1-07-8015\1 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

06. juulil 2007.a.

1-07-8015

Harju Maakohtu kohtunik Külli Iisop vaatas läbi Tallinnas Tartu mnt. 85 kohtumajas käskmenetluse korras kriminaalasja materjalid K.F-i süüdistuses KarS § 424 järgi.

Süüdistatav K.F - isikukood XXX; Eesti kodanik;

algharidusega; elukoht: XXX; töötab AS-s Vipex; varem kriminaalkorras karistamata; väärteo eest karistatud 24.01.2007.a Põhja PP LJVO otsusega liiklusseaduse § 7419 alusel rahatrahviga 12 000 krooni ; tõkend – elukohast lahkumise keeld.

Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon.

K.F süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis Põhja PP otsusega 24.01.2007.a karistati rahatrahviga ning ajal kui karistatus oli kustumata, s.o. 28. aprillil 2007.a kella 22.30 ajal Harjumaal Kiili vallas Kiili-Kurna tee

1.kilomeetril juhtis mootorsõidukit Opel Vectra registrimärgiga 829 TCZ, olles alkoholijoobes. Sellega pani K.F toime kvalifitseeritava kuriteo, s.o. mootorsõiduki KarS § 424 järgi juhtimise joobeseisundis isiku poolt, keda on varem karistatud sellise teo eest.

Kohtu järeldused.

Õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine KarS § 424 järgi. Toimikus olevate kirjalike tõenditega: väärteoprotokolliga (tl. 7), joobeseisundi tuvastamise protokolliga (tl. 8);

ärakirjaga väärteoasjas tehtud otsusest 24.01.2007.a. (tl. 3), õiendiga liiklusjärelevalve

osakonna andmebaasist (tl. 15), väljavõttega karistusregistrist (tl. 16), tunnistaja O. S ütlustega (tl. 9-10), samuti kahtlustatava K.F-i enda ütlustega eeluurimisel (tl.19-21) on tõendatud tema süü selle kuriteo toimepanemises.

Käskmenetlust on võimalik kohaldada vaid siis, kui teise astme kuriteos peab prokurör

võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga vangistust. Rahalist karistust KarS § 44 lg 1 alusel võib mõista kuriteo eest 30 kuni 500 päevamäära.

K.F on toime pannud teise raskusastmega kuriteo ning tõendamiseseme asjaolud on selged. Prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, mitte aga

2 vangistust ning käskmenetluse kohaldamine on seetõttu võimalik. Käskmenetluse korras on kohtul õigus teha otsus kirjalike materjalide alusel, kohtuistungit pidamata.

Kuna antud kriminaalasjas karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks

loeb kohus süü puhtsüdamlikku kahetsust ning eelneva rahatrahvi on T. Janak tasunud, nõustub kohus prokuröri taotletud põhikaristuse määraga, s.o. ettenähtud kuriteo KarS § 424

toimepanemise eest karistada teda

, mis lähtudes rahalise karistusega 200 päevamäära päevamäärast 100 krooni on . 20 000 krooni

KarS § 66 lg 1 alusel peab kohus põhjendatuks määrata rahalise karistuse

, s.o. tasumise ositi

5 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist võrdsetes osades ehk vähemalt 4 000 krooni igas kuus.

Põhjendatuks peab kohus ka prokuröri taotlust lisakaristuse kohaldamise osas, s.o. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel tuleb K.F-ilt ära võtta mootorsõiduki juhtimise õigus kolmeks kuuks.

Lisakaristuse kohaldamata jätmine on põhjendamatu isiku suhtes, kes korduvalt on mootorsõidukit juhtinud joobeseisundis, s.o. toime pannud Liikluseeskirja nõude raskeima ja ohtlikuma rikkumise. Samuti vastab lisakaristuse kohaldamine õiguskorra kaitsmise huvidele.

Kohus leiab, et süüdistatavale K.F-ile põhikaristusena rahalist karistust (mitte aga

vangistust) mõistes on võimalik mõjutada teda edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulu, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. KrMS §

179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistmise korral sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 5 400 krooni. Eeluurimisel on kaitsjale makstud tasu 743,40 krooni (tl.34). Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-st 254, kohus

o t s u s t a s :

1. K.F KarS § 424

Süüdi tunnistada järgi ning karistuseks mõista

rahaline karistus 200 päevamäära, 20 000 mis lähtudes päevamäärast 100 krooni on

(kakskümmend tuhat) krooni.

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või arve 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve korral on 4100064939).

KarS § 66 lg 1 võimalik tasuda ositi, s.o viie kuu alusel määrata, et rahalist karistust on

jooksul võrdsetes osades (4 000 krooni kuus) pärast kohtuotsuse jõustumist.

Lisakaristusena alusel

KarS § 50 lg 1 p 1 ära võtta K.F-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks.

Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

3

2. Välja mõista K.F-ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(mida on

võimalik vabatahtlikult tasuda kuu aja jooksul pärast otsuse jõustumist

Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või arvele 221023778606 Hansapangas; viitenumber 2800049777) –

(viis tuhat s.o sundraha 5 400.- nelisada)

(seitsesada nelikümmend krooni ning määratud kaitsjale makstav tasu 743,40 kr kolm krooni ja 40 senti).

Süüdistataval on Harju Maakohtult kriminaalasja

õigus taotleda arutamist üldkorras 10 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamisest

alates käskmenetluses tehtud

.

Kohtuotsus jõustub, kui taotlust ei esitata. Taotluse esitamise korral tagastab kohus kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks üldkorras.

Kohtunik