Tõnu Lust

avaldas, et sellel inimesel tuli suust alkoholi lõhna ning see inimene tunnistas joovet. Tunnistaja Tõnu Lust kinnitas, et ta palus sellel inimesel esitada sõidudokumendid, aga see inimene hakkas neile ajama, et tema pole autot juhtinud. Tunnistaja Tõnu Lusti väitel aga

see auto peatus kohe nende ees ja kohe oleks olnud märgata, kui keegi sealt oleks ära kadunud. Tunnistaja Tõnu Lusti ütlustest nähtub, et teine politseinik tuli ka autost välja ja

mingil ajal olid nad mõlemad selle auto juures. Tunnistaja Tõnu Lust kinnitas, et auto tagaistmel oli rohkem rahvast, kas koguni 5 inimest, kuid peale juhi kohe kindlasti keegi

autost ei väljunud. Tunnistaja Tõnu Lust tundis kohtuistungil näo järgi süüdistatavas B.H ära inimese, kes autost juhi kohalt väljus.

Tunnistaja Jüri Linask kinnitas kohtuistungil, et 25.12.2005 oli ta graafikujärgses patrullis

koos politseinik Tõnu Lustiga. Tunnistaja Jüri Linask väitis, et nad patrullisid Rakvere

linna vahel, sõites Posti tänavalt Pikale tänavale ja edasi mööda Pikka tänavat Tallinna tänava suunas, kui nägid mööda Pikka tänavat liikudes, et Tallinna tänava poolt tuli neile vastu sõiduauto xxxx, millel põlesid kaugtuled, aga mitte lähituled, nagu oleks pidanud. Tunnistaja Jüri Linaski sõnul kohtusid nad selle autoga Pikal tänaval Katariina Keldri ja Posti tänava vahelisel lõigul. Tunnistaja Jüri Linask väitis, et ta keeras patrullauto koheselt

ringi ja sõitis sellele autole järele, andes sinise ja punase vilkuriga peatumismärguande. Tunnistaja Jüri Linaski väitel keeras auto üle vastassuunavööndi tee äärde ja jäi seisma natuke maad enne Posti tänavat, olles kogu aeg nende vaateväljas. Tunnistaja Jüri Linask kinnitas, et nad peatusid selle auto taga ja väljusid autost, kui samal ajal väljus peatatud

auto juhiuksest selle auto juht ja läks auto esiosa juurde. Tunnistaja Jüri Linask võttis

omaks, et tema jõudis auto parempoolse esitule juurde autost väljunud juhiga koos. Tunnistaja Jüri Linask väitis, et kui tema jõudis selle auto juurde, ei tulnud keegi rohkem

3

autost välja. Tunnistaja Jüri Linaski sõnul oli autost väljunud juht alkoholijoobe tunnustega, eitades seda, et ta oli roolis. Tunnistaja Jüri Linaski väitel oli ta küsinud juhilt sõidudokumente ning viimane leidis autost mingid dokumendid. Tunnistaja Jüri Linaski ütlustest nähtub, et auto oli rahvast täis ning ta kutsus raadio teel teise patrullekipaaži välja, toimetades kogu seltskonna jaoskonda. Tunnistaja Jüri Linask kinnitas, et ta kuulas autos olnud naisterahvad üle eraldi ning naisterahvad seletasid, kust nad tulid ja kes autot juhtis. Tunnistaja Jüri Linaski sõnul toimus ülekuulamine korrapidamisruumi ees olevas ruumis,

kusjuures tema vahetus läheduses oli see, keda ta parasjagu üle kuulas. Tunnistaja Jüri Linask kinnitas kohtuistungil, et tunneb süüdistatavas B.H ära noormehe, kes 25.12.2005 juhtis autot, olles alkoholijoobes.

Tunnistaja I M kinnitas kohtuistungil, et 25.12.2005 õhtul oli ta jõule tähistamas A ja A Z juures, kus olid veel V L , B.H ja S , keda tema nägi esimest korda ja kelle perekonnanime ta ei tea, kuid kes oli A ja A Z sõber. Tunnistaja I M ütlustest nähtub, et see seltskond tarvitas alkoholi, kuid tema ja S olid kained. Tunnistaja I M sõnul olid nad istunud natuke, kuid siis läinud A ja A Z emale kuuluva autoga xxxx Lepnale A Z elukaaslasele M P järele. Tunnistaja I M kinnitas, et Sergei oli roolis, tema istus taga keskel ja temast vasakul istus B.H. Tunnistaja I M väitel istus M P A Z sülle. Tunnistaja I M sõnul sõitsid nad Rakveresse Katariina Keldrisse T T juurde, kes on tema sõber. Tunnistaja I M väitel tuli ka T T nendega koos autosse. Tunnistaja I M sõnul oli Sergei roolis, A Z istus ees viimase kõrval ning B.Htus juhi taga. Tunnistaja I M kinnitas, et nad pöörasid auto tee peale ja hakkasid sõitma mööda Pikka tänavat, kui olles sõitnud umbes 100 meetrit, tuli politsei neile vastu ja pööras ringi, jäädes

seisma nende auto taha. Tunnistaja I M väitel jäi nende auto pidama mingi 100-150 meetrit Katariina Keldrist samale poole, kus on Katariina Kelder ja S jooksis autost välja

nurga taha, öeldes, et ta on narkootikume tarvitanud ning et jooksku nad kõik ära. Tunnistaja I M sõnul läks B.H ka autost välja, kui politsei tuli ja võttis autost dokumendid. Tunnistaja I M kinnitas, et neid viidi politseisse. Tunnistaja I M väitel ei

ole tema politseis antud tunnistus õige, sest ta oli esimest korda politseis, oli šokis ja

hakkas kartma. Tunnistaja I M kinnitas, et ta valetas politseis, kui ütles, et B.H oli roolis, sest M P oli öelnud talle seda.

KrMS § 289 lg 1 kohaselt tunnistaja I M ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks määras

kohus tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise. Tunnistaja I M on kohtueelses menetluses (tl 11-12) öelnud seda, et B.H kasutada oli auto xxxx, reg nr xxxx, tema asus seda juhtima. Tunnistaja I M kinnitas, et Lepnal võtsid nad peale M P ning sõitsid edasi Rakveresse Pikale tänavale Katariina Keldrisse, kus olid mõne minuti ja võtsid veel kaasa T T . Tunnistaja I M väitel hakkasid nad edasi sõitma, tahtes minna Ulvi. Tunnistaja I M on öelnud, et kui Dmitri oli Katariina Keldri juurest mööda Pikka tänavat autot juhtinud umbes 100 meetrit, tuli neile vastu politseiauto, keeras ringi

ning järgnes neile. Tunnistaja I M sõnul peatas Dmitri auto ning väljus sellest, kuid nemad ülejäänud jäid kõik autosse.

Tunnistaja M P kinnitas kohtuistungil, et peale tööpäeva lõppu oli elukaaslane A Z helistanud talle ja öelnud, et tuleb talle järele. Tunnistaja M P sõnul töötas ta sel ajal Lepna poes müüjana. Tunnistaja M P kinnitas, et talle tuldi ema juurde Lepnale järele ja nad sõitsid sealt linna Katariina Keldri juurde, kus käisid korraks baaris sees. Tunnistaja M P ütlustest nähtub, et siis istus kogu seltskond autosse tagasi, hakates sõitma Katariina Keldri juurest Pika tänava kiriku poole. Tunnistaja M P avaldas, et nad sõitsid natuke, kui politsei tuli neile vastu. Tunnistaja M P ei mäletanud, kas politseil olid juba tulles vilkurid

4 peal või keerasid nad ringi ja siis lülitasid vilkurid sisse. Tunnistaja M P väitel jäi nende auto seisma sõidutee vastaspoolele. Tunnistaja M P avaldas, et tegemist oli tema ämma N Z autoga, millega B.H oli volikirja alusel volitatud sõitma. Tunnistaja M P ei teadnud, kes siis auto roolis oli, kui politsei auto kinni pidas. Tunnistaja M P väitel oli auto nii rahvast täis, et ta ei pannud tähele, kes roolis istus. Tunnistaja M P ei teadnud, kes autost välja läks. Tunnistaja M P kinnitas, et ütles sel õhtul politseis, et B.H oli roolis, sest tema oli volitatud isikuks ja kui ämm oleks teada saanud, et roolis oli keegi teine, oleks neil tulnud pahandusi. Tunnistaja M P võttis omaks, et ütles I M , et kui midagi on, siis viimane öelgu, et B.H oli roolis. Tunnistaja M P ei mäletanud, kas autos oli ka kedagi võõrast.

Tunnistaja T T kinnitas kohtuistungil, et tema helistas I M , kellega B.H on vabaabielulistes suhetes ja küsis, et kus nad on, tahtes koju saada. Tunnistaja T T ütlustest nähtub, et tema tuli Katariina Keldri juurest kõige viimasena auto peale ning et auto roolis oli üks kutt, keda ta nägi esimest korda ja kelle nime ta ei tea. Tunnistaja T T kinnitas, et A Z oli istunud juhi kõrval, tema oli istunud A Z taha ja B.H oli istunud juhi taga. Tunnistaja T T väitis, et kui politsei vastu tuli, siis hakkasid nad sõitma, saades sõita kuskil 100-150 meetrit. Tunnistaja T T sõnul keeras politsei Katariina Keldri juures ringi ja sõitis nende taha. Tunnistaja T T väitis, et Katariina Keldri esine oli autosid täis ja

nemad keerasid sinna tee äärde, kus autode rida lõppes, parkides auto küljega kõnnitee

äärde. Tunnistaja T T sõnul pani juht juhiuksest välja jooksu vasakule poole kuhugi

majade vahele. Tunnistaja T T väitel jõudis ka B.H autost kiiresti välja minna.

Tunnistaja A Z kinnitas kohtuistungil, et nad hakkasid Ulvis tema ema juures napsu

võtma ning siis oli seal mingi võõras poiss. Tunnistaja A Z väitis, et tema ei tea, kes autoga sõitis, kuid on asjast niimoodi aru saanud, et see võõras poiss oli roolis. Tunnistaja A Z sõnul on B.H õde D tema elukaaslane.

Tunnistaja A Z kinnitas kohtuistungil, et 25.12.2005 sõitsid nad tema emale kuuluva autoga Ulvist Lepnale, sest tal oli vaja oma tüdrukule järele minna. Tunnistaja A Z väitel oli auto roolis S , kelle kohta ta ei oska midagi öelda, sest tutvus viimasega alles enne jõule. Tunnistaja A Z ütlustest nähtub, et edasi sõitsid nad Rakveresse T T juurde, kes

oli Katariina Keldris ja võtsid tema ka peale. Tunnistaja A Z väitis, et Ulvi nad ei jõudnud, sest politsei tuli neile vastu, keerates ringi ja neid peatati kinni. Tunnistaja A Z kinnitas, et S parkis auto ära Pikale tänavale ja pani jooksu. Veidi hiljem tunnistaja A Z ei olnud selles enam nii kindel, et Sergei oli auto roolis. Tunnistaja A Z arvas, et S oli roolis, sest kes see teine siis ikka võis sõita. Tunnistaja A Z väitel B.H ei saanud sõita, sest oli joonud ja siis ta palus S kelle kätte ta andis auto võtmed. Tunnistaja A Z avaldas, et nad said S tuttavaks Tallinnas Tammsaare pargis ning viimane oli rääkinud, et elab kuskil Kohtla-Järvel või Ida-Virumaal. Tunnistaja A Z võttis omaks, et ta eriti S ei tundnudki. Tunnistaja A Z ütlustest nähtub, et pärast seda sündmust ei ole ta S näinud.

Kohus avaldas kohtulikul uurimisel alljärgnevad kohtueelsel menetlusel kogutud ja asjas tõenduslikku tähtsust omavad kirjalikud tõendid:

- väärteoprotokolli AB 745250 26.12.2005 (tl 6), et 25.12.2005 kell 23.00 juhtis süüdistatav B.H Lääne-Virumaal Rakvere linnas Pikal tänaval N Z kuuluvat

sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobeseisundis. Autos istus koos juhiga 7 inimest (lubatud 5).

5 - joobeseisundi tuvastamise protokolli 25.12.2005 (tl 7), millisest nähtub, et süüdistataval

B.H tuvastati joobeseisund indikaatorvahendiga Lion SL-2 nr 2474, mille

reaktsioon oli positiivne, s.t. tablool jäi põlema ainult punane märgutuli. Tuvastamise

tulemus – joobes. Süüdistatav B.H joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest (sealhulgas ka alkoholi sisalduse määramisest veres) loobus, kinnitades seda oma allkirjaga. - sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse 25.12.2005 süüdistatava B.H kohta (tl 29);

- koopia Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna otsusest 20.01.2004 väärteoasjas nr: 2310,03,084509 (tl 19), millega määrati süüdistatavale B.H-le

Liiklusseaduse § 7419

alusel karistuseks rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses, s.o. 10 500 krooni.

- Tallinna kohtutäituri Urmas Tärno õiendi 19.01.2006 (tl 20), et B.H-le

(isikukood xxx) Põhja Politseiprefektuuri Liiklusjärelevalve osakonna poolt 20.01.2004 mõistetud rahatrahv nr 231003084509 summas 10 500 krooni on tasumata.

- väärteokaristatuse õiendi 28.12.2005 (tl 30), millisest nähtub, et süüdistataval B.H olid tasumata kolme väärteo eest mõistetud rahatrahvid.

Vastavalt KrMS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Kohus, hinnanud käesolevas kriminaalasjas kogutud kõiki tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt,

loeb süüdistatava B.H süü temale esitatud süüdistuses tõendatuks politseiametnikest tunnistajate Tõnu Lusti ja Jüri Linaski kohtuistungil antud üksikasjalike

ja analoogsete ütlustega ning nendega kooskõlas olevate kohtulikul uurimisel avaldatud kirjalike tõenditega. Tunnistajad Tõnu Lust ja Jüri Linask on andnud kohtuistungil ütlusi

tõendamiseseme asjaolude kohta ning kohtul ei ole mingit põhjust kahelda nimetatud

tunnistajate ütluste õigsuses, samuti ei ole kohtul mingit alust arvata, et nimetatud

tunnistajad, kes täitsid oma igapäevaseid tööülesandeid, oleksid andnud süüdistatavat B.H alusetult süüstavaid ütlusi. Süüdistatava B.H kohtuistungil antud ütlused, et tema ei sõitnud ning et roolis oli keegi Sergei nimeline isik, on kohtu arvates ebausaldusväärsed ja ennastõigustavad ning ümber lükatud tunnistajate Tõnu Lusti

ja Jüri Linaski ütlustega. Kohtu arvates on süüdistatav B.H andnud kohtuistungil ütlusi ilmsest soovist toimepandud kuriteo eest karistust mitte kanda. Väärib märkimist, et enne kohtulikku uurimist on süüdistatav B.H mõjutanud kõiki

ülejäänud tunnistajaid, kes on omavahel ja temaga tihedalt seotud isikud, andma kohtuistungil temaga analoogseid ütlusi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on kohtuotsuses nr 3-1-1-3-07 02.04.2007 öelnud seda, et

kui on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja

kohtumenetluses antud ütlustes ning kui isik ei suuda mõistusepäraselt ning kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Kui aga isik suudab kohtule usutavalt ja arusaadavalt selgitada, miks on ta erineval ajaperioodil andnud erinevaid ütlusi, saab usaldusväärseks lugeda üksnes kohtus, mitte aga kohtueelses menetluses antud ütlused.

Tunnistaja I M kohtuistungil antud ütlused on vastuolus tema kohtueelsel menetlusel

antud ütlustega ning ta ei ole osanud kohtule usutavalt põhjendada, miks ta on andnud erineval ajaperioodil oma sisult erinevaid ütlusi, mistõttu kohus ei saa tugineda tema poolt kohtus antud ütlustele, jättes need tõendina kõrvale. Tunnistaja M P kohtuistungil antud ütlused ei sisalda kohtu arvates tõenduslikku teavet selle kohta, kes oli autoroolis, sest ta ei

6 mäletanud seda. Seda, miks ta kohtueelsel menetlusel politseis väitis, et süüdistatav B.H oli roolis, põhjendas ta sellega, et süüdistatav B.H oli autoga sõitma volitatud isikuks ja kui tema ämm N Z oleks teada saanud, et roolis oli keegi teine, oleks neil tulnud pahandusi. Kohus ei pea seda tunnistaja M P väidet usutavaks, vaid leiab, et tegemist on tunnistaja M P sooviga tagantjärele kuidagi sellest tekkinud olukorrast välja tulla. Tunnistaja T T kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed ja kohus jätab need tõendina kõrvale, sest need ei haaku tunnistajate Tõnu Lusti ja Jüri Linaski ütlustega.

Tunnistaja T T näol on tegemist süüdistatava B.H tuttavaga, keda

süüdistatav B.H on kohtu arvates eelnevalt mõjutanud tema kasuks ütlusi andma. Tunnistaja A Z kohtuistungil antud ütlused ei sisalda kohtu arvates tõenduslikku

teavet selle kohta, kes oli autoroolis. Tunnistaja A Z kohtuistungil antud ütlused on ebajärjekindlad ning nende põhjal ei ole võimalik midagi tõsikindlalt tuvastatuks lugeda.

KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohus on seisukohal, et süüdistatava B.H

poolt toimepandud kuritegu on kohtueelsel menetlusel õigesti

kvalifitseeritud, sest süüdistatava B.H tegevuses on KarS §-s 424 sätestatud kuriteo tunnused, teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

KarS § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 56 lg 1 kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Kohus leiab, et süüdistatava B.H karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud

kuriteo raskusastet ja laadi, süüdistatava B.H isikut iseloomustavaid

andmeid. Süüdistatavat B.H on varem kriminaalkorras karistatud 1-l

korral rahatrahviga ja väärtegude toimepanemise eest on teda karistatud 3-l korral

rahatrahvidega, kusjuures mõistetud rahatrahvid on tal tasumisel. KarS § 424 näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus leiab, lähtudes eeltoodust, et süüdistatava B.H karistamine rahalise karistusega

kui kõige kergeimaliigilise karistusega ei ole põhjendatud ega otstarbekas, sest varasemad rahatrahvid on tal tasumisel. Kohus leiab, et süüdistatavat B.H

võib karistada lühemaajalise vangistusega, millise võib tema suhtes jätta tingimisi kohaldamata, määrates talle minimaalse pikkusega katseaja.

KarS § 50 lg 1 p 1 sätestab, et mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või

raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud kuriteo eest

võib kohus süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Riigikohus on oma 20.05.2003 otsuses 3-1-1-69-03 (RT III 2003, 20,

190) asunud seisukohale, et KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul

mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda

kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta. Kohus leiab, et süüdistatavalt B.H-lt tuleb lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta, sest

kohus ei tuvastanud kohtulikul uurimisel mingeid erandlikke asjaolusid, mis seda välistaksid.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 306, 309, 313, 315, 318, 319 kohus

otsustas:

7

Süüdi tunnistada B.H KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks.

Mõistetud vangistust ei pöörata KarS § 74 alusel täitmisele, kui B.H ei

pane kaheksateist kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Määrata B.H katseajaks Viru Maakohtu kriminaalhooldusosakonna

Rakvere talituse juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

B.H-le määratud katseaja alguseks lugeda 19.07.2007.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld B.H suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna sundraha 5400 (viis tuhat nelisada) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud 27.40 (kakskümmend seitse krooni ja 40 senti) krooni riigituludesse.

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Rakvere Lai 11) kasuks 6407.40 (kuus tuhat nelisada seitse krooni ja 40 senti, s.h. on käibemaks 18%, s.o. 977.40 krooni) krooni v.-adv. Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatava B.H kaitsjana osutatud õigusabi eest.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista B.H-lt menetluskuluna kaitsjatasu

7257 (seitse tuhat kakssada viiskümmend seitse) krooni riigituludesse v.-adv. Kristel

Vedro osavõtu eest kohtueelsest menetlusest, kohtulikuks kriminaalmenetluseks ettevalmistumise ja selles osalemise eest.

B.H

tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi

arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr

221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui

8

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Eraldada kriminaalasjast materjalid tunnistaja T T osas tema suhtes kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks KarS § 320 lg 1 tunnustel ja saata need kohtuotsuse jõustumisel Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonnale.

Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse

kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru

Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.

Kohtunik /allkiri/ Heli Väinaste

Ärakiri õige №oremreferent Ingrid Opmann

Kohtuotsus jõustus: 06.august 2007.a. №oremreferent Ingrid Opmann