1-06-9119\14 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2007. a, Tallinn Kriminaalasja number 1-06-9119 Kohtukoosseis Eesistuja Paavo Randma, liikmed Malle Preimer ja Ene Randmäe Kohtuistungi sekretär Tatjana Derkatš Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 25. juuni 2007. a, Tallinn Kriminaalasi Maidu Lutsu süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja Lauri Landmanni süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 20. märtsi 2007. a kohtuotsus Apellatsiooni esitaja

Maidu Lutsu kaitsja advokaat Kristiina Lee ja Lauri Landmanni kaitsja vandeadvokaat Küllike Nammi apellatsioon Prokurör Antti Aitsen Süüdistatavad Maidu Luts isikukood: 38211295213, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, töök OÜ B, elukoht XX xx-xx, Rakvere, varem kohtu poolt karistatud 21.09.2004 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1 järgi rahalise karistusega 2250 krooni; vahi all alates 18.01.2006. a

Lauri Landmann isikukood: 38304125216, EV kodanik, emakeel eesti keel, keskeriharidusega, töök AS R, elukoht XX xx-xx, Tallinn, varem kohtu poolt karistatud 17.10.2001 Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1 järgi 9 kuulise vangistusega katseajaga 2 aastat, vabastatud karistuses käendusele andmisega; vahi all alates 18.01.2006. a Kaitsjad Küllike Namm, Kristiina Lee

2 RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 20. märtsi 2007. a otsus Maidu Lutsu ja Lauri Landmanni süüdistunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja saata kriminaalasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 2. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. 3. Tõkend – vahistamine – jätta mõlema süüdistatava suhtes muutmata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kantselei kaudu teatavaks tegemisest esitada määruskaebuse Riigikohtule. Süüdistatav võib määruskaebuse esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

1. Maidu Lutsule ja Lauri Landmannile esitati süüdistus järgmiste süütegude toimepanemises:

Maidu Luts ja Lauri Landmann omandasid eeluurimise käigus tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult suures koguses (kogukaaluga 1941,4 g) narkootilist ainet amfetamiin, eesmärgiga toimetada narkootiline aine hiljem Tallinnast Soome Vabariiki. 18.01.2006. a õhtusel ajal pakkisid M.Luts ja L.Landmann narkootilise aine 2 pakki, kasutades kilepakendit, fooliumi ning kleeplinti. Pakid peideti M.Lutsu kasutuses olnud sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga xxxXXX salongi kõrvalistuja armatuurlaua kindalaeka all asuva tuulutusava katte taha, et neid ei leitaks võimaliku tollikontrolli teostamisel. Peale seda sõitsid M.Luts ja L.Landmann sõiduautoga Audi A4 Tallinna Reisisadama B terminali, kus nad olid kella 23.30 paiku kinni peetud ning allutatud tollikontrollile. Seega Lauri Landmann ja Maidu Luts narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, mis seisnes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja veos isikute grupi poolt, panid toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. Maidu Luts ja Lauri Landmann omandasid eeluurimise käigus tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult suures koguses (kogukaaluga 1941,4 g) narkootilist ainet amfetamiin, eesmärgiga toimetada narkootiline aine hiljem Tallinnast üle EV riigipiiri Soome Vabariiki Helsinkisse. 18.01.2006.a. kell 23.30 peeti Tallinna Reisisadama B terminali autoboksis kontrollimiseks kinni sõiduauto Audi A4 registreerimismärgiga xxxXXX, mida kasutasid Maidu Luts ja Lauri Landmann. Eelnimetatud sõiduautole teostati tolli läbivaatus, mille käigus tuvastati salongist kõrvalistuja armatuurlaua kindalaeka all asuva tuulutusava katte eemaldamisel kaks erinevas kaalus pakki. Leitud pakid saadeti narkootilise aine ekspertiisi, mis tuvastas, et pakkides olev valge pulber kogukaaluga 1941,4 g, sisaldab amfetamiini (sulfaadina). L.Landmann ja M.Luts peeti kahtlustatavatena kinni, mistõttu neil ei õnnestunud narkootilise aine üle riigipiiri toimetamist lõpule viia. Oma tegevusega panid Lauri Landmann ja Maidu Luts toime narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katse isikute grupi poolt, s.o KarS § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Harju Maakohtu 20. märtsi 2007. a otsusega tunnistati Maidu Luts süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 7 aastase vangistusega, samuti KarS § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 2

3 järgi ja karistati teda 4 aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Maidu Lutsule 7 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibinud aeg Maidu Lutsul karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2006.a.

Lauri Landmann tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati teda 7 aastase vangistusega, samuti KarS § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistati teda 4 aastase vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja liitkaristuseks mõisteti Lauri Landmannile 7 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvati eelvangistuses viibinud aeg Lauri Landmannil karistusaja hulka ja karistuse kandmise alguseks loeti 18.01.2006.a.

Kohtu hinnangul leidis süüdistus vaataluse all olevates episoodides täielikult tõendamist ning seda vaatamata sellele, et süüdistatavad enda süüd eitasid. Süüdistatavana ülekuulatud Lauri Landmann andis ütlusi, et 18.01.2006.a. õhtul pidi ta koos Maidu Lutsuga sõitma Soome Vabariiki, sõidus leppisid kokku päeval. Teipi ja kilet vajasid nad selleks, et parandada tema sõiduauto BMW jahutussüsteemi lõdvikut, kuna see oli külmaga mõranenud. M.Lutsuga nad kohtusid tema elukohas XX xx maja juures ja hakkasid jahutussüsteemi lõdvikut parandama, lõpuni nad seda teha ei jõudnud, kuna pidid minema laeva peale. Tema sõiduautoga BMW nad Soome Vabariiki sõita ei kavatsenud, vaid tahtis korra autot käivitada. Teip ja kile jäid autosse. Tema ei olnud teadlik, et M.Lutsu sõiduautos on narkootiline aine. Samuti ei osanud ta seletada, kuidas sattus tema DNA profiil M.Lutsu sõiduautost leitud säilituskilele. Maidu Lutsu sõiduauto tuulutusava kattele võis sattuda tema sõrmejälg siis, kui ta koos uurija Irina Heinaga käis M.Lutsu sõiduautost oma asju ära toomas. Süüdistatavana ülekuulatud Maidu Luts tunnistas end talle inkrimineeritud kuritegudes süüdi osaliselt ja seletas, et tema pidi sõitma Soome Vabariiki selleks, et anda seal üle retseptiravimid, millised oli saanud eelmisele õhtul ühelt inimeselt. Üleviimise eest pidi ta saama Soomes 15 000.- krooni. Enne ärasõitu parandasid nad L.Landmanni BMW jahutussüsteemi lõdvikut, kuna see oli mõranenud, soovisid kile ja teibiga vooliku kinni tõmmata. L.Landmann ei olnud teadlik autos olevatest pakkides. Kohus leidis, et L.Landmanni ja M.Lutsu kohtuistungil antud ütlused, et 18.01.2006.a. õhtul vahetult enne Soome Vabariiki sõitu nad parandasid 30 kraadises pakases teibi ja kilega L.Lauri Landmanni sõiduauto BMW jahutussüsteemi lõdvikut, kuigi sõiduautot neile Soome Vabariiki sõiduks vaja ei olnud, ei ole tõsiseltvõetavad ja on ümber lükatud teiste kriminaalasja kogutud ja kohtuistungil vahetult uuritud tõenditega, mis konkreetselt oleksid järgnevad. Veoki läbivaatuse akti nr 06-12.1-5/11/257 ja fototabelitega, millest nähtuvalt suunati tollikontrolli sõiduauto Audi A4 reg. Nr. xxx XXX koos selles olnud sõitjate autojuht Maidu Lutsu ja kaassõitja Lauri Landmanniga. Salongi läbivaatuse käigus eemaldati sõiduauto kõrvalistuja armatuurlaua kindalaeka all asuv tuulutus ava kate ning tuvastati kaks erinevas kaalus pakki. Valgele pulbrile teostati XTC-MDMA test, mis andis positiivse reaktsiooni. Pakid pakendati reisijate juuresolekul, esimene pakk pakendati kilekotti ja suleti tollitõkendiga ET0001681, teine pakk pakendati kilekotti ja suleti tollitõkendiga ET0001682. / I kd tl 3-12/. Asitõendi vaatlusprotokolli ja fototabeliga, milline teostati 19.01.2006.a. kell 03.00, kus vaadeldi kahte kilepakendi pakki, ühe mõõtmed 20X12X7 teibitud pruuni värvi teibiga, pakend avatud, pakendis on näha musta värvi kile ja selle all asuv foolium. Teine pakk

4 mõõtmetega 14X12X7 cm ja pakendatud läbipaistvasse kilesse. Kahe pakendi kogukaal ca 2 kg. Vaadeldud objektid saadeti ekspertiisi / I kd t. 17-18/. Ekspertiisiaktiga nr GE-0226-06/533 03. aprillist 2006.a., mille põhiosast nähtuvalt Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektor Tiit Vettik on kriminaalasja nr 0574000014 menetlemise käigus koostanud kaks ekspertiisimäärust. Esimene määrus on koostatud 20.01.2006.a. ja saabunud ekspertiisi 23.01.2006.a., ekspertiisiks esitati 18.01.2006.a. Maidu Lutsule kuuluvast sõiduautost Audi A4 reg.nr xxxXXX leitud ja 19.01.2006.a. Lauri Landmanni elukohast läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud esemed: pakend nr 1 pulbrilise ainega, mis oli pakitud kilekotti ja kinnitatud plommiga nr ET0001682, pakend 2 pulbrilise ainega, mis on pakitud kilekotti ja kinnitatud plommiga ET0001681, pakend nr 3 minigrip kilekotiga, milles valge pulbriline aine, mis on pakitud kilekotti ja kinnitatud plommiga 000102777. Teine määrus koostatud 07.02.2006.a. ja saabunud ekspertiisi 14.02.2006.a. Ekspertiisiks esitati Maidu Lutsule kuuluvast sõiduautost Audi A4 re.nr xxxXXX täiendaval sündmuskohavaatlusel äravõetud ese pakend nr 1, milles oli sõiduauto tuulutusava kate. Ekspert on andnud arvamuse: Fooliumpaberilt (mis oli esimeses mustas kiles ja milles oli teine pruun teip; pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Lauri Landmannilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Teiselt säilituskilelt (mis oli teises mustas kiles ja milles oli kolmas must kile; pakend nr 1) ja minigrip kilekotilt nr 3 (mis oli säilituskiles (kolmandas väiksemas pakis) ja milles oli valge aine; pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proovid on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Maidu Lutsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides.

Säilituskilelt (esimeselt väiksemalt pakilt; mis oli kolmandas mustas kiles ja milles oli minigrip kilekott nr 1; pakend nr 1) DNA analüüsiks võetud proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Maidu Lutsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Maidu Lutsul esinevad DNA alleelid. Säilituskilelt (esimeselt väiksemalt pakilt; mis oli mustas kiles ja milles oli minigrip kilekott nr 4; pakend nr 2) DNA analüüsiks võetud proov ning tuulutusava kattelt DNA analüüsiks võetud teine ja kolmas proov on segaproovid, milledes sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Nende segaproovide analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa välistada Lauri Landmannilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides, kuna kõigis analüüsitud DNA lookustes olid esindatud ka kõik Lauri Landmannil esinevad DNA alleelid. Tuulutusava kattelt DNA analüüsiks võetud esimene proov on segaproov, milles sisalduv bioloogiline materjal pärineb enam kui ühelt inimeselt. Selle segaproovi analüüsil saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Lauri Landmannilt ja Maidu Lutsult pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. / I kd tl 56-60/. Ekspertiisiaktiga nr AN-097-06-/534 02. veebruarist 2006.a. mille põhiosast nähtuvalt Ida Politseiprefektuuri kriminaalosakonna narkokuritegude talituse politseijuhtivinspektor Tiit

5 Vettik on kriminaalasja nr 0574000014 menetlemise käigus koostanud 20.01.2006.a. narkootilise aine ekspertiisi määruse, ekspertiisi objektid on saabunud 25.01.2006.a. DNA- ekspertiisist ja milles ekspert on anud arvamuse, et pakend nr 1 viies minigripp kilekotis olev valge pulber massiga kokku 1203,9 grammi sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Pulbris on 25% amfetamiinsulfaati, pakend nr 2 kolmes mingrip kilekotis olev valge pulber massiga kokku 737,5 grammi sisaldab amfetamiini (sulfaadina). Pulbris on 22% amfetamiinsulfaati / I kd tl 62-63/. Sündmuskoha vaatlusprotokolliga, milline teostati 07.02.2006.a. Halli värvi sõiduautot Audi A4 reg. xxxXXX, milline seisab rakvere politseiosakonna territooriumil, autol uksed suletud ja lukustatud, ukse avades ripub juhi kõrvalistuja jalamati kohal, kindalaeka all asuv tuulutusava kate, kate on plastmaterjalist ja musta värvi, katte sisemisel pinnal viltkate. Kate eemaldati armatuurlaua küljest ja pakiti paberpakendisse ning märgistati nr 1. Vaadeldud objektid saadeti ekspertiisi / I kd t. 87/.

Ekspertiisiaktiga nr SS-0124-06/1055, milles ekspert on andud arvamuse, et täiendaval sündmuskoha vaatlusel 07.02.2006.a. Maidu Lutsu sõiduautost Audi A4 reg. xxxXXX kaasa võetud ja ekspertiisiks esitatud tuulutusava kattelt avastati üks identifitseerimiskõlblik sõrmejälje fragment, identifitseerimiskõlbliku sõrmejälje fragmendi on jätnud kahtlustatav Lauri Landmann ( sünd. 12.04.1983) vasaku käe keskmise sõrmega / I kd tl 146-147/.

Kohtuistungil avaldatud L.Landmanni ja M.Lutsu telefonikõnede salvestistega, milliseid võrreldi jälitusprotokolliga ja millistest on kuulda, et M.Luts ja L.Landmann koos plaanivad sõitu Soome Vabariiki, koos otsivad kilet ja teipi, soovivad midagi „kuhugi panna“. / 2 CD- plaati ja jälitusprotokollid I kd tl 103-111/.

Üllatoodud tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et kohtueelsel menetlusel kogutud ja kohtuistungil vahetult kontrollitud tõenditega, millised tõendid on kogutud kriminaalmenetluse seadustiku sätteid järgides ja millised on lubatavad, on Lauri Landmanni ja Maidu Lutsu süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteona, so narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena, mis seisnes suures kogus narkootilise aine omandamises, valdamises ja veos isikute grupi poolt, samuti on nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo s.o. narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise katsena isikute grupi poolt.

3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid Maidu Lutsu kaitsja Kristiina Lee ja Lauri Landmanni kaitsja Küllike Namm. Mõlemas apellatsioonis taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatavate õigeksmõistmist.

3.1 Vandeadvokaat Küllike Nammi etteheited maakohtu otsusele on järgmised:

3.1.1 Kaitsja arvates on kriminaalasjas tõusetunud hulgaliselt kõrvaldamata kahtlusi, millele maakohus ei ole vaatamata kaitsjate vastavasisulisele taotlusele enda otsuses hinnangut andnud, ning rikutud on sellega KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud kaitseõiguse põhimõtet. Tõendamist ei ole leidnud isegi mitte see, et L. Landmann oleks käidelnud suurt kogust narkootikume KarS § 184 mõttes. Kohus on jätnud täielikult hindamata kaitsja poolt esitatud tõendid, millisteks on Maidu Lutsu puhtsüdamlik ülestunnistus, telefonikõnede väljavõtted, millised on valitud Lauri Landmannile kuulunud mobiiltelefonilt ja tõendi, mis kinnitas, et Lauri Landmannile kuuluval autol oli tehniline viga, mida aga kohus on pidanud ebausaldusväärseks. Sisuliselt ei ole kohus tõendeid üldse hinnanud, on piirdunud nende

6 loetlemisega ning rikkunud seega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-100-06 märgitut.

3.1.2 Kaitsja arvates on oluliselt rikutud menetlusnorme ka tõendite kogumisel. Nii on veoki läbivaatuse aktis märgitud, et selles osales neli ametnikku, kuid kes nad olid, ei ole tuvastatav (KrMS § 146 lg 2 p 6). KrMS § 152 lg 4 kohaselt pidanuks nad kõik protokollile ka alla kirjutama, mida jällegi ei ole tehtud. Veoki läbivaatuse akti analüüsides leiab kaitsja, et sellest ei nähtu, et läbivaatuse käigus oleks midagi ära võetud, veelgi enam, sellest tuleneb, et mingid pakid, teadmata kaalus, osaliselt teadmata sisuga, on kinni peetud (vastava tegevuse tähendus jääb kaitsjale seejuures ebaselgeks). Samuti ei selgu, mida vastavate kinni peetud pakkidega edasi tehti, toimikumaterjalidest ei nähtu, et samad pakid oleksid üle antud teisele uurimisasutusele.

3.1.3 KrMS § 146 lg 6 p 3 kohaselt märgitakse uurimistoimingu protokolli lõpposas protokolli lisad – käesoleval juhul ei nähtu veoki läbivaatuse aktist, et aktil oleks lisad, kuid samas tuleneb toimiku lk. 5-12 fototabelite (numereerimata) pealdistest, et tegemist on veoki läbivaatuse akti lisadega. Sellest johtuvalt tekib kõrvaldamatu vastuolu, kuivõrd veoki läbivaatuse akti on koostanud Maksu- ja Tolliamet, kuid akti lisaks olevad fototabelid Ida Politseiprefektuuri töötaja Irina Hein. Ka on ebaselge, kuidas on võimalik, et Ida Politseiprefektuuri ametnik on fotografeerinud pakke (tlk 8, 9, 10), vaatamata sellele, et veoki läbivaatuse akti kohaselt sulges Maksu- ja Tolliamet nimetatud pakid kilekottidesse ning tollitõkenditega.

3.1.4 Toimikust nähtub (t. lk. 17), et 19.01.2006.a. kell 03.00. on Ida Politseiprefektuuri politseivaneminspektor Urmas Reimann koostanud asitõendi vaatlusprotokolli. Kaitsjale jääb ebaselgeks, kellelt sai politseivaneminspektor Urmas Reimann vaadeldud pakid – puudub viide, et need oleks üle antud Maksu- ja Tolliameti poolt, samuti ei nähtu, et tegemist oleks Maksu- ja Tolliameti poolt kilepakenditesse ja tollitõkendiga suletud pakkidega. Kaitsja resümeerib, et käesoleval juhul ei ole kontrollitav, milline aine süüdistatavatelt ära võeti ja kas tegemist on sama ainega, mille suhtes edaspidi ekspertiisid teostati. Seega tugines kohus kohtuotsuse tegemisel lubamatutele tõendile, mis oli kogutud ja fikseeritud olulise menetlusõigusnormi rikkumisega.

3.1.5 Kaitsjale jääb ka arusaamatuks aine liikumine ekspertiisiasutuses. Apellant peab DNA-ekspertiisi (tlk 56-60) osas veel vajalikuks märkida, et DNA analüüsi tagajärjel ei saanud eksperdid teha ühtegi usaldusväärset järeldust Lauri Landmann’lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumise kohta esitatud proovides.

3.1.6 Kaitsja leiab, et süüstavat iseloomu ei saa omistada ka jälitustoimingutega saadule. Jälituse erandtoimingu puhul on tõendina (ja mitte toimingu protokolli lisana) käsitletav just selle toimingu tulemina saadud tehniline teabesalvestus. Teabesalvestus on esmane tõend, kirjaliku fikseerimise protokollile saab omistada vaid sekundaarse tähenduse. Käesoleval juhul ei ole teabesalvestust, s.o CD-plaatidele talletatut käsitletud tõendina ning seda ei ole ära toodud süüdistusaktis märgitud tõendite loetelus ning nagu viidatud eelpool, ei ole jälitusprotokollis, milline on koostatud Lauri Landmanni suhtes, tehtud viidet CD-plaadile salvestatule. Jälitustoimingu alusena on protokollides viidatud KrMS §-le 117. Samas ei võimalda nimetatud säte tehniliste sidekanalite kaudu edastavat teavet või muud teavet salaja pealt kuulata. Nimetatud õiguse annab KrMS § 118, millise alusel aga käesoleval juhul jälitusprotokolli koostatud ei ole.

7 3.1.7 Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et Lauri Landmann on kriminaalmenetluse käigus jätkuvalt andnud ütlusi, et ta ei teadnud väidetava narkootilise aine olemasolust Maidu Lutsu kasutuses olnud sõiduautos. Lauri Landmanni seletuste kohaselt võis tema sõrmejälg sattuda tuulutusava kattele siis, kui ta vahistamisele järgmisel päeval korjas kokku oma asju Maidu Lutsu autost ja tuulutusava kate rippus kohas, kus tema ka asju võttis. Samuti võib tuginedes mõistlikkuse põhimõttele eeldada, et isik puudutab autos viibides erinevaid autoosi ja tema sõrmejäljed võivad sattuda suvalistele autoosadele. Seega on põhjendamatu asuda seisukohale, et Lauri Landmanni sõrmejälg tuulutusava kattel saab tõendada tema seotust autost leitud ainega. Kaitsjale jääb arusaamatuks ka see, miks ei pea kohus usaldusväärseks süüdistatavate poolt antud ütlusi selle kohta, et nad tõepoolest üritasid parandada Lauri Landmanni auto jahutussüsteemi lõdvikut, kuivõrd kohtule esitati kaitsja poolt ka dokumentaalse tõendina kviitung autoremondiettevõttest, millisest nähtub, et sõidukil vastav osa tõepoolest ka vahetati.

3.1.8 Kaitsja arvates on vääralt kohaldatud ka materiaalõigust. Kohtuotsuses peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta Karistusseadustikus sätestatud deliktistruktuuri elementidele. Kuivõrd käesoleval juhul on apellant süüdistatav kahe erineva kuriteo toimepanemises, oleks pidanud kohus analüüsima mõlema kuriteo deliktistruktuuri, millist aga käesoleval juhul tehtud ei ole. Apellant leiab, et kohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 64 lg 1, mõistes apellandile liitkaristuse KarS § 184 lg 2 p 1 ning § 392 lg 2 p 2 - § 25 lg 2 järgi, kuivõrd nimetatud sätted ei moodusta ideaalkogumit ning võimalik oleks vastutus üksnes KarS § 392 järgi. Apellatsioonis viidatakse Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandele, mille kohaselt “kommenteeritavad paragrahvis sätestatud süüteo piiritlemisel muude KarS eriosas sätestatud süütegude suhtes tuleb silmas pidada, et käesoleva paragrahvi ja § 392 vahel ideaalkogum puudub: narkootilise või psühhotroopse aine ebaseadusliku sisse- ja väljaveo korral vastutab süüdlane üksnes § 392 järgi” (KarS § 183 komm. 5, lk. 407) ning KarS § 184 kommentaarist tuleneb, et “kommenteeritavas paragrahvis sätestatud süüteo piiritlemisel muudest KarS eriosas sätestatud süütegudest vt. § 183 komm 5” (KarS § 184 komm. 5, lk. 409). Eeltoodust tuleneb apellandi arvates, et süüdistatava tegevust on võimalik kvalifitseerida üksnes KarS § 392, mitte aga KarS § 184 järgi. Ideaalkogumi võimalikkus või puudumine erinevate süütegude põhjal tuleneb üksnes karistusseadustiku kommentaaridest. 3.2 Maidu Lutsu kaitsja advokaat Kristiina Lee apellatsioon on enda põhiosas identne Lauri Landmanni huvides esitatud apellatsioonis toodud väidetega (v.a p 3.1.7) – kirjeldatakse samu menetluslikke minetusi ja materiaalõiguse väära kohaldamist. Eraldi viitab apellant M. Lutsu kohtus antud ütlustele, et temale teadaolevalt sisaldusid pakkides ravimid, tema ise midagi ei pakendanud ning L. Landmann ei olnud neist pakkidest üldse teadlik. Kaitsja märgib veel, et karistust kergendavaks asjaoluks on obligatoorselt puhtsüdamlik kahetsus, mida kohus ei ole aga arvestanud, nagu ka mitte seda, et tegu jäi katse staadiumisse. 4. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid esitatud taotluste juurde. Prokurör palus jätta maakohtu otsuse muutmata, kuid möönis samas, et süüdimõistev otsus on põhistatud vähesel määral. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT 5. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu

8 otsuses on tuvastatav kriminaalmenetluse õiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mis toob kaasa kohtuotsuse tühistamise ja saatmise esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 6. Raske on mitte nõustuda apellantide ühe esmase väitega, mis puudutab kohtuotsuse motiveeritust. Maakohtu otsust lugedes tuleb tõepoolest asuda seisukohale, et sisuliselt piirdutakse selles tõendite mehhaanilise üleslugemisega (otsuse lk 3-5) ning puudub igasugune maakohtu poolt antud hinnang neile tõenditele – viimasena on sisuliselt hinnatav vaid otsuse lk 5 toodud resümeering, et „tõendeid kogumis hinnates jõudis kohus järeldusele, et /…/ L. Landmanni ja M. Lutsu süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud“. Tõesti, kohtuotsuses on tuvastatav üks vahetu hinnang, mis puudutab kohtualuste kaitseversiooni auto parandamise kohta – kohus leiab nimelt, et selline kaitseversioon ei ole usutav (otsuse lk 3). Kuid silmas tuleb pidada, et eelnevalt on kohus kajastanud L. Landmanni ja M. Lutsu ütlusi, kus nimetatud asjaolu – auto parandamine – on vaid üheks osaks nende versioonist toimunu kohta. Sõnanagagi ei ole puudutatud L. Landmanni väidet, et tema ei teadnud autos olnud narkootilisest ainest midagi, tema seletusi sõrmejälje sattumise kohta tuulutusava kattele jne. Sama kehtib ka M. Lutsu esitatud kaitseversioonide kohta. Täielikult tuleb nõustuda ka apellantide väidetega selle kohta, et kohtu poolt on jäänud hindamata M. Lutsu puhtsüdamik ülestunnistus ning see, millist tähendust – ja kelle jaoks – ta kohtu arvates omab. Et kohtupoolsete motiivide, analüüsi, nn siseveendumusele jõudmise käik on olematu, on kriminaalkolleegiumi hinnangul objektiivne tegelikkus, millega põhimõtteliselt soostus enda kohtukõnes ka prokurör. Milline ei oleks ka tõendite loetelu, mis näiliselt on vahetult isikuid süüstavad, peab kohus lisama sellele omapoolse seisukoha, eriti kui arvestada, et süüdistatavad annavad neile omapoolse seletuse (ning iseäranis olukorras, kus üks süüdistatavatest võtab süü osaliselt omaks). Mõistetavalt võib motiveeringu maht olla sõltuv sellest, milline on konkreetse kaitseversiooni üldine usutavus. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud, et oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (vt RKKKo 3-1-1-74-05, p 15). Kuid vaatamata sellele ei tohi hindamisest kui sellisest tervikuna loobuda. Täielikult tuleb soostuda apellantide viidetega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kestvale praktikale, mille kohaselt süüdistuse tõendite pelk loetlemine kohtuotsuses ei ole vaadeldav kohtu poolse tõendite hindamise ja analüüsina, kuivõrd sellisel juhul ei nähtu kohtuotsusest, millise süüteokoosseisu tunnuse esinemist konkreetne tõend kinnitab ning uuritud tõendeid ei ole asetatud omavahelisse konteksti (viitati RKKKo 3-1-1- 20-07, p 17). Riigikohtu kriminaalkolleegium on samuti leidnud, et tegemist on KrMS § 339 lg 1 p 7 rikkumisega, mille tuvastamine ringkonnakohtu poolt toob KrMS § 341 lg 1 järgi üheselt kaasa kohtuotsuse tühistamise ning kriminaalasja saatmise esimese astme kohtule teises kohtukoosseisus. 7. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks veel lisada, et maakohtu otsuse valguses oleks kohtumenetluse pooleks justkui vaid prokuratuur ja süüdistatav – kajastatud on vaid prokuröri esitatud tõendid ning süüdistatavate seisukohad (ning viimaseidki on, nagu tuleneb p-st 6, käsitletud vaid valikuliselt). Samas tuleneb KrMS § 17 lg-st 1, et kohtumenetluse pooleks on ka süüdistatava kaitsja, kes võib kriminaalmenetlusest osa võtta alates hetkest, mil isik saab kahtlustatava menetlusseisundi (KrMS § 45 lg 1) ja kelle osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik (KrMS § 45 lg 4).

9 Tunnistada tuleb, et ringkonnakohtule esitatud apellatsioonid on sisuliselt kokkuvõte neist väidetest, mida mõlema süüdistatava kaitsja on esitanud esimese astme kohtumenetluses. Kaitseargumendid, mis praegusel hetkel on vormistatud apellatsioonidena (vt käesoleva otsuse p-d 3.1.1-3.2), on esitatud ka maakohtule (vt kd 2, tlk 129-130). Kummatigi ei ole neile kaitseväidetele viidatud, samuti ei ole neist mitte ühelegi antud omapoolset hinnangut. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks märkida, et selline käitumine teeb sisuliselt mõttetuks kriminaalmenetluse võistlevuse põhimõtte, mis on sätestatud KrMS §-s 14. Pole põhjust rääkida kriminaalmenetluse võistlevusest, kui teise poole argumente sisuliselt ei käsitleta ehk teisiti väljendatuna – kui neid sisuliselt „mängu“ ei kaasata. Märkida tuleb sedagi, et kaitseväidete selline esmakordne hindamine ringkonnakohtus peaks põhimõtteliselt olema välistatud. Kui seda teha, tooks see vaieldamatult kaasa teatud faktiliste asjaolude esmakordse kajastamise ning neile ka omapoolse hinnangu andmise – see pärsiks aga omakorda kohtumenetluse poolte kaebeõigust, kuna tuvastatud faktilisi asjaolusid ei saaks pooled vaidlustada Riigikohtus (KrMS § 363 lg 5). 8. Täielikult on aktsepteeritav ka apellantide etteheide, et kohtuotsuses ei ole avatud süüdistatavatele ette heidetud kuritegude koosseisulisi elemente (§§ 184 ja 392). Nimetatud süütegude koosseisude realiseerituse kohta saab taaskord osutada vaid otsuse lk 5 toodud resümeeringule, et „/süüdistatavate/ käitumine on õigesti kvalifitseeritud“. Erinevalt apellatsioonidest märgitust tuleb tunnistada, et tegemist ei ole küll mitte ideaal-, vaid reaalkonkurentsis inkrimineeritud kuritegudega, kuid seda enam on nõutav kummagi delikti objektiivsesse ja subjektiivsesse külge kuuluvate tunnuste avamine kohtuotsuses (nii näiteks ei leia maakohtu otsusest tahtluse kohta mitte sõnagi). Kohtuotsuses peab kajastamist leidma esmalt juba see, et tegemist on suure koguse narkootilise ainega. Kuigi käesolevas kriminaalasjas võiks öelda, et tuvastatud seguaine koguse juures pole põhjust selles kahelda, tuleb seejuures silmas pidada RKKKo 3-1-1-121- 06 tulenevat, mille kohaselt tuleb narkootilise aine koguse kindlaksmääramisel lähtuda mitte tuvastatud seguainest, vaid vastupidi, puhta aine sisaldusest (otsuse p 11). Ka karistusõiguslikult adekvaatse etteheite tegemisel tuleb kriminaalkolleegiumi hinnangul tuvastada puhta aine kogus, sest vastaselt korral võiks olla tulemuseks isikute ebavõrdne kohtlemine – isik, kes veab üle piiri ühte kilo puhast narkootilist ainet, käitleks justkui vaid seda ühte kilo, samas kui isik, kellel on tuvastatud narkootilist seguainet viis kilo, millest puhast ainet on 500 grammi, käitleks siiski viit kilo narkootilist ainet. Teole tehtav karistusõiguslik etteheide peaks aga esimesel korral olema mõistetavalt suurem. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks märkida, et KarS § 184 järgi on süüdistatavatele esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses omandamises, valdamises ja vedamises. Kriminaalasja uuel menetlemisel peab kohus otsustama mh seda, kas sellise, erinevate osategude kaudu avatud käitlemine ei ole vaadeldav teoühtsusena RKKKo 3-1-1-4- 04 tähenduses: „Oluline on seejuures veelkord märkida, et tegu aktiivse käitumise mõttes on seotud vaid omandamisega - hoidmine ja vedamine olid sellega kaasnevad passiivsed käitumisaktid“. Seejuures tuleb silmas pidada just seda, millise tähenduse omandab see süüdistuses KarS § 184 järgi kirjeldatud narkootilise aine vedamine. Kui see siduda hilisema narkootilise aine väljaveoga (KarS § 392), võib tegemist olla tõepoolest juba ideaal-, mitte aga reaalkonkurentsiga (ehk teisisõnu – üks tegu jätkuva süüteo mõttes).

10 Eraldi nõuab põhistamist ka küsimus, kas ja miks on tegemist kaastäideviimisega, kuna ka kaasaaitaja toetab põhitegu ning eraldi vajab tuvastamist, et tegemist on ühise ja kooskõlastatud käitumisega, kus mõlemad pooled osalevad olulise teopanusega – „Süüteo realiseerimise suhtes peab olema tegemist just olulise teopanusega, st ei piisa ainult toetavatest, teo täideviimise seisukohalt teisejärgulistest tegevustest. Ilma teovalitsemiseta toimepanijad ei ole käsitatavad mitte kaastäideviijatena vaid osavõtjana, st kas kihutajana või kaasaaitajana” (RKKKo 3-1-1-97-04, p 21.1). Kõik eelnev kehtib mõistagi vaid juhul, kui leiab tõendamist narkootilise aine käitlemine kui selline. 9. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 339 lg 1 p 7 ja § 341 lg 1 tühistab kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 20. märtsi 2007. a otsuse Maidu Lutsu ja Lauri Landmanni süüdistunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 25 lg 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi ja saadab kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Apellatsioonid rahuldada osaliselt.

Paavo Randma Malle Preimer Ene Randmäe