1-07-6468\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04. juulil 2007.a. 1-07-6468

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid Karl Viilopi süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav K a r l VIILOP - isikukood 38607240213; Eesti kodanik; keskharidusega; elukoht: XXX; õpib Tallinna Tehnika Kõrgkoolis; varem kriminaalkorras karistamata; väärtegude eest korduvalt karistatud rahatrahvidega (trahvid tasutud); tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

K. Viilop`it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja PP otsusega 20.04.2005.a karistati rahatrahviga 10 500 krooni ning ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 10. veebruaril 2007.a kella 19.40 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Kolga alevikus juhtis joobeseisundis mootorsõidukit BMW 520 registrimärgiga 839 ASD. Sellega pani K. Viilop toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtu järeldused. Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 424 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega: väärteoprotokolliga (tl. 8), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl. 9); ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 20.04.2005.a. (tl. 3), õiendiga liiklusjärelevalve osakonna andmebaasist (tl. 12), väljavõttega karistusregistrist (tl. 13-14), samuti kahtlustatava

K. Viilopi enda ütlustega eeluurimisel (tl. 20-21) on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

K. Viilop on toime pannud teise raskusastmega kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ning eelnevad rahatrahvid on K. Viilop tasunud, nõustub kohus prokuröri taotletud põhikaristuse määraga, s.o. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära, mis lähtudes miinimumpäevamäärast 50 krooni on 12 500 krooni.

KarS § 66 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks määrata rahalise karistuse tasumise ositi, s.o.

5 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk vähemalt 2 500 krooni igas kuus.

Põhjendatuks peab kohus ka prokuröri taotlust lisakaristuse kohaldamise osas, s.o. KarS §

50 lg 1 p 1 alusel tuleb K. Viilopilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks. Lisakaristuse kohaldamata jätmine on põhjendamatu isiku suhtes, kes korduvalt on mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis, s.o. toime pannud Liikluseeskirja nõude raskeima ja ohtlikuma rikkumise. Samuti vastab lisakaristuse kohaldamine õiguskorra kaitsmise huvidele.

Kohus leiab, et süüdistatavale K. Viilopile põhikaristusena rahalist karistust (mitte aga vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS §

179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5 400 krooni. Eeluurimisel on kaitsjale makstud tasu 743,40 krooni (tl.30). Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus o t s u s t a s :

1. Süüdi tunnistada K a r l VIILOP KarS § 424 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus 250 päevamäära, mis lähtudes päevamäärast 50 krooni on 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. (Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939 ning tasumisel tuleb ära märkida kriminaalasja number „1-07-6468“).

KarS § 66 lg 1 alusel määrata, et rahalist karistust on võimalik tasuda ositi, s.o viie kuu jooksul võrdsetes osades (2 500 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära võtta Karl Viilopilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista Karl Viilopilt menetluskulud riigieelarve tuludesse (mida on võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777 ning ära märkida kohtuotsuse number) – s.o sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 743,40 kr (seitsesada nelikümmend kolm krooni ja 40 senti). Kui menetluskulusid tähtaegselt ei tasuta, saadetakse need sundtäitmiseks kohtutäiturile.

Süüdistataval on õigus taotleda Harju Maakohtult kriminaalasja arutamist üldkorras 10 päeva jooksul alates käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik