1-07-8753\2 · 1-07-8753\2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. juuli 2007. a Tallinn Kriminaalasja number 1-07-8753 (07231401065) Kohtunik Eha Popova

Kohtuistungi sekretär Julia Senkevitš Kriminaalasi S.T süüdistuses KarS 424 järgi lühimenetluses Prokurör Žanna Morozova Süüdistatavad S.T

ik XXX

Kaitsja advokaat Riine Lumiste

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; § 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-6 lg 1 p 2 , 256-6 lg 2 ; 311 ja § 313

Tunnistada süüdi järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) S.T KarS § 424 kuud vangistust.

Vähendada KrMS § 238 lg. 2 kohaselt S.T-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

vangistuse 6 (kuus) kuud.

Vastavalt KarS § 50 lg 1 p 1 võtta S.T-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks.

Kohaldada S.T suhtes tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 08.07.2007.a..

Välja mõista riigituludesse sundraha 2700.- krooni ja menetluskulud 1778,85 krooni.

Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017

SEB Eesti Ühispangas viitenumber 2800049777

. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu kantseleile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHAD

S.T süüdistatakse KarS §424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis

seisnes selles, et olles 27.01.2005.a karistatud Harju Maakohtu poolt KarS §§ 424 ja 329

alusel vangistusega üheks aastaks ning omades kehtivat karistatust mootorsõiduki

joobeseisundis juhtimise eest, taas 08.07.2007.a kella 22.45 ajal juhtis Harku vallas, Harju

maakonnas, Kiia - Vääna-Viti tee 7.kilomeetril, mootorsõidukit TOYOTA CARINA registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis.

Süüdistatav S.T tunnistab end esitatud süüdistuses süüdi täielikult ning seletab, et

tarvitas 08.07.2007.a. õhtul õlut ning otsustas sõita sõbra järgi, kes viibis temast ca 1 km kaugusel, et sõber oleks kaineks autojuhiks ja viiks ta koju Tallinnasse. Ta arvas, et saab

juhtimisega hakkama, kuna sõita on ainult kilomeeter. Ta peeti kinni ning tuvastati alkoholijoove. Süüdistatava süü inkrimineeritava kuriteo toimepanemises on peale tema isikliku omaksvõtu täielikult tõendatud järgmiste kriminaalasjas kogutud tõenditega:

- tunnistaja A. S ütlustega selle kohta, et 08.07.2007.a. teostasid nad liiklusjärelevalvet

Harku vallas Kiia-Vääna_viti tee 7 kilomeetril. Kella 22.45 ajal märkas ta s/a Toyota Carina reg. Nr XXX XXX, mille juht, nähes patrulli, hakkas lisama kiirust ja liikuma Vääna-Viti poole. Nad fikseerisid kiiruseks 84 +/- 3 km/h.. Lubatud kiirus oli kuni 50 km/h. Nad järgnesid sõidukile, mis keeras kõrvalteele. Juht väljus sõidukist ja jooksis

metsa. Ta pidas juhi metsas kinni. Autot juhtis S.T. Kontrollimisel selgus, et S.T on alkoholijoobes ning tal puudub juhtimisõigus;

- protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahi või mõõteriista

kasutamisel, milles kohaselt S.T tuvastati alkoholijoove 0,78 mg/l,

- Harju Maakohtu 27.01.2005.a. otsusega.

Süüdistatav S.T, juhtides mootorsõidukit alkoholijoobes isikuna, keda varem on

karistatud sellise teo eest, täitis KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse

koosseisu. S.T ütluste kohaselt oli ta alkoholijoobes, seega pani ta kuriteo toime otsese tahtlusega. Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi loobuma kuritegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. S.T on kriminaalkorras karistatud 4 korda, sh

kaks korda samalaadse kuriteo eest. Varasemad karistused ei ole teda mõjutanud loobuma süütegude toimepanemisest. Peale viimase karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabanemist jätkas süüdistatav liiklussüütegude toimepanemist ning 2007.a. on teda korduvalt karistatud

mootorsõiduki juhtimise eest, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega.

Tsiviilhagi ei ole.

Eha Popova Kohtunik