1-07-8572\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-07-8572

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

04.juulil 2007.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Kristi Suvi prokuröri abi Jüri Vissak kaitsja Aivar Hint arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja

süüdistatav Hillar Suurkütt, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 järgi ja

süüdistatav Ulvar Ämarik, kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole,

süüdistuses KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet

t u v a s t a s:

Süüdistus

Hillar Suurkütti süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Ulvar Ämarikuga esitas 28.veebruaril 2007.a Põlvas AS-i If Eesti Kindlustus Põlva büroole eesmärgiga AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist seletused ja muud dokumendid selle kohta, et 27.veebruaril 2007.a kella 19.15 ajal juhtus Põlvamaal, Värska alevikus, Pikal tänaval liiklusõnnetus, kus sõiduk Audi 80 riikliku registrimärgiga 182 TBN, mida juhtis Ulvar Ämarik, põrkas vastassuunda kaldudes kokku sõidukiga Nissan Terrano riikliku registrimärgiga 810 TER, mida juhtis Hillar Suurkütt, kuigi tegelikult juhtus liiklusõnnetus 24.veebruaril 2007.a ning sõiduki Audi 80 roolis oli Ulvar Ämariku alaealine poeg P. Ämarik, liiklusõnnetuse põhjustaja oli Hillar Suurkütt ning sõidukil Audi 80 puudus kohustuslik liikluskindlustus, mis sõlmiti tagantjärele 27.veebruaril 2007.a. Selliselt kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega püüdsid Hillar Suurkütt ja Ulvar Ämarik AS-lt IF Eesti Kindlustus välja petta kindlustushüvitist 45000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata H.Suurküti ja U.Ämariku tahtest sõltumata asjaoludel, sest AS If Eesti Kindlustus ametnikud esitasid politseile avalduse kindlustuskelmuse asjaolude uurimiseks.

Sellega pani Hillar Suurkütt toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise katse, s.o KarS §-de 25 lg 1, 2 - 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Ulvar Ämarikku süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Hillar Suurkütiga esitas 28.veebruaril 2007.a Põlvas AS-i If Eesti Kindlustus Põlva büroole eesmärgiga AS-lt If Eesti Kindlustus välja petta sõiduki kindlustushüvitist seletused ja muud dokumendid selle kohta, et 27.veebruaril 2007.a kella 19.15 ajal juhtus Põlvamaal, Värska alevikus, Pikal tänaval liiklusõnnetus, kus sõiduk Audi 80 riikliku registrimärgiga 182 TBN, mida juhtis Ulvar Ämarik, põrkas vastassuunda kaldudes kokku sõidukiga Nissan Terrano riikliku registrimärgiga 810 TER, mida juhtis Hillar Suurkütt, kuigi tegelikult juhtus liiklusõnnetus 24.veebruaril 2007.a ning sõiduki Audi 80 roolis oli Ulvar Ämariku alaealine poeg P. Ämarik, liiklusõnnetuse põhjustaja oli Hillar Suurkütt ning sõidukil Audi 80 puudus kohustuslik liikluskindlustus, mis sõlmiti tagantjärele 27.veebruaril 2007.a. Selliselt kindlustusandjale kindlustusjuhtumi kohta ebaõige ettekujutuse loomisega püüdsid Ulvar Ämarik ja Hillar Suurkütt AS-lt IF Eesti Kindlustus välja petta kindlustushüvitist 45 000 krooni, kuid kuritegu jäi lõpule viimata U.Ämariku ja H.Suurküti tahtest sõltumata asjaoludel, sest AS If Eesti Kindlustus ametnikud esitasid politseile avalduse kindlustuskelmuse asjaolude uurimiseks.

Sellega pani Ulvar Ämarik toime kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomise katse, s.o KarS §-de 25 lg 1, 2 - 212 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatavad ja nende kaitsjad nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

Kohtus nõuab prokurör KarS §-de 25 lg 1, 2 - 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Hillar Suurkütile karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära ehk 7 500 krooni.

Kohtus nõuab prokurör KarS §-de 25 lg 1, 2 - 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale Ulvar Ämarikule karistuseks rahalist karistust 100 päevamäära ehk 5 900 krooni.

Menetlus kohtus

Kohtuistungil tunnistasid süüdistatavad, et avaldatud kokkuleppe sisu oli neile arusaadav ja nad jäid kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. Hillar Suurkütt tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Ulvar Ämarik tuleb süüdi tunnistada KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kriminaalasjas tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 180 alusel kuulub Hillar Suurkütilt ja Ulvar Ämarikult väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kokkuleppe sõlmimisel ning kohtuistungil osalenud kaitsja tasu.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249 kohus

o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada Hillar Suurkütt KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ühesaja viiekümne (150) päevamäära ulatuses s.o seitse tuhat viissada (7 500) krooni riigituludesse.

Süüdi tunnistada Ulvar Ämarik KarS § 25 lg 1,2; KarS § 212 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus ühesaja (100) päevamäära ulatuses s.o viis tuhat üheksasada (5 900) krooni.

KrMS § 180 alusel menetluskuludena välja mõista Hillar Suurkütilt sundraha viis tuhat nelisada (5400) krooni ja kaitsja tasu üks tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa (1588) krooni 57 senti ning Ulvar Ämarikult sundraha viis tuhat nelisada (5400) krooni ja kaitsja tasu üks tuhat viissada kaheksakümmend kaheksa (1588) krooni 57 senti riigituludesse.

Rahaline karistus tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 4100065035. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, märkides viitenumbriks 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse pooltel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse pooltel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.

Kohtunik: