1-05-456\54 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 01.juuni 2007.a Tartu, Tartu Kriminaalasja number 1-05-456 Kohtukoosseis eesistuja kohtunik Rutt Teeveer, rahvakohtunikud Ene Vaikmäe ja Vaike Põld Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi Vladimir Šarov ( endine perekonnanimi A.H ) süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi, D.M süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7; § 214 lg 2 p 1,4,6 järgi, Z.F süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 ; § 214 lg 2 p 1,4,6 järgi, I.A süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,5,7; § 209 lg 2 p 1; § 121 järgi ja A.H süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Silva Rood Süüdistatav Vladimir Šarov ( endine perekonnanimi A.H)

elukoht: X; isikukood: 37809182740; tõkend: elukohast lahkumise keeld, Tartu Maakohtu 03.02.2007.a. kohtumääruse alusel vahistatud kriminaalasjas nr 07260100464 ; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kuuel korral, väärteokorras karistatud ühel korral; Kaitsja advokaat Anne Vissak Süüdistatav D.M

elukoht: X; isikukood: xxx; tõkend: elukohast lahkumise keeld;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistamata; Kaitsja vandeadvokaat Margus Mõttus

2 Süüdistatav Z.F

asukoht: X, isikukood: xxx; 22.02.2005.a kohaldatud tõkend: vahistamine ( kinni peetud 21.02. 2005.a.);

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud üheksal korral, väärteokorras karistatud viiel korral; Kaitsja vandeadvokaat Niina Agarjova Süüdistatav I.A

elukoht: X; isikukood: xxx; tõkend: vahistamine Tartu Maakohtu 13.02.2006.a. määruse alusel, kinni peetud 20.02.2006.a.;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud kolmel korral, väärteokorras karistatud viiel korral; Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav A.H

elukoht: X; isikukood: xxx tõkend: elukohast lahkumise keeld (vahistatud 28.02.2007.a. kriminaalasjas nr 07260100253;

varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud neljal korral, väärteokorras karistatud kahel korral; Kaitsja advokaat Aivar Kello Tõlk Anna Jänes

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 306,

Õigeks mõista VLADIMIR ŠAROV talle esitatud süüdistuses 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti

varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse,

18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti

varguse, 17.02.2005.a. P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista VLADIMIR ŠAROV talle esitatud süüdistuses 02.03.1998.a. A.V. sõiduautost

automagnetoola varguse, 23.11.2004.a. Z.M. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. S.P. rahakoti varguse episoodides kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada VLADIMIR ŠAROV KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 29.10.2004.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o. 1 (üks) aasta vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS

§ 68 alusel arvestada karistuse kandmise algust VLADIMIR ŠAROV’i kinnipidamisest 03.02.2007.a. kriminaalasjas nr

07260100464.

3

Õigeks mõista D.M talle esitatud süüdistuses 06.12.2004.a. ja 07.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti ja arveldusarvelt sularaha varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 19.01.2005.a. V.K. rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R.

’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti

varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse ,

16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista D.M talle esitatud süüdistuses 23.11.2004.a. Z.M. ’i rahakoti

varguse, 16.12.2004.a. E.K. rahakoti varguse, 02.02.2005.a. L.H. rahakoti varguse, 10.02.2005.a. J.R. rahakoti varguse, 14.02.2005.a. V.K. i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. S.P. rahakoti varguse episoodides kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada D.M KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust. Süüdi tunnistada D.M KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks D.M-ile 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.02.2005.a. ja 22.-

23.02.2005.a. (viis) s.o. 5 päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks D.M-ile 11 (üksteist kuud 25 päeva vangistust. ) (kakskümmend viis)

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata

täielikult täitmisele, kui D.M ei pane 18 kuu pikkuse (kaheksateistkümne)

katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on D.M

kohustatud täitma

kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata D.M katseajaks Tartu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Tartu linna talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Õigeks mõista Z.F talle esitatud süüdistuses 15.09.2004.a. L.M. rahakoti

varguse, 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 19.01.2005.a. V.K. rahakoti varguse, 20.01.2005.a. K.K. ’i rahakoti varguse,

21.01.2005.a. L.R. ’i rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti

varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse,

4 16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse ja 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista Z.F talle esitatud süüdistuses 23.11.2004.a. Z.M. ’i rahakoti varguse, 16.12.2004.a. E.K. rahakoti varguse ja 10.02.2005.a. J.R. rahakoti varguse episoodides kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada Z.F KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm ) aastat vangistust. Süüdi tunnistada Z.F KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel suurendada raskeimat karistust ja mõista liitkaristuseks Z.F-ile 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.01.2005.a. s.o. 1

(üks)

päev ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks Z.F-ile 3 (kolm) aastat 5 (viis kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja ) (kakskümmend üheksa) algust arvestada Z.F-i vahistamisest 22.02.2005.a.

Õigeks mõista I.A talle esitatud süüdistuses 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 20.01.2005.a. K.K.

’i rahakoti varguse, 21.01.2005.a. L.R. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti

varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. ’e rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a.

P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti

varguse episoodides ja 17.11.2004.a. M.V. osas kelmuse toimepanemise episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada I.A KarS § 199 lg 2 p 4,5,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust.

Süüdi tunnistada I.A KarS § 121 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada I.A KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõista liitkaristuseks I.A-le 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.02.2005.a. ja 22.-

23.02.2005.a. s.o. 5 (viis) päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks I.A-le 2 (kaks) aastat 11(üksteist kuud 25 päeva vangistust. ) (kakskümmend viis) Karistuse kandmise aja algust arvestada I.A vahistamisest 20.02.2006.a.

Õigeks mõista A.H talle esitatud süüdistuses 15.09.2004.a. L.M. rahakoti

varguse, 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R. ’i rahakoti varguse 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse, 16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse ja 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

Õigeks mõista A.H talle esitatud süüdistuses 23.11.2004.a. Z.M. ’i rahakoti

5

varguse, 16.12.2004.a. E.K. rahakoti varguse, 10.02.2005.a. J.R. rahakoti varguse ja 14.02.2005.a. V.K. i rahakoti varguse, 14.02.2005.a. M.J. rahakoti varguse episoodides kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu. Süüdi tunnistada A.H KarS § 199 lg 2 p 4,7 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 20.-22.02.2005.a. ja 22.-

23.02.2005.a. s.o. 5 (viis) päeva ja mõista lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks

A.H-le 2 (kaks) aastat 11 (üksteist kuud 25 päeva ) (kakskümmend viis) vangistust.

Karistuse kandmise aja algust arvestada A.H vahistamisest 28.02.2007.a. kriminaalasjas nr 07260100253.

Tõkendid Z.F-i ja I.A suhtes valitud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

D.M-i suhtes valitud tõkend- elukohast lahkumise keeld- tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

A.H ja Vladimir Šarov viibivad vahi all kriminaalasjades nr 07260100253 ja 07260100464.

Tsiviilhagid:

1. Rahuldada S.P. tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt, Z.F-ilt ja A.H-lt

ja kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt 830.-

(kaheksasada kolmkümmend) krooni S.P. kasuks.

2. Rahuldada V.K. i tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt 2 090.-

(kaks tuhat üheksakümmend) krooni V.K. i kasuks.

3. Rahuldada M.J. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, D.M-ilt ja Z.F-ilt 1 110.- krooni M.J. (tuhat ükssada kümme) kasuks.

4. Rahuldada J.R. tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt 2 215.-

(kaks tuhat kakssada viisteist) krooni J.R. kasuks.

5. Rahuldada V.H. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, Z.F-ilt, A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 1 180.- (tuhat ükssada kaheksakümmend) krooni V.H. e kasuks.

6. Rahuldada L.H. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 1 100.- krooni L.H. kasuks. (tuhat ükssada)

7. Rahuldada H.P. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, Z.F-ilt , A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 1 250.- (tuhat kakssada viiskümmend) krooni H.P. e kasuks.

8. Rahuldada E.O. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, Z.F-ilt ja A.H-lt 1 205.- krooni E.O. i (tuhat kakssada viis) kasuks.

9. Rahuldada I.A. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, Z.F-ilt ja A.H-lt 1 782.- (tuhat seitsesada kaheksakümmend kaks) krooni I.A. kasuks. 10. Rahuldada V.K. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, D.M-ilt , Z.F-ilt , A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 4 400.- krooni V.K. kasuks. (neli tuhat nelisada) 11. Rahuldada J.G. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, Z.F-ilt, A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 7 000.-

(seitse tuhat) krooni J.G. kasuks.

6 12. Rahuldada Ü.S. tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt

, D.M-ilt , Z.F-ilt ja A.H-lt 2 450.- (kaks tuhat nelisada viiskümmend) krooni Ü.S. kasuks.

13. Rahuldada S.M. a tsiviilhagi ja välja mõista kohaldades VÕS § 65 lg 2 solidaarselt I.A-lt, A.H-lt ja Vladimir Šarovilt 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat) S.M. a kasuks.

14. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt 4 096.- A.K. (neli tuhat üheksakümmend kuus) krooni A.K. e kasuks.

15. Rahuldada H.S. tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt 2 099.- (kaks tuhat üheksakümmend üheka) krooni H.S. i kasuks.

16. Rahuldada K.T. tsiviilhagi ja välja mõista I.A-lt 1 840.- (tuhat kaheksasada nelikümmend) krooni K.T. kasuks. Seoses süüdistatavate õigeksmõistmisega varguste episoodides, mis puudutasid kannatanuid T.T. t, K.N. at, P.S.,G.S., V.T. , C.L. i,T.P., H.H. i, K.R. i, K.J. i, K.K. i, K.L. ut, E.K., Z.M. it, L.M. ja M.K. i, tuleb kannatanute tsiviilhagid KrKS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata. Vastavalt KrMS

§-le 310 lg 3 on eelpool nimetatud kannatanutel õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

Kuritegude episoodides, millistes kohus mõistis süüdistatavad õigeks kuriteokoosseisu puudumise

tõttu edastab kohus materjalid Lõuna Politseiprefektuurile seisukoha võtmiseks väärteomenetluse algatamise osas.

Asitõendid:

Asitõendid pruuni värvi rahakott, T.T. ´u nimele väljastatud haigekassa kaart,

O.Lutsu nimelise keskraamatukogu lugejapilet, õpilase kuupilet, Euroopa

Ravikindlustuskaart, Ühispanga Scholar deebetkaart ja erinevad tšekid paberid tagastatud kannatanule T.T. ´ule- vabastada asitõendi staatusest;

Asitõendid kollaks pruuni värvi rahakott, S.P. nimele väljastatud Hansapanga

krediitkaart, EGO järelmaksukaart, haigekassa kaart, üliõpilaspilet ja tühjad telefonikaardid tagastatud kannatanule S.P.- vabastada asitõendi staatusest; Asitõendid roosat värvi rahakott ja C.L. i nimele väljastatud Ühispanga Scholar deebetkaart tagastatud kannatanule C.L. ile - vabastada asitõendi staatusest; Asitõendid musta värvi rahakott ja V.K. ´i nimele väljastatud Säästukaart tagastatud kannatanule V.K. ´ile- vabastada asitõendi staatusest;

Asitõend roosat värvi tikandiga rahakott tagastatud M.J. le - vabastada asitõendi staatusest; Asitõendid musta värvi rahakott, H.H. ´i nimele väljastatud juhiluba, haigekassa kaart, Ühispanga deebetkaart, Ühispanga U-neti koodikaart, Sääatukaart, Stockmani

kliendikaart, visiitkaardid ja fotod tagastatud kannatanule H.H. ´ile - vabastada asitõendi staatusest;

Asitõendid H.P. ´e nimele väljastatud juhiluba ja Eesti Ühispanga Scolar kaart pakendatud ning jäätud kriminaalasja nr 05278000265 juurde -– KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde; Asitõendid K.K. ´i nimele väljastatud pensionitunnistus ja EV pass pakendatud ning

jäetud kriminaalasja nr 05278000265 juurde -– KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde;

asitõendiks on tunnistatud Tele2 telefoni kiipkaardi ümbris, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde ja asub pitseeritud ümbrikus (tl. 110) -– KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde;

turvavideo salvestus CD-l – asub pitseeritud ümbrikus kriminaaltoimiku juures -

7 KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde;

Tele2 telefoni kiipkaadi ümbris, mis on lisatud kriminaaltoimiku juurde ja asub

pitseeritud ümbrikus (kd 5, lk 110)- KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde;

Turvavideo salvestus CD-l, milline asub 5kd - KrMS § 126 lg 2 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde.

KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja VLADIMIR ŠAROVILT menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;

riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 13 227(kolmteist tuhat kakssada kakskümmend seitse) krooni 96 senti.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja D.M-ilt menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 19 481(üheksateist tuhat nelisada kaheksakümmend üks) krooni 80 senti.

KrMS § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja Z.F-ilt menetluskuluna sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu jätta riigi kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja I.A-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni; riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 17 271 (seitseteist tuhat kakssada seitsekümmend üks) krooni 66 senti; kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu summas 133 (ükssada kolmkümmend kolm) krooni 40 senti. KrMS § 175 lg 1 p 4,5, 9,10; § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel mõista välja A.H-lt menetluskulu järgmiselt: sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;

riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 16 549(kuusteist tuhat viissada nelikümmend üheksa) krooni 50 senti.

Süüdimõistetutel tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „nimi, 1-05-456, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast.

Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates motiveeritud kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates

8

viieteistkümne päeva jooksul. Juhul kui keegi kohtumenetluse pooltest teatab soovist esitada

apellatsioonkaebus, siis kuulutatakse motiveeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu kantselei kaudu 27.juunil 2007.a. kell 14.00.

I Prokuröri taotlus kohtuvaidluste käigus

Prokurör loobus KrMS § 301 alusel kohtuvaidluses järgmistest süüdistusest kuna 15.03.2007.a.

kehtima hakanud seaduse muudatuse järgi on järgnevalt loetletud toimepandud teod kvalifitseeritavad KarS § 218 lg 1 alusel kui väärteod. Lähtudes KarS § 81 lg. 7 p. 2 ja § 81 lg. 8

tuleb eraldada materjalid järgmiste süütegude osas ning saata neid Lõuna PP väärteomenetluse alustamiseks :

VLADIMIR ŠAROV talle esitatud süüdistuses 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u

rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse,

15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P.S.

rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

D.M talle esitatud süüdistuses 06.12.2004.a. ja 07.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti ja

arveldusarvelt sularaha varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 19.01.2005.a. V.K. rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse,

15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse , 16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T.

rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Z.F talle esitatud süüdistuses 15.09.2004.a. L.M. rahakoti varguse, 12.10.2004.a.

M.K. ’i rahakoti varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 19.01.2005.a.

V.K. rahakoti varguse, 20.01.2005.a. K.K. ’i rahakoti varguse, 21.01.2005.a. L.R. ’i rahakoti varguse, 28.01.2005.a. K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse,

15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse, 16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a

rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse ja 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

I.A talle esitatud süüdistuses 12.10.2004.a. M.K. ’i rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J G

rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 20.01.2005.a. K.K. ’i rahakoti varguse,

21.01.2005.a. L.R. ’i rahakoti varguse, 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti varguse, 07.02.2005.a. T.P.

rahakoti varguse, 14.02.2005.a. C.L. ’i rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. ’e rahakoti varguse,

17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P.S. rahakoti varguse, 19.02.2005.a. T.T.

rahakoti varguse, 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides ja 17.11.2004.a. M.V. osas kelmuse toimepanemise episoodis kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

A.H talle esitatud süüdistuses 15.09.2004.a. L.M. rahakoti varguse, 12.10.2004.a.

M.K. ’i rahakoti varguse, 06.12.2004.a. S.M. ’a rahakoti varguse, 18.12.2004.a. Ü.S. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. J.G. rahakoti varguse, 18.01.2005.a. K.L. ’u rahakoti varguse, 28.01.2005.a.

K.J. ’i rahakoti varguse, 30.01.2005.a. K.R. ’i rahakoti varguse 04.02.2005.a. H.H. ’i rahakoti

9

varguse, 07.02.2005.a. T.P. rahakoti varguse, 15.02.2005.a. V.T. rahakoti varguse, 16.02.2005.a. G.S. rahakoti varguse, 17.02.2005.a. K.N. ’a rahakoti varguse, 17.02.2005.a. P S rahakoti varguse,

19.02.2005.a. T.T. rahakoti varguse ja 20.02.2005.a. K.K. rahakoti varguse episoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

II Kohtulikul uurimisel selgunud asjaolud ja kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

1. KrMS § 301 sätestab, et kui prokurör kohtuvaidluses loobub süüdistusest, siis teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Eeltoodust tulenevalt tuleb süüdistatavad õigeks mõista käesoleva kohtuotsuse I alajaotuses nimetatud kuriteoepisoodides kuriteokoosseisu puudumise tõttu.

2. D.M-i ja Z.F-i süüdistus KarS § 214 lg 2 p 1,4,6 järgi

Kannatanu A.D. ütluste kohaselt istusid tema taksosse 07.01.2005.a. kella 20 paiku Hansa

taksopeatuses kolm meest. Kaks neist istusid tagumisele istmele ja üks istus juhi kürvale. Süüdistatavad Vladimir ja Z.F istusid tagumisele istmele. Kannatanul paluti sõita telemasti kanti T. . Kui jõuti sihtkohta, siis kannatanu sõnul 2 isikut, kes istusid tagaistmel väljusid taksost ja see, kes istus juhi kõrval, jäi taksosse. Kannatanu ütluste kohaselt küsis tema taksosse jäänud isikult, et kes maksab taksoarve ja viimane oli talle öelnud, et temal raha ei ole. Seepeale väljus kannatanu taksost ja läks eelnevalt taksost väljunud meestele järele ja palus, et nemad maksaksid sõidu eest. Kannatanu viitas kohtus Z.F-ile ja kinnitas, et viimane oli talle vastanud, et kannatanu ise maksku takso arve. Kannatanu kinnitas kohtus, et seepeale kui tema oli öelnud, et arve maksku ikka

need, kes taksoga sõitis, siis kohe lõi teda Z.F . Mõni hetk hiljem lõi teda ka D.M

. Kohtus ajas kannatanu D.M-i algul segi I.A-ga , kuid ristküsitluse lõpus

tunnistas oma esialgset viga ja kinnitas, et taksos sõitjad olid siiski Valeri ja D.M.

Kannatanu kinnitas kohtus, et taksos olnud kolmas isik löömises ei osalenud. Kannatanu sõnul pöördus ta traumapunkti ja tal tuvastati verevalumid näol ja jalgade vahel. Kannatanu arvates löödi teda kas rusikate või jalgadega. Löömise käigus sai katki rebitud kannatanu sviiter ja kriimustada

said ka kannatanu prillide klaasid. Taksosõidu arve tasus kannatanule hiljem üks naisterahvas, samuti hüvitati sviitri rebimisega tekitatud kahju.

Kannatanu ütlusi talle tekitatud vigastuste kohta kinnitab traumakaardi koopia, mille kohaselt

tuvastas arst traumapunktis 07.01.2005.a. paremal pool otsmiku piirkonnas turse 2x3 cm parema silma all verevalumi ja alalõua piirkonnas verevalumi. Tunnistaja L. Z.F kinnitas kohtus, et tema nägi, kuidas 07.01.2005.a. tuli koju taksoga D.M ja koos temaga viimase vend Z.F. Tunnistaja sõnul tuli esmalt taksost välja tema abikaasa D.M ja seejärel tuli ka Z.F. Tunnistaja ei näinud, mis toimus põõsaste

taga, kuid kinnitas kohtus, et tema abikaasa läks tagasi takso juurde ja mõne aja pärast tulid nii Vladimir kui ka Z.F majja. Tunnistaja ütluste kohaselt nägi ta mõne aja pärast, et väljas seisis politsei auto. Tunnistaja sõnade kohaselt oli ta taksojuhi käest küsinus toimuva kohta selgitust ja viimane oli talle öelnud, et mehed ei taha talle taksosõidu eest tasuda. Tunnistaja kinnitas ka seda, et taksojuht oli öelnud, et peale selle, et mehed ei taha maksta, olid nad taksojuhti sõimanud ja käsi kasutanud. Tunnistaja sõnul maksis seepeale tema taksojuhile sõidu eest ja ka rikutud sviitri eest, kokku umbes 360-380 krooni. Tunnistaja kinnitas kohtus, et nii Vladimir kui ka Z.F olid joobes. Tunnistaja U.S. ütluste kohaselt kohtus ta Z.Ftega 07.01.2005.a. Tartus kaubamaja juures. Koos otsustati edasi taksoga sõita. Tunnistaja sõnul ütles keegi Z.F-ist kuhu sõita ja tunnistaja teada pidi ka kumbki Z.F-ist maksma. Kohale jõudes keegi sõidu eest ei tasunud ja tunnistaja sai aru, et mindi raha tooma. U.S. sõnul jäi tema taksosse arvates, et Z.F tulevad tagasi. Tunnistaja sõnul

küsis taksojuht tema käest, et kas tema maksab ja tema vastas, et mitte. Taksojuht läks seepeale taksost välja Z.F-ile järele. Tunnistaja ütluste kohaselt läks ka tema taksost välja ja taksojuhile järele. Tunnistaja kinnitas , et ta ei kuulnud, kas taksojuht Z.F-i käest raha küsis, kuid nägi seda,

10 et taksojuht läks Z.F-ile kallale. U.S. kinnitas ka seda, et Z.F lõi enesekaitseks ka

taksojuhti. Seda, mida sellel ajal D.M tegi, seda tunnistaja tähele ei pannud. Samas kinnitas tunnistaja, et sel hetkel kui taksojuht Z.F-ile järele jõudis, oli tema nurga taga ja ta ei näinud ja ei kuulnud, mis nende vahel toimus. Süüdistatav D.M-i ütluste kohaselt osales tema süüdistuses kirjeldatud sündmuses vaid

niipalju, et tiris oma venna taksojuhi juurest eemale. Süüdistatav seletas kohtus, et ta pidas koos vennaga viimase sünnipäeva ja tarvitasid sel puhul alkoholi. Enne koju sõitmist kohtas vend oma sõpra, kes tahtis nendega liituda. Süüdistatav kinnitas, et temal oli raha taksosõidu eest tasumiseks ja

vend teadis ka seda. Venna äratirimine taksojuhi juurest toimus koduvärava juures. Süüdistatava sõnul sisenes ta koju kui kuulis müra ja tuli välja tagasi. Seda, kas taksojuhiga mingit vestlust oli või

mitte, seda süüdistatav ei mäletanud. Süüdistatav väitis kohtus seda, et tema arvas, et sõidu eest tasub kolmas mees, kes ennast neile kaasa sokutas. D.M-i sõnul solvas taksojuht tema venda öeldes talle „kazjöl“, mis on kinni istunud inimese kohta solvav. Samas kinnitas süüdistatav kohtus, et ta ei mäleta täpselt, kes esimesena ründas.

Süüdistatav Z.F tunnistas end süüdi selles, et ta lõi taksojuhti, sest viimane oli teda

solvanud. Süüdistatava sõnul pidas ta koos vennaga sünnipäeva kaubamaja juures kasiinos. Kuna jäädi purju, siis otsustati võtta takso, et sõita koju. Z.F kinnitas seda, et tema teada oli ta vennal raha, et taksosõidu eest tasuda. Seda arvas ta seetõttu, et vend tegi talle viina välja. Z.F

kinnitas kohtus, et vend tahtis maksta, kuid tema oli taksojuhile öelnud, et nad sõidavad edasi. Süüdistatav kinnitas, et vend hakkas rahakotti otsima, kuid seda taskus ei olnud. Süüdistatav rääkis ka seda, et tema tahtis vennalt raha küsida, selleks, et sõidu eest maksta. Süüdistatav rääkis, et kui vend nägi, et tal raha ei ole, siis tiris ta tema taksost välja ja ütles, et lähme, küll tema naine maksab. Süüdistatava sõnul nad ei selgitanud taksojuhile, et raha ei ole. Süüdistatav kinnitas kohtus, et taksojuht ütles „kazlõ võ i paltit dumaete“. Selline väljend oli süüdistatav sõnul talle nagu nuga selga. Samuti kinnitas Z.F, et taksojuht ise tõukas teda ja kui ta hakkas püsti tõusma, siis nägi ta midagi helkimas ja arvates, et viimane hakkab peksma või tapma lõi süüdistatav taksojuhti rusikaga näkku. Ja võib-olla pani ka jalaga rindu. Kaitsja küsimuse peale, et milles süüdistatav end

süüdi tunnistab, vastas Z.F, et selles, et lõi taksojuhti esimesena. Seda, et ka D.M oleks taksojuhti löönud, seda Z.F eitas.

Kriminaalasjas selles episoodis kogutud tõendid isikute ütluste näol on vastuolulised. Kohus on

seisukohal, et kuivõrd Vladimir ja Z.F-i ütlused sündmuse tehiolude osas on oluliselt

erinevad ja ei riimu ka tunnistaja ning kannatanu ütlustega, siis ei saa Z.F-i ütlusi pidada usaldusväärseteks. Tegemist on enda tegu õigustavate ütlustega, mis ei ole aga tõesed. Tunnistaja

U.S. ütlused langevad paljus kokku kannatanu ütlustega, andes sündmuse asjaolude kohta ühtse pildi. Erinevus seisneb vaid selles, et U.S. väidab, et taksojuht lõi Z.F esimesena, samas

ise kinnitades, et kui taksojuht Z.F-ile järele jõudis, siis oli tema nurga taga ja ei näinud ega

kuulnud, mis toimus. Kohus on veendumusel, et puudub alus kahelda kannatanu ütluse õigsuses,

seda enam, et need riimuvad enamuses U.S. poolt räägituga ja ka tunnistaja L. Asmuse poolt nähtuga. Tunnistaja L. Z.Fki kinnitas seda, et taksojuht oli talle vahetult peale sündmust öelnud, et mehed sõimasid teda ja tulid käsipidi kallale. Kohus ei näe mingit põhjust, miks kannatanu peaks D.M-i peale valetama selle kohta, et ka tema kannatanut lõi. Tunnistajad ei saanud nende endi sõnade kohaselt aga seda näha, kas D.M lõi või mitte, sest U.S. oli kokkusaamise hetkel nurga taga ja L. Z.F majas sündmuskohta ei näinud. Süüdistuses on Valeri ja D.M-i tegevus 07.01.2005.a. kvalifitseeritud KarS § 214 lg 2 p 1,4,6 järgi kui süüdistatavate poolt varalise kasu üleandmise nõudmine vara rikkumise ja vägivallaga

grupi poolt, isikutena, kes on varem toime pannud väljapressimise. Väljapressimise objektiivne

koosseis eeldab varalise kasu üleandmise nõudmist, millega kaasneb ähvardus või vägivalla kasutamine. Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu kõigi asjaolude suhtes. Kohus, uurinud antud episoodi kohta kogutud tõendeid, on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud,

et Vladimir ja Z.F-i tahtlus oli suunatud varalise kasu saamisele sundides vägivallana

11 taksojuhti loobuma arve tasumisest. Kohus leiab, et süüdistatavad ei soovinud ise arvet maksta ja

jätsid selle U.S. lahendada, kuid, et nende tegevuse eesmärk oleks olnud väljapressimine, seda tõsikindlalt väita ei saa. Küll aga on tõendamist leidnud, et peale seda kui kannatanu tegi ettepaneku

arve tasumiseks lõid nii Valeri kui ka D.M näo ja keha piirkonda põhjustades

kannatanule sellega valu. Kohus leiab, et süüdistatavate tegevus on kvalifitseeritav kehalise

väärkohtlemisena KarS § 121 järgi. Kohtu veendumust kinnitab ka see, et süüdistatavate poolt taksost lahkudes ei tehtud juttu arve tasumisest ja konflikt tekkis alles hiljem kui taksojuht järgned

süüdistatavatele. Süüdistatavad panid süüteo toime otsese tahtlusega. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka seda, et mingilgi moel eole tõendatud D.M-i ja Z.F-i ühtne tahe, vaid nad tegutsesid teineteisest sõltumatult. Tunnistaja L. Z.F kinnitas kohtus, et D.M tuli eespool ja Z.F talle järele. Ka kannatanu kinnitas, et Z.F lõi teda esimesena

ja alles seejärel lõi D.M. D.M-i rääkis sellest, et ta pöördus kodu juurest tagasi kuuldes müra ja siis oli Z.Faksojuhti juba löönud. Seega on alus D.M-i ja Z.F-i tegevus 07.01.2005.a. kvalifitseerida KarS § 121 järgi ja nad tuleb kannatanu A.D. löömise eest süüdi mõista.

3.I.A süüdistus KarS § 121 järgi A.H. löömises Kannatanu A.H. ütluste kohaselt lõi I.A teda Tartus Olimpic Casinos 29.10.2005.a. Kannatanu

selgitas kohtus, et I.A-le oli tema probleemse käitumise tõttu kehtestatud kasiino keeld. 29.10.2005.a. püüdis kannatanu I.A sisenemist kasiinosse takistada, selgitades viimasele päris põhjalikult, miks teda sisse ei lasta. Kannatanu sõnul ei jäänud I.A temapoolse selgitamisega rahule ja lõi kannatanut lahtise käega näkku. Kannatanu kinnitas kohtus, et löök tekitas talle valu vasaku põse piirkonnas. Kannatanu ütlusi I.A löömise asjaolude kohta kinnitasid kohtus ka tunnistajad M.K. ja N.K. . Tunnistaja N.K. kinnitas kohtus, et A.H. löömine I.A-lt toimus

kasiino välisukse juures käega põse piirkonda. Tunnistaja kinnitas, et I.A-le oli kasiino juhtkonna poolt kehtestud sisenemise keeld. I.A-lt A.H. löömine on tõendatud ka turvavideol kajastuvaga. Turvavideo vaatlusel ilmnes,

et I.A sisenes kasiinosse ja peale sõnavahetust kannatanuga lõi viimast lahtise käega näo piirkonda. Isiku, kes A.H. lõi tundis äratundmiseks esitamise käigus ära tunnistaja M.K. Süüdistatav I.A ütluste kohaselt hakkas kasiino turvamees tema peale kohe karjuma ja esi selgitanud, miks ta siseneda ei või. Samas kinnitab I.A, et ta tõepoolest kannatanut lõi tehes seda lahtise käega

ja tabades näo piirkonda. Seega tunnistab I.A omapoolset süüd, kuid vastuolu kannatanu

ütlustega seisneb selles, et Oleg salu eitab kannatanu poolt keelu asjaolude selgitamist. Kohtul puudub alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses ja leiab, et Oleg salu soovib selles osas anda ennast õigustavaid ütlusi, mis aga ei lange kokku teiste asjas kogutud tõenditega. Kohus on seisukohal, et eespool käsitletud tõenditega on leidnud tõendamist, et 29.10.2005.a. kella 12 paiku lõi I.A Tartus Poe 9/10 asuvas Olimpic Casinos kasiino töötajat A.H. lahtise käega näkku tekitades viimasele füüsilist valu. Kirjeldatud teoga pani I.A toime KarS § 121 järgi

kvalifitseeritava teo, so teise isiku löömise. Kohus ei tuvastanud selles episoodis süüd välistavaid asjaolusid. Kohus leiab, et I.A süü on süüdistuses õigesti kvalifitseeritud ja I.A tuleb selle teotoimepanemise eest süüdi tunnistada.

4. I.A süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi K.T. kelmuse episoodis

Kannatanu K.T. ütluste kohaselt kohtas tema 13.11.2005.a. oma vana tuttavat Oleg salu Tartus Kaubamaja juures. Jutu sees oli Oleg salu temalt küsinud, et kas kannatanu ei mäleta, kuidas I.A oli talle 2000.- krooni ulatuses välja teinud ja kannatanu oli pidanud sellest 1000.- krooni Oleg

12 I.A-le tagasi maksma. Kannatanu sõnul oli I.A maininud jutu sees mõningaid talle tuttavaid nimesid. Kannatanu ütluste kohaselt oli ta lubanud oma tuttavate kaudu uurida, kas I.A jutt

vastab tõele, kuid viimane kinnitas, et tal on raha kohe vaja, sest sõidab ära. I.A võttis seepeale kannatanu telefoni ja läks seda maha müüma. Kannatanu kinnitas kohtus, et otseselt ta ei lubanud telefoni müüa. Oleg salu oli aga läinud oma auto juurde, et kellelegi tuttavale telefon maha müüa ja mingi aja pärast tõi kannatanule 200.- krooni. I.A oli lubanud kannatanule veel raha juurde tuua, sest telefoni eest oli saanud vaid 200.- krooni. Kannatanu kinnitas kohtus, et tal oli uus telefon, mis maksis 2000.- krooni. Telefon jäi I.A kätte ja kannatanu kinnitas, et kuna I.A nii kindlalt rääkis võlast ja viitas veel ka tuttavatele isikutele, siis tal tekkis kahtlus, et ta võib võlgu olla ja seetõttu andis telefoni I.A kätte. Kohtus kinnitas K.T. aga seda, et mingit võlga

tal I.A-le ei saanud olla. Kannatanu kinnitas kohtus ka seda, et I.A käskis tal enne lahkumist ootama jääda, et ta toob kannatanule raha juurde. I.A aga tagasi ei tulnud ja telefon

jäi tema kätte. Isikuna, kes kannatanult 13.11.2005.a. pettis välja mobiiltelefoni, tundis K.T. äratundmiseks esitamisel ära I.A. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1840.-krooni. Asjaolu, et K.T. telefoni väärtus oli 2000.- krooni tõendab OÜ Germandia arve telefoni maksumuse kohta. Lõuna Politseiprefektuuri 14.11.2005.a.patrull-leht kinnitab kannatanu sõnu 13.11.2005.a. toimunud sündmuse kohta ja sealt nähtub, et I.A lubas kannatanule telefoni tagastada. I.A ütluste kohaselt oli tema kunagi kannatanu K.T. Annelinna ühes baaris laenanud 1000.- krooni. Tagasi pidi K.T. maksma nii ruttu kui võimlik. Süüdistatava sõnul ta ei teadnud, kus K.T. elas ja I.A ei teadnud ka viimase telefoni numbrit, küll oli ta kannatanule andnud aga oma telefoninumbri. I.A sõnul ei olnud K.T. talle aga võlga ära maksnud ja mingil ajal kohtus ta kannatanuga linnas. K.T. oli öelnud, et tal raha ei ole ja siis oli I.A küsinud telefoni tagatiseks. I.A sõnul o9li K.T. sellega nõus. I.A oli helistanud seepeale ühele inimesele, kes oli kohale tulnud ja I.A müüs telefoni maha. Kannatanuga oli olnud kokkulepe, et telefon tuleb maha müüa sellise summa eest, et võlad saaksid tasa. I.A sõnul oli tegemist katkise telefoniga,

displeil olid olnud kriimud peal. I.A sai telefoni maha müüa ja sai telefoni eest 700-800

krooni. Kohtus kinnitas süüdistatav, et kannatanu oli tema peale vihane seetõttu, et I.A ei andnud kannatanule telefoni müügist saadud raha. Kohtus ei osanud I.A selgitada seda, miks kohtueelsel uurimisel on protokolli kirja saanud see, et kannatanu võlg oli 500.- krooni, mitte 1000.- krooni. I.A ainus selgitus oli see, et uurija on summa valesti kirja pannud. Kohus on seisukohal, et I.A on kohtus ja ka kohtueelsel uurimisel andnud ennast õigustavaid

ütlusi. I.A enda ütlustes on vastuolu väidetava laenu suuruse osas. Samuti jäävad

paljasõnaliseks tema väited võla tekkimise asjaolude kohta. Samas puudub kohtul alus kahelda kannatanu ütluste õigsuses. Asjaolu, et kannatanu mingil hetkel möönis oma võimalikku võlga I.A-le , selgitab seda, miks kannatanu üldse oma telefoni I.A kätte andis. Samas on kannatanu aga piisavalt põhjalikult selgitanud, et kui ta hiljem kõik asjaolud läbi mõtles, siis selgus, et ta ei saanud I.A-le võlgu olla ja I.A lihtsalt pettis temalt telefoni välja. Kohtus kinnitas I.A

ristküsitluse lõpus, et ta on selles episoodid süüdi, ega soovinud kaitsjale põhjendada oma ütluste vastuolu põhjusi. Kohus on seisukohal, et tuginedes nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustele on tõendamist leidnud,

et 13.11.2005.a. kella 15.30 paiku lõi I.A K.T. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest

asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja sai sellise tegutsemise tulemusena enda kätte K.T.

mobiiltelefoni esmalt oma numbri sisestamise eesmärgil aga hiljem telefoni mittetagastamise eesmärgil. Kohus leiab, et I.A on toime pannud kelmuse, milline tegevus on kvalifitseeritav KarS §-s 209 lg 2 p 1 järgi seetõttu, et I.A on isik, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse. Kohus ei tuvastanud I.A süüd välistavaid asjaolusid.

5.Vargused 5.1.Vladimir Šarov’i süüdistus 02.03.1998.a. A.V. sõiduautost automagnetoola varguses

13

Kannatanu A.V. kohtueelsel uurimisel antud ja kohtus tema surmaga seoses avaldatud ütlustest nähtub, et 02.03.1998.a. õhtul peale 17.30 ja 23.00 vahel oli tema sõiduautost Wolksvagen Santana varastatud automakk-raadio Santana.

Tunnistaja T.L. kinnitas kohtus, et kunagi ammu pakuti tema sõbrale R.P. müüa mitut makki. Sõbrale helistati ka hiljem ja ta läks vaatama, see toimus Annelinnas. Tunnistaja mäletas, et sõber ostis maki. Maki müüjat tunnistaja kirjeldada ei osanud.

Tunnistaja R.P. kinnitas kohtus, et ta tegeles makkide remontimisega ja temal oli makke vaja. Tunnistaja mäletas, et kokku saadi makkide müüja kodus Annelinnas. Makke oli 3 tükki. Tunnistaja sõnul võttis politsei temalt hiljem makid ära. Kohus avaldas tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelsel uurimisel antud ütlused ja peale nende avaldamist meenus tunnistajale, et koht, kus ta käis oli Tartus M. ja vestlus seal toimus vene keeles. 10.10.2001.a. Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel on Marko Kukk süüdi mõistetud selle eest, et tema koos Vladimir Krivošejaga (nüüd perekonnanimi Šarov) murdis sisse A.V. sõiduautosse ja varastas sealt automagnetoola Activ. Vladimir Šarov eitas oma osalemist varguse toimepanemises. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole kogutud usaldusväärseid tõendeid, mis kinnitaksid, et

koos Marko Kukega pani varguse kannatanu A.V. sõiduautost toime just Vladimir A.H. Kriminaalasjas on kogutud tõendeid, mis kinnitavad, et makkide müümine toimus Vladimir A.H elukoha aadressil, kuid nimetatud asjaolu ei kinnita, et ta oli ka varguse toimepanijaks. Eeltoodud

põhjusel leiab kohus, et Vladimir A.H tuleb selles kuriteoepisoodis teo toimepanemise tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

5.2.I.A süüdistus koos eeluurimisel tuvastamata isikuga A.K. e rahakoti varguses. Kannatanu A.K. e ütluste kohaselt tuli tema juurde bussijaamas üks vene keelt kõnelev mees, kes

küsis 75.- krooni. Peale seda läks kannatanu ja võttis baaris õlut ning kohtus teise eesti keelt kõneleva noormehega, kes väitis end kannatanut tundvat. Kannatanu sõnade kohaselt tasus ta baaris sularahaga ja pani rahakoti pükste tagataskusse. Kolmekesi tuldi baarist välja ka kannatanu nägi , et eesti keelt kõnelev noormees võttis tema tagataskust rahakoti ja andis selle vene poisile. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 4 096.- krooni I.A seletas kohtus, et A.K. tegi välja Tallinnas ühes baaris mingile vene kutile. Kui baarist välja tuldi, siis tõukas vene kutt A.K. e I.A vastu ja võttis tema taskust rahakoti ja andis I.A kätte. Seda nägi ka A.K. ja I.A andis rahakoti uuesti vene kuti kätte, kes jooksis ära. Oleg salu ütluste kohaselt rüseles tema A.K. ega seetõttu, et viimasele jäi mulje, et rahakoti võtja oli I.A. Süüdistatav tunnistas ka seda, et vene noormees mainis juba enne rahakoti võtmist, et tal on selline plaan. Peale kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist kinnitas I.A, et võis olla

ka nii, et tema võttis rahakoti ja viskas selle vene noormehele. Oleg salu tunnistas end rahakoti varguses süüdi, kuid vaidles vastu tsiviilhagile, sest ta ei teadnud kui palju ja milline raha rahakotis oli.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid viitavad otseselt sellele, et Oleg salu

tegutses koos eeluurimisel tuvastamata vene noormehega eesmärgiga varastada A.K. elt rahakott. Kohus ei näe põhjust, miks kannatanu peaks alusetult süüstama I.A. I.A tunnistas ka ise kohtus, et ta pani varguse toime, kuid talle oli sündmus meelde jäänud veidi teisiti kui seda kirjeldas

kannatanu. Kohus on veendumusel, et kohtus püüdis I.A anda end õigustavaid ütlusi, kuid peale kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist jäi ta ka ise kohtueelsel uurimisel räägitu juurde. Kohus leiab, et I.A süü on tõendamist leidnud ja ta tuleb süüdi mõista. Tsiviilhai osas leiab kohus, et I.A eesmärk oli varastada rahakott kogus selles olevaga. Asjaolu, et I.A

ei näinud, mida rahakott sisaldas, ei anna alust arvamuseks, et kannatanu poolt kirjeldatut seal ei olnud. Kohus on veendumusel, et kannatanu ütlused on õiged ka tsiviilhagi puudutavas osas ja peab tsiviilhagi rahuldamist põhjendtuks. Seda enam, et kui I.A väidetavalt rahakoti sisu ei näinud,

14 siis ei ole tal ka võimalik väita, et seal ei olnud koos välismaise rahaga 4800.- krooni. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 4 096.- krooni ja kohus peab põhjendatuks selle rahuldada.

5.3.I.A süüdistus kannatanu H.S. i telefoni varguse episoodis Kannatanu H.S. i ütluste kohaselt sai ta Tartus maaliinide bussijaamas tuttavaks I.A-ga ja kuna tal oli vaja aega parajaks teha, siis jäi ta I.A-ga juttu rääkima ja selle käigus ilmnes, et neil on ühiseid tuttavaid. Koos mindi Kaubahalli all olevasse Ristiisa pubisse ja joodi õlut. Pubis oleku ajal

läksid kannatanul kaduma mobiiltelefon Samsung, juhiload ja pangakaart. H.S. i sõnul oli tema mobiiltelefon jope vasakus tagataskus. Kannatanu möönis, et koos olemise ajal rääkis ta telefoniga ja I.A sai seetõttu teada, et tal on mobiiltelefon. Kannatanu ütluste kohaselt võis ta Ristiisa pubis panna oma üleriided tooli seljatoele. Telefoni väärtus oli kannatanu ütluste kohaselt 2299.-krooni. Nimetatud suuruses esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Tunnistaja I.S. ütluste kohaselt oli H.S. il uus telefon ja kannatanu oli talle peale telefoni kadumist selgitanud, kellega ta 09.11.2005.a. koos oli. Tunnistaja I.R. ütluste kohaselt töötas ta Ristiisa pubis ja kinnitas kohtus, et on selles pubis töötades näinud I.A. Tunnistaja kinnitas kohtus, et I.A oli koos ühe meesterahvaga pubis õlut joonud. Kohtueelsel uurimisel tundis I.R. teises isikus ära H.S. i ja kinnitas kohtus, et ühel korral olid I.A ja H.S. pubis koos palju õlut joonud. Tunnistaja kinnitas, et mehed lahkusid koos kindlasti enne pubi sulgemist, mis toimub kella 01.00 ajal. I.R. sõnul olid mehed pubis 4-5 tundi ja see võis olla 09.11.2005.a. Tunnistaja arvamuse kohaselt olid mehed mõlemad ühtmoodi purjus. Jälitusprotokollist (kd 5, lk 57-58) nähtub, et H.S. tasus 09.11.2005.a. viiel korral 17.13 kuni 17.43-

ni Ristiisa pubis. Kõneeristustest nähtub, et mobiiltelefoni IMEI koodiga 357305000154619

paigutati 09.11.2005.a. hiljemalt kell 18.27 SIM kaart nr 58009612, millega on tehtud 2 kõnet. Nimetatud SIM kaarti kasutas I.A ja temalt võeti kaardi pappümbris ära tema kinnipidamisel 21.02.2006.a. jälitusprotokoll kajastab ka seda, et H.S. i arveldusarvelt tasuti Ristiisa pubis ka kell

18.37, 19.06 ja 20.05. SIM kaardi nr 58009612 kõneeristustest nähtus ka asjaolu, et kella 19.52 töötas I.A kõnekaart mobiiltelefonis IMEI koodiga 35294600024904. Kella 21.06 ajal tasuti H.S arvelt juba Rüütli Viinaäris. Süüdistatav I.A kinnitas kohtus, et 09.11.2005.a.kohtus ta H.S. iga maaliinide bussijaamas ja koos mindi Ristiisa pubisse. Süüdistatav kinnitab, et kui H.S. oli ära läinud, siis tema leidis telefoni ja pani sinna sisse oma telefonikaardi. Süüdistatava sõnul toimus kannatanu lahkumine kella 9-10 ajal õhtul. I.A tunnistas, et ta nägi kannatanut õhtul kellelegi helistamas. Süüdistatava ütluste kohaselt oli aga Ristiisa pubis H.S. il telefon kaelas. I.A mäletamist mööda kukkus kannatanu

tänaval olles. I.A kinnitas, et tema leidis telefoni öösel kella 01-02 ajal, kasutas seda paar päeva ja viskas siis prügikasti. Samas tunnistas I.A oma süüd H.S. ilt telefoni varguses.

Kohus, tutvunud kriminaalasjas kogutud materjalidega antud episoodi osas, on seisukohal, et

kannatanu ütluste ja dokumentaalsete tõenditega on leidnud tõendamist, et H.S. i telefoni sai

omastada vaid I.A . I.A enda ütlused on vastuolus jälitusprotokollis kajastatuga, mistõttu ei saa I.A ütlusi pidada tõesteks. Telefon oli I.A kasutuses 09.11.2005.a. ja seega ei saa vastata tõele, et I.A leidis telefoni 10.11.2005.a. öösel kella 01-02 paiku. Kohus

on veendumusel, et I.A on H.S. i telefoni varastanud ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kuivõrd on tegemist isikuga, kes on varem vargusi toime pannud. Kohus ei

tuvastatud selles kuriteoepisoodis I.A süüd välistavaid asjaolusid ja seega tuleb I.A selles vargus episoodis süüdi mõista.

5.4.A.H , Vladimir Šarovi, D.M-i ja Z.F-i süüdistus 23.11.2004.a. Z.M. rahakoti varguses

15

Kannatanu Z.M. ütluste kohaselt varastati temalt 23.11.2004.a. hommikul bussiga tööle sõites ära rahakott väärtusega 500.- krooni ja selles olnud sularaha 2700.- krooni ning erinevad kaardid:

haigekassakaart, säästukaart, partnerkaart. Kannatanu sõnul istus ta bussis siis kui jõuti Riiamäe peatusse ja ta väljus Kannikes peatuses. Oma kotti hoidis kannatanu kaenla all ja kannatanu kinnitas

kohtus, et ta ei märganud, kuidas koti lukk lahti tehti. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 3200 krooni, millest sularaha oli 2700.- krooni ja 500.- krooni oli rahakoti väärtus. A.H, Vladimir Šarov, D.M ja Z.F eitasid Z.M. rahakoti vargust.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas ei ole peale kannatanu ütluste usaldusväärseid tõendeid selle kuriteo episoodi kohta. Kannatanu aga on vaid kirjeldanud teo tagajärge ega oska midagi öelda selle

toimepanijate kohta. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus A.H , Vladimir Šarovi, D.M-i ja Z.F-i süüdimõistmiseks Z.M. rahakoti varguse toimepanemises ja nad tuleb antud episoodis kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu õigeks mõista.

5.5. D.M-i ja Vladimir A.H (Šarovi) süüdistus 06.12.2004.a kella 19.45 paiku S.M. a Hansapanga pangakaartiga S.M. a arveldusarvelt raha varguses

Kannatanu S.M. a ütluste kohaselt varastati temalt 06.12. 2004.a. bussis nr 3a sõites rahakott.

Rahakotis oli tal muuhulgas deebetkaart ja selle PIN kood. Kannatanu sõnul varastati tema

arveldusarvelt 20 000.- krooni. Osa raha võeti samal päeval ja osa järgmisel päeval. Kannatanu

esitas tsiviilhagi summas 20250.- krooni, millest 20000.- krooni oli arveldusarvelt võetud raha ja ülejäänud summa rahakoti väärtus 90.- krooni, sularaha 70.- krooni ja kaartide taastamisväärtus. S.M. a konto väljavõttelt nähtub, et sealt on 06.12.2004.a. kell 19.45 võetud maha 10000.- krooni ja 07.12.2004.a. kell 00.08 10 000.- krooni. Vastavalt Hansapanga tõendile on esimesena rahasumma

võetud Hansapanga Raatuse 20 rahaautomaadist ja teine summa Hansapanga kalda tee 32 rahaautomaadist. Vladimir Šarov kinnitas kohtus, et S.M. a deebetkaardiga võttis raha välja tema üksinda ja kaardi sai eelnevalt A.H käest ja pärast raha väljavõtmist 06.12.2004.a. andis raha Katrin lampe kätte. Vladimir Šarov kinnitas, et raha võttis ta välja Raatuse tänava sularahaautomaadist.

Kohtus Vladimir Šarov ei kinnitanud, et D.M oleks sularaha võtmisel temaga koos

olnud. Kohtueelsel uurimisel avaldatud ütluste osas märkis Vladimir Šarov, et ta ei mäleta, et D.M oleks juures olnud. D.M eitas oma osavõttu S.M. a arveldusarvelt raha varguses 06.12.2004.a. Kohus on seisukohal, et kuivõrd Vladimir Šarov eitas kohtus D.M-i osavõttu vargusest ja kohtul puuduvad tõendid, mis kinnitaksid vastupidist , siis tuleb asuda seisukohale, et on tõendamist

leidnud vaid Vladimir Šarovi poolt S.M. a arveldusarvelt 10 000.- krooni sularaha vargus 06.12.2004.a. Vladimir Šarovi poolt ja ta tuleb selle teo toimepanemises süüdi tunnistada.

5.6. D.M-i, A.H ja Vladimir A.H (Šarovi) süüdistus 07.12.2004.a kella 00.08 Tartus Kalda tee 32 asuva Hansapanga sularahaautomaadist S.M. a nimele väljastatud Hansapanga pangakaardiga S.M. a arveldusarvelt raha varguses Kannatanu S.M. kinnitas, et tema arveldusarvelt võeti välja kokku 20 000.- krooni.

S.M. a konto väljavõttelt nähtub, et sealt on 07.12.2004.a. kell 00.08 võetud 10 000.- krooni. Vastavalt Hansapanga tõendile on summa võetud Hansapanga Kalda tee 32 rahaautomaadist. Vladimir Šarov tunnistab 10 000.- krooni võtmist S.M. a arvelduskontolt, kuid eitab teiste isikute osavõttu. D.M ei tunnista, et ta oleks osa võtnud teo toimepanemises.. A.H tunnistab end süüdi. Süüdistatav mäletas, et PIN kood oli koos pangakaardiga.

16 Kohus on seisukohal, et kuivõrd antud episoodis kinnitavad nii Vladimir Šarov kui ka A.H, et nad osalesid sularaha väljavõtmises, siis on alus nende ütlusi tõeseks pidada. Asjaolu, et Vladimir Šarov eitas teiste osavõttu ei välista A.H osalemist, sest Vladimir Šarov tunnistas, et kaardi sai ta A.H käest. Samas puuduvad kriminaalasjas usaldusväärsed tõendid, mis kinnitaksid,

et pangaautomaadist raha väljavõtmises osales D.M . Eeltoodust tulenevalt tuleb nimetatud kuriteoepisoodis süüdi tunnistada Vladimir Šarov ja A.H ning D.M tuleb õigeks mõista.

Kohus on seisukohal, et S.M. a tsiviilhagi kuulub rahuldamisele summas, milline võeti tema arveldusarvelt 06.-07.12.2004.a., so summas 20 000.- krooni.

5.7. Z.F-i, A.H ja D.M-i süüdistus 16.12.2004.a umbes kella 08.00 paiku E.K. käekotist E.K. kuuluva rahakoti varguses Kannatanu E.K. ütluste kohaselt varastati temalt 16.12.2004.a. hommikul kella 7.45 paiku bussis nr 12 käekotist rahakott. Rahakoti kadumise avastas kannatanu Tarbuse peatuses ja nägi ,et tema kott on poolenisti lahti.. Buss oli kannatanu sõnul rahvast täis ja kannatanu seisis. Rahakotis oli sularaha

vähem kui 1000.- krooni aj 35 eurot. rahakoti väärtuseks hindas kannatanu kohtueelsel uurimisel 550.- krooni-. Lisaks olid rahakotis kohtueelsel uurimisel kirja pandud dokumendid. Kannatanu ei osanud viidata kellelegi, kes võisid varguse toime panna. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2124 .- krooni.

Keegi kolmest süüdistatavast oma süüd E.K. rahakoti varguses ei tunnistanud. A.H-le ei

meenunud midagi seoses nimetatud episoodiga ja ta kinnitas kohtus, et ta ei ole seda tegu toime

pannud. Z.F ja D.M konkreetse kuriteoepisoodi kohta midagi rääkida ei osanud.

Kohus on seisukohal, et antud episoodi puhul on tõendamist leidnud, et E.K. varastati 16.12.2004.a. bussis rahakott, kuid kriminaalasjas ei ole ühtegi usaldusväärset tõendit, mis kinnitaks, kes olid teo

toimepanijad. Eeltoodust tulenevalt tuleb Z.F , A.H ja D.M selles kuriteoepisoodis õigeks mõista ja kannatanu tsiviilhagi tuleb jätta läbivaatamata.

5.8.

Z.F-i , A.H ja D.M-i süüdistus 18.12.2004.a kella 13.21 ajal Tartus Kalda tee 1 c asuvast Hansapanga sularahaautomaadist Ü.S. nimele väljastatud Hansapanga pangakaardiga Ü.S. arveldusarvelt raha varguses

Kannatanu Ü.S. kinnitas kohtus, et talle on tuttav Katrin lampe seoses rahakoti vargusega. Ü.S. ütluste kohaselt varastati tema rahakott 18.12.2004.a. bussis nr 3. Kannatanu sõnul tuli tema järel bussi naisterahvas, kes lõhnas alkoholi järele ja jäi tema ette seisma. Varguse avastas ta mõni tund hiljem, kui tahtis uuesti välja minna. Rahakotti asutas kannatanu viimati toidupoes, kus ta käis enne bussi peale minekut. Kannatanu sõnul oli tal rahakotis 2 Hansapanga kaarti, millele olid juures ka PIN koodid. Kontolt võeti raha välja 2450.- krooni. Kohtueelsel uurimisel tundis kannatanu isikus, kellega ta oli bussis füüsiline kontakt, ära A.H. Kannatanu sõnu raha kontolt väljavõtmise kohta parast rahakoti vargust kinnitab Hansapanga konto väljavõte. Kohtus viitas kannatanu ka I.A-le kui isikule, keda ta rahakoti varguses süüdistas. A.H eitas kohtus enda süüd ja jäi oma seisukoha juurde ka pealae kohtueelsel uurimisel

antud ütluste avaldamist. Kohtueelsel uurimisel avaldas Katrin lampe, et ta pani teo toime koos Vladimir ja Z.F-iga. Kohtus aga jäi endale kindlaks, et ta ei mäleta, et nimetatud isikud oleksid osalenud raha väljavõtmises.

17 Kohus on seisukohal, et kuivõrd kannatanu Ü.S. tundis peale rahakoti vargust isikuna, kellega tal oli

bussis füüsiline kontakt, ära A.H ja samal päeval on kannatanu arveldusarvelt võetud sularaha 2450.- krooni, siis sai nii rahakoti kui ka arveldusarvelt raha varguse toime panna ja pani

A.H . Kas ta tegi seda kellegagi koos või üksinda, selle kohta usaldusväärsed tõendid puuduvad ja D.M ning Z.Fulevad eeltoodus põhjusel selles episoodis õigeks mõista. Kohus on seisukohal, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele arveldusarvelt väljavõetud raha ulatuses, so summas 2450.- krooni. Kohtuotsuse resolutiivosas tuleb teha aga parandus, milline on ekslikult tekkinud seoses asjaoluga, et Ü.S. tsiviilhagi tuleb välja mõista vaid A.H-lt, mitte aga I.A-lt, Z.F-ilt ja D.M-ilt.

5.9. Z.F-i, A.H, Vladimir A.H (Šarovi) ja I.A süüdistus 18.01.2005.a

kella 09.00 paiku Tartus, Kalda tee 1 c asuva Hansapanga interneti panga terminaali kaudu J.G. nimele väljastatud Hansapanga paroolikaartiga J.G. arveldusarvelt raha varguses Kannatanu J.G. ütluste kohaselt sõitis ta 18.01.2004.a. öösel töölt koju. Järgmise päeva hommikul helistas talle keegi naisterahvas ja ütles, et kannatanu rahakott on leitud Raadi kalmistult. Rahakotis ei olnud enam aga pangakaarti koos paroolidega. Samal päeval öeldi kannatanule pangast,, et kell

08.45 on raha kantud Jaak Kooli arvele. Kannatanu kinnitas, et see kajastus ka tema konto väljavõttel. Tunnistaja Jaak Kool kinnitas kohtus, et tunneb A.H ja, et tema pangakaardiga võeti mingi raha välja, mille eest sai ta 200.- krooni.

I.A kinnitas kohtus teo toimepanemist ja ka teiste süüdistuses märgitud isikute osalemist. Vladimir Šarov kinnitas samuti, et pani teo toime ja sai pangakaardi A.H käest.

Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et 18.01.2005.a kella 09.00 paiku võtsid Z.F, A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A grupis isikutena,

kes on varem toime pannud varguse, Tartus, Kalda tee 1 c asuva Hansapanga interneti panga

terminaali kaudu J.G. nimele väljastatud Hansapanga paroolikaartiga J.G. arveldusarvelt viimase tahte vastaselt välja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sularaha 7000 krooni. Vargusega tekitati

J.G. varalist kahju 7000 krooni ja nimetatud suuruses peab kohus põhjendatuks ka tsiviilhagi rahuldada.

5.10. Z.F-i, A.H , Vladimir A.H (Šarovi) ja D.M-i süüdistus 19.01.2005.a kella 17.17 ja 17.19 vahel Tartus, Kalda tee 1 c asuva Hansapanga sularahaautomaadist V.K. nimele väljastatud Hansapanga pangakaardiga V.K. arveldusarvelt sularaha varguses

Kannatanu V.K. ütluste kohaselt märkas tema 19.01.2005.a. peale sides paki eest tasumist ja

rahakoti asetamist paki kõrvale, et rahakott on kadunud. Kannatanu läks Annelinnas Eedeni peatusest koju ja helistas panka ning palus oma pangakaardi sulgeda. Pangast vastati talle, et tema arve on tühjaks tehtud. Koos pangakaardiga ja sellega koos olnud PIN koodiga varastati kannatanult

ära ka ID kaart, haigekassa kaart, kuupilet. Kannatanu sõnul oli tal raha arvel 4400.- krooni. ID kaardi leidis Herne tänavalt üks võõras mees ja tõi selle kannatanule tööjuurde.

Kannatanu ütlusi raha arveldusarvelt väljavõtmise kohta tõendab Hansapanga konto väljavõte, millest nähtub, et 19.01.2005.a. kell 17.17 on välja võetud kontolt 1500.- krooni, kell 17.18 2000.-

krooni; kell17.18 75.- krooni; kell 17.19 800.- ja 25.- krooni. Kannatanu kedagi kahtlustada ei osanud.

18

Süüdistatav A.H kohtus ei mäletanud konkreetse teo toimepanemise asjaolusid. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldas kohus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused (kd 3, lk

136). Kohtueelsel uurimisel kinnitas A.H, et 19.01.1005.a. oli ta õhtul koos Vladimir

Šaroviga (sel ajal perekonnanimi A.H) eedeni kaubanduskeskuses ja kas Valeri või D.M

helistasid A.H-le ja teatasid, et nad on just varastanud ühe rahakori. Z.F

tahtsid, et Vladimir Šarov aitaks sularahaautomaadist raha välja võtta. Kuna Vladimir Šarov oli

sellega nõud, siis Katrin lampe sõnul saadi kokku eedeni juures Vladimir ja Z.F-iga. Eedeni juures läksid Vladimir Šarov ja Z.F pangaautomaadi juurde, et varastatud kaardiga sularaha automaadist välja võtta. Katrin lampe ja D.M jäid neid ootama. Kui raha oli automaadist välja võetud, siis jagati A.H sõnul raha omavahel ära ja Vladimir Šarovi osa anti A.H kätte. Peale ütluste avaldamist A.H möönis, et sündmus võis aset leida nii nagu ta kohtueelsel uurimisel seletas. Vladimir Šarov tunnistas kohtus, et tema võttis selle raha välja, kuid kuidas ta seda tegi, seda ta ei mäletanud. Vladimir Šarov kinnitas, et kaardi andis temale Katrin lampe. Z.F ja D.M eitasid endapoolset osavõttu teo toimepanemises.

Kohus on seisukohal, et selles kuriteoepisoodid on tuginedes A.H ja Vladimir Šarov’i ütlustele süüdi tunnistada nii A.H, Vladimir Šarov, Z.F kui ka D.M. Ütluste kohaselt varastasid kannatanu pangakaardi Vladimir ja Z.F. A.H ütlused on kooskõlas varguse toimepanemise asjaolude kohta kannatanu ütlusega. Samas on läbi Vladimir Šarovi ütluste tõendatud, et pangaautomaadist võttis sularaha välja tema. A.H aga kinnitab, et raha jagati omavahel ära. Seega olid kõik neli süüdistatavat seotud nii varguse toimepanemise kui ka varguse teel saadu jagamisega. Asjaolu, et väidetavalt Vladimir Šarovi osa sai A.H kätte ei oma antud teo puhul olulist tähtsust, sest Vladimir Šarov oli ise isikuks, kes reaalselt raha arvelt varastas ja pangaautomaadi kaudu välja võttis. Seega tuleb selles episoodis kõik neli süüdistatavat

süüdi tunnistada. Kannatanu tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele pangaarvelt äravõetud 4400.- krooni ulatuses.

5.11. Z.F-i ja I.A süüdistus 20.01.2005.a. kella 19.00 paiku Tartus Astri 6 maja koridorist I.A. kuuluva mobiiltelefoni Siemens C62 varguses

Kannatanu I.A. ütluste kohaselt varastati kodust kapi pealt temale kuuluv mobiiltelefon Siemens.

Kannatanu sõnul tulid 20.01.2005.a. koos K.K. ’iga nende koju võõrad inimesed, kolm meesterahvast ja üks naisterahvas. Meesterahvas, kellega kannatanu rääkis eesti keeles, kuid tal oli vene aktsent. Kannatanu seletas kohtus, et võõrad isikud väitsid , et tõid kannatanu ise koju ja tahtsid sisse tulla, kuid kannatanu keelas neid. Võõrad isikud liikusid ainult koridoris. Telefoni väärtuseks hindas kannatanu 1782.- krooni. Sama summa ulatuse esitas kannatanu ka tsiviilhagi. Tunnistaja T.A. kinnitas kannatanu ütlusi telefoni asukoha kohta ja selle kohta, et neli võõrast tulid nende koridori. Süüdistatav I.A kinnitas kohtus, et ta oli koos Z.F-iga Eedeni keskuse juures ja nad kohtusid seal K.K. ’iga. I.A sõnade kohaselt oli peale nende veel ka Vladimir Šarov. Seda, kas A.H oli ka või mitte, seda Oleg salu ei mäletanud. I.A kinnitas kohtus, et tema ei tea telefoni vaguse kohta midagi täpsemat öelda, kuid nägi telefoni viimati Z.F-i käes. Kuhu viimane telefoniga läks, seda süüdistatav ei tea. Süüdistatava ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks

avaldas kohus Oleg salu kohtueelsel uurimisel antud ütlused seoses vastuoludega. Peale ütluste avaldamist kinnitas I.A, et kohtueelsel uurimisel kirjapandu on õige. Kohtueelsel uurimisel kinnitas I.A, et tema koos Z.F-iga sisenes K.K. ’iga koos korterisse ja hiljem kui nad

lahkusid, siis võttis Z.F aia äärest üles I.A kinda koos mobiiltelefoniga, võttis telefoni kindast välja ja andis kinda I.A-le tagasi.

19 Kohus on seisukohal, et antud kuriteoepisoodis on tõendatud I.A ja Z.F-i poolt I.A.

mobiiltelefoni vargus. Kannatanu, tunnistaja ja I.A ütlused riimuvad olulistes asjaoludes ja kohus on veendumusel, et kuigi korteris käisid peale I.A ja Z.F-i ka Vladimir Šarov

ja A.H , siis on tõendamist leidnud, et telefoni varguse panid toime I.A ja Z.F ning nad tuleb nimetatud varguse eest süüdi mõista. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi summas 1782.- krooni on tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.12. Z.F-i, A.H ja I.A süüdistus 29.01.2005.a kella 15.20 paiku E.O. ´i käekotist E.O. ´ile kuuluva rahakoti varguses Kannatanu E.O. i ütluste kohaselt sõitis tema 29.02.2005.a. 15.20 paiku Annelinnast Turu peatusse

bussiga nr 3. Kannatanu sõnul istus ta bussis ja buss oli rahvast täis. Turu peatuses märkas kannatanu, et tema rahakott on kadunud. E.O. helistas panka ja pani pangakaardi kinni. Kannatanu sõnul läks tal peale rahakoti kaduma veel dokumendid (ID kaart, raamatukogu kaardid, säästukaart) ja üks hõbeese, mille väärtus oli 300-400 krooni. Rahakoti väärtuseks hindas kannatanu 500 krooni ja esitas tsiviilhagi summas 1205.- krooni. I.A ütluste kohaselt sai ta 29.01.2005..akokku A.H ja Z.F-iga kaubamaja juures ja mindi sõitma bussiga nr 3. I.A sõnade kohaselt valis sel päeval ohvri välja A.H , andes silmadega märku. I.A kinnitas, et rahakotis olid need asjad, mis on süüdistuses kirjas. Rahakoti viskasid nad hiljem prügikasti. A.H tunnistab, et selle episoodi varguse on ta toime pannud. A.H sõnade kohaselt

läks ta koos I.A ja Z.F-iga bussi, kus rahva sees istus üks naine, kelle koti tegi A.H lahti ja võttis rahakoti ära. A.H kinnitas, et rahakotist saadud raha said kõik need, kes kaasas olid. Valeri A.H ei tunnista, et ta on selle varguse toime pannud.

Kohus on seisukohal, et nii I.A kui ka A.H ütlused on kooskõlas kannatanu ütlustega. Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et I.A, A.H ja Z.F koos tegutsedes varastasid E.O. ´i käekotist E.O. ´ile kuuluva rahakoti väärtusega 500 krooni, milles oli sularaha 50 krooni, E.O. ´i nimele väljastatud ID kaart, haigekassakaart, õpetaja Teacher kaart,

Tartu Linnaraamatukogu lugejakaart, Hansapanga kaart, Tartu linnaliini bussi kuupiletid 2 tk

väärtusega vastavalt 210 krooni ning 90 krooni ja hõbedast vääriskiviga väärtese “Türgi silm”

väärtusega 300 krooni. Kohus on seisukohal, et E.O. i tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele summas 1 205.- krooni

5.13. Z.F-i, A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A süüdistus 31.01.2005.a kella 15.00 ja 16.00 vahel H.P. ´e seljakotist H.P. ´le kuuluva rahakoti varguses Kannatanu H.P. e ütluste kohaselt läks tal 31.01.2005.a. linnaliini bussis nr 4 kaduma rahakott koos dokumentidega. Rahakott oli kannatanu sõnul seljakotis, mis oli lukustatav tõmblukuga. Kannatanu ütluste kohaselt oli bussis palju rahvast ja ta võttis seljakoti endale sülle. Bussis vaatas ta ka ühele noormehele otsa, kellena ta tundis kohtuistungil ära Vladimir Šarovi. Seoses rahakoti ja selles olnud asjade vargusega esitas kannatanu tsiviilhagi summas 1250.- krooni. I.A ütluste kohaselt valis ohvri sel korral välja Z.F ja pani ka ise toime rahakoti varguse. Teised, so Vladimir Šarov ja A.H, tegid nn katet. I.A sõnade kohaselt anti üksteisele märku silmadega. Asjad visati ära ja raha jagati omavahel ära. A.H nimetatud episoodi kohta, midagi kohtus ei mäletanud ja kinnitas, et ei ole selliseid tegusid toime pannud. Z.F oma osavõttu varguses ei tunnista.

20 Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda I.A ütlustes. Ütlused riimuvad kannatanu polt nähtu ja tajutuga, seda enam, et kannatanu märkas sündmuse käigus Vladimir Šarov’i, kes oli koos grupiga ja täitis oma rolli nn katte tegemisel. Kohus on seiskohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada Z.F, A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A

grupis toime pandud varguse eest. Isikud varastasid Tartus linna liinibussis nr 4 sõidu ajal Riia

tänaval asuva Riiamäe peatuse ja Võru tänaval asuva Sõbrakeskuse bussipeatuse vahelisel lõigul H.P. ´e seljakotist H.P. ´le kuuluva rahakoti väärtusega 250 krooni, milles oli sularaha 1000 krooni, H.P. ´e nimele väljastatud juhiluba, ISIC Scholar Ühispanga kaart, Haigekassa liikmekaart, erinevad kliendikaardid, õpilaspilt ja raamatukogu kaardid. Vargusega tekitati H.P. ´ele varalist kahju kokku 1250 krooni, sama summa ulatuses kuulub rahuldamisele ka tsiviilhagi.

5.14. Z.F-i , A.H, D.M-i, Vladimir A.H (Šarovi) ja I.A süüdistus 02.02.2005.a kella 16.30 ja 17.00 vahel L.H. käekotist L.H. kuuluva rahakoti varguses Kannatanu L.H. ütluste kohaselt on talle tuttavad A.H ja Vladimir Šarov seoses rahakoti

vargusega. L.H. sõnul sõitis ta 02.02.2005.a. kaubamaja peatusest Annelinna poole ja sõidu ajal

varastati tal kotist ära rahakott. Kannatanu sõnul oli bussis palju rahvast ja koguaeg oli surve. Pärmivabriku juures läksid maha ka A.H ja Vladimir Šarov. Bussis olles seisid mõlemad kannatanu läheduses. Kannatanule tundus, et kaasas olid veel 2 meest. Oma bussipeatuses avastas kannatanu, et rahakotti kotis enam ei ole.

A.H mäletas küll kohtus seda, et üks naisterahvas tuli Pärmivabriku juures küsima dokumentide kohta, kuid süüdistatav eitas varguse toimepanemist. I.A kinnitas kohtus, et ka sel päeval läks ta koos A.H, Vladimir Šarovi ja Z.F-iga bussi nr 3 peale ja kui bussist väljuti, siis andsid Vladimir Šarov ja A.H märku, et midagi saadi, I.A kinnitas kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust. Vladimir Šarov küll kinnitas kannatanuga suhtlemist, kuid ei mäletanud kohtus varguse konkreetseid

asjaolusid, samas ta ka ei eitanud toimunut. D.M ja Z.F eitasid omapoolset vargusest osavõttu.

Kohus on seisukohal, et I.A ütlused on tõesed ja riimuvad kannatanu ütlustega. Samuti kinnitavad A.H ja Vladimir Šarovi ütlused nende seotust vargusega. Kohus on seisukohal,

et tulenevalt I.A ja kannatanu ütlustest, on alus ka Z.F-i süüdimõistmiseks selles episoodis, sest kohus ei näe põhjust, miks I.A peaks just selles osas valetama, seda enam, et D.M-i osavõttu I.A ei maini ja kohtu meelest ei ole see ühegi muu tõendiga ka kinnitust leidnud, seega tuleb D.M selles episoodis õigeks mõista. Kohus on seiskohal, et on tõendamist leidnud, et 02.02.2005.a kella 16.30 ja 17.00 vahel varastasid Z.F, A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A grupis tegutsedes Tartus linna

liinibussis nr 3 sõidu ajal Riia tänaval asuva Kaubamaja peatuse ja Fortuuna tänaval asuva

Pärmivabriku bussipeatuse vahelisel lõigul L.H. käekotist L.H. kuuluva rahakoti väärtusega 400 krooni, milles oli sularaha 580 krooni, linnaliini kvartali pilet väärtusega 500 krooni, L.H. nimele

väljastatud ID kaart, Haigekassa liikmekaart, juhiluba, Hansapanga deebetkaart ja rohu retseptid. L.H. sai tagasi dokumendid ja rahakoti ja esitas tsiviilhagi summas 1 100.-krooni, millises ulatuses peab kohus põhjendatuks ka tsiviilhagi rahuldada..

5.15. Z.F , A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A süüdistus 03.02.2005.a kella 16.00 ja 17.00 vahel V.H. ´ele kuuluva rahakoti varguse episoodis

Kannatanu V.H. kinnitas kohtus, et 03.02.2005.a.sõitis tema bussis nr 4, kus varastati temalt ära rahakott. Kannatanu seisis bussis, sest rahvast oli palju ja kui ta läks Aardla peatuses bussist maja ja soovis midagi osta, siis avastas ta , et tal ei ole rahakotti. Kannatanu märkis, et bussis äratas tema

21 tähelepanu see, et üks naisterahvas trügis teda. Kannatanu viitas ka kohtus A.H-le, kuid ei olnud endas 100% kindel. I.A kinnitas kohtus, et ta ei tea täpselt, kas selles episoodis varastas A.H või Z.F . Väljuti aga koos A.H, Z.F-i ja Vladimir A.H-ga Aardla peatuses ja raha jagati omavahel ära. A.H eitab teo toimepanemist. Vladimir Šarov aga mõõnab, et ta võis selles varguses osaleda. Z.F eitab oma osavõttu vargusest.

Kohus on seiskohal, et on tõendamist leidnud, et 03.02.2005.a kella 16.00 ja 17.00 vahel varastasid Z.F, A.H, Vladimir A.H (Šarov) ja I.A grupis tegutsedes, Tartus linna

liinibussis nr 4 sõidu ajal Riia tänaval asuva Riiamäe peatuse ja Jalaka tänaval asuva Aardla

bussipeatuse vahelisel lõigul V.H. ´e käekotist V.H. ´ele kuuluva rahakoti väärtusega 50 krooni, milles oli sularaha 600 krooni, linnaliini bussi kvartali pilet väärtusega 450 krooni, V.H. ´e nimele

väljastatud Hansapanga deebetkaart, Säästukaart, Hansaneti koodikaart, raamatukogu töötõend, pensionitunnistus ja Haigekassa liikmekaart. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1180.- krooni ja kohus leiab, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisel.

5.16. Z.F , A.H , D.M ja I.A süüdistus 10.02.2005.a umbes

kella 18.00 ja 18.15 grupis tegutsedes J.R.´a õlakotist J.R. kuuluva mobiiltelefoni №kia 6100 ja rahakoti varguse episood

Kannatanu J.R. kinnitas kohtus, et tunneb ära süüdistatavatest Oleg salu seoses vargusega, mis

toimus 10.02.2005.a. Kannatanu sõnul sõitis ta sel päeval bussiga nr 3, buss oli rahvast täis. Kannatanu tundis bussis rabelemist ja kui ta tagasi vaatas, siis keeras tema taga olev meesterahvas pea ära. Koolikoti ees sahtlis oli kannatanul mobiiltelefon ja rahakott, mis ära varastati. I.A ütluste kohaselt sai ta sel päeval kokku Z.F-i ja A.H-ga ja sõideti bussis nr 3. Seda I.A täpselt kohtus ei mäletanud, kes rahakoti ja mobiiltelefoni varastas, kuid I.A kinnitas kohtus kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, millede kohaselt valis seekord ohvri välja

A.H , teised katseid teda. Rahakotis oli raha vähe ja selle viskas Z.F hiljem minema. Mobiiltelefoni võttis ära A.H ja sellest ei teadnud teised midagi.

A.H kinnitas kohtus, et tegelikult ta seda tegu teinud ei ole, kuid kohtueelsel uurimisel

võttis selle lihtsalt enda peale. Z.F ja D.M eitasid osavõttu varguse toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda I.A ütluste õigsuses, sest need on ka kooskõlas

kannatanu ütlustega. Samas puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud tõendid selle kohta, et varguses osales kindlasti ka D.M. Kohus peab siinjuures vajalikuks tõlgendada kahtlused

süüdistatava kasuks. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et 10.02.2005.a umbes kella 18.00 ja 18.15 vahel varastasid Z.F, A.H ja I.A

grupis isikutena, kes on varem toime pannud varguse Tartus linna liinibussis nr 3 sõidu ajal , kesklinna (Riia tn algus) ja Fortuuna tänaval asuva Pärmivabriku bussipeatuse vahelisel lõigul J R

õlakotist J.R. kuuluva mobiiltelefoni №kia 6100 väärtusega 1890 krooni koos randmepaelaga

väärtusega 35 krooni ning J.R. kuuluva rahakoti (väärtusetu), milles oli sularaha 90 krooni, J.R. nimele väljastatud ISIC Scholar kaart, Haigekassa liikmekaart, ID kaart, õpilaspilet, telefonis olnud

ZEN kõnekaart ja erinevad kliendikaardid. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2215.- krooni ja kohus on seisukohal, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.17. Z.F-i, A.H, D.M-i ja I.A süüdistus 14.02.2005.a V.K. ´i käekotist V.K. ´ile kuuluva rahakoti varguses

22 Kannatanu V.K. i ütluste kohaselt sõitis ta 14.02.2005.a. bussiga nr 3. Sõidu ajal läks tal käekotist kaduma rahakott. Kannatanu sõnul seisis ta bussis ja keegi tema tähelepanu endale ei tõmmanud. I.A ütluste kohaselt andis sel korral märku Z.F, et ta on midagi saanud. I.A sõnul jagati saadud raha omavahel ära. Peale kohtueelsel uurimise antud ütluste avaldamist jäi aga I.A selle juurde, et rahakoti varastas A.H. Kohus avaldas kohtus Katrin lampe poolt kohtueelsel uurimisel antud ütluses, kuivõrd Katrin lampe keeldus kohtus ütluste andmisest. Kohtueelsel uurimisel on A.H oma süüd tunnistanud ja ta

ei soovinud kohtus midagi lisada. Z.F ja D.M eitasid osavõttu varguse toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda I.A ja A.H ütluste õigsuses, sest need

on ka kooskõlas kannatanu ütlustega. Samas puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud tõendid selle kohta, et varguses osales kindlasti ka D.M. Kohus peab siinjuures vajalikuks

tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud

tõendid kinnitavad, et 14.02.2005.a kella 16.30 ja 17.00 vahel varastasid Z.F , A.H

ja I.A grupis isikutena, kes on varem toime pannud varguse Tartus linna liinibussis nr , 3 sõidu ajal kesklinna (Riia tn algus) ja Kalda teel asuva Emajõe bussipeatuse vahelisel lõigul V.K.

´i käekotist V.K. ´ile kuuluva rahakoti väärtusega 140 krooni, milles oli sularaha 1500 krooni,

linnaliinibussi kvartali pilet väärtusega 500 krooni, V.K. ´i nimele väljastatud Hansapanga deebetkaart, ID kaart, Säästukaart, Haigekassakaart, Päevakeskus Kalda töötõend ja postkasti võti. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 2090.-krooni ja kohus on seisukohal, et see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

5.18. Z.F-i, A.H, D.M-i ja I.A süüdistus 14.02.2005.a kella 16.30 ja 17.00 vahel M.J. käekotist M.J. ´le kuuluva rahakoti varguses

Kannatanu M.J. ütluste kohaselt on talle seoses vargusega tuttavad Valeri ja D.M . Kannatanu sõitis bussiga nr 3 kaubamaja juurest Annelinna. Buss oli väga täis ja kui kannatanu jäi seisma trepiastmele, siis jäi tema taha prillidega mees, kelles tundis kannatanu ära D.M-i.

Kannatanu sõnul oli tal kott õlal ja see oli süüdistatavate poole. Kui kannatanu Eedeni peatuses väljus, siis oli tema kott lahti ja rahakott oli kadunud. I.A ütluste kohaselt oldi sel korral koos Z.F-i, D.M-i ja A.H-ga. I.A kinnitas kohtus kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, mille kohaselt ohvri valis ka sel korral välja Katrin lampe, teised katsid, rahakott liikus A.H käest, Valeri asmuse kätte ja sealt D.M-i kätte.

A.H on kohtueelsel uurimisel kinnitanud, et seda vargust mäletab ta hästi, kuna ta pani samas bussis toime korraga kaks vargust. Süüdistatav kirjeldas ka teiste süüdistuses nimetatud isikute tegevust. Z.F ja D.M eitasid osavõttu varguse toimepanemisest.

Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda I.A ja A.H ütluste õigsuses, sest need on ka kooskõlas kannatanu ütlustega. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et 14.02.2005.a kella 16.30 ja 17.00 vahel varastasid Z.F , A.H, D.M ja I.A grupis isikutena, kes on varem toime pannud varguse Tartus linna , liinibussis nr 3 sõidu ajal kesklinna (Riia tn algus) ja Kalda teel asuva Emajõe bussipeatuse vahelisel

lõigul M.J. käekotist M.J. ´le kuuluva rahakoti väärtusega 250 krooni, milles oli sularaha 1100

krooni, linnaliinibussi kvartalipilet väärtusega 500 krooni, M.J. nimele väljastatud ID kaart, kaks Hansapanga kaart, millest üks oli R.J. nimele, O.Lutsu raamatukogu lugejapilet, kaupluse Rademar kliendikaart, komisjonipoe Vaher kauba müügi kviitung, kaupluse Citysport kliendikaart, kaupluse Sportland kliendikaart ning kaupluse Kangas ja Nööp kliendikaart. Kannatanu esitas tsiviilhagi summas 1110.-krooni ja kohus peab põhjendatuks selle summa ulatuse tsiviilhagi rahuldada.

23

5.19 Z.F-i, A.H , D.M-i , Vladimir A.H (Šarov) ja I.A

süüdistus 15.02.2005.a umbes kella 13.30 ja 14.00 vahel S.P. spordikotist S.P. kuuluva rahakoti varguses Kannatanu S.P. ütluste kohaselt sõitis ta 15.02.2005.a. Kaubamaja juurest bussiga nr 3a Annelinna.

Rahakott oli tal spordikotis. Bussis oli palju rahvast ja kannatanu seisis keskmise ukse juures.

Rahakoti varguse avastas kannatanu kodus. Bussis miski kannatanu tähelepanu ei äratanud.

Kohtueelsel uurimisel kirjeldas kannatanu talle kahtlasena tundunud meesterahvaid, keda ta aga kohtusaalis ära ei tundnud. I.A ütluse kohaselt tegutsesid sel päeval koos D.M, Z.F, Vladimir Šarov

ja A.H. I.A kinnitas kohtus kohtueelsel uurimisel antud ütluste õigsust. A.H on kohtueelsel uurimisel tunnistanud varguse toimepanemist. Vladimir Šarov ei mäletanud antud sündmuse kohta midagi.

Kohus on seisukohal, et puudub alus kahelda I.A ja A.H ütluste õigsuses, mis

puudutab nende ja Z.F-i osavõttu. Samas puuduvad kriminaalasjas vastuvaidlematud tõendid selle kohta, et varguses osales kindlasti ka D.M ja Vladimir Šarov. Kohus peab

siinjuures vajalikuks tõlgendada kahtlused süüdistatavate kasuks. Seega on kohus seisukohal, et

kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et 15.02.2005.a umbes kella 13.30 ja 14.00 vahel varastasid Z.F, A.H ja I.A grupis isikutena, kes on varem toime pannud varguse, Tartus linna liinibussis nr 3 a sõidu ajal kesklinna ja Kalda tee vahelisel lõigul S.P. spordikotist S.P. kuuluva rahakoti väärtusega 800 krooni, milles oli sularaha 700 krooni ning S.P.

nimele väljastatud Hansapanga krediitkaardi, EGO järelmaksukaardi, haigekassa kaardi, üliõpilaspileti ja tühjad telefonikaardid. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 830.- krooni ja kohus peab põhjendatuks selle rahuldada.

Kohtu seisukoht karistuse osas

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Süüdistatavate osas karistust raskendavaid asjaolusid KarS 58 mõttes ei esine. Karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel peab kohus põhjendatuks arvestada I.A puhul karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mis avaldus enamuse talle süüks arvatud

episoodide puhul. Teiste süüdistatavate puhul kohtu arvates karistust kergendavaid asjaolusid ei esine. Süüdistatavad on toime pannud tahtlikud kuriteod.

Vladimir Šarov on varel kriminaalkorras karistatud kuuel korral. D.M on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Z.F on varem kriminaalkorras karistatud üheksal

korral. I.A on varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral. A.H on varem kriminaalkorras karistatud neljal korral.

KarS § 199 lg 2 erinevate puntide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib kohus

määrata karistusena kuni viie aasta pikkuse vangistuse. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest võib kohus karistusena mõista rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 209 lg 2 erinevate punktide järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on kohtul õigus mõista karistuseks vangistus ühest kuni kolme aastani.

KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Käesoleva kriminaalasja raames on kohus seisukohal, et tulenevalt

24 eelpool kajastatud sanktsioonidest ja ka tulenevalt isikute süü astmest, tuleb süüdimõistetuid kõiki karistada vangistusega.

Varguste toimepanemise eest peab kohus võimalikuks mõista D.M-ile sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistuse ja peab põhjendatuks 1 aasta pikkust vangistust. KarS § 121

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus põhjendatuks mõista 6 kuud vangistust. Kohus leiab, et kuivõrd D.M karistati viimati 2002.a. rahalise karistusega,

siis on tema puhul tulenevalt tema süü astmest ja toimepandud kuriteoepisoodide arvust

otstarbekohane jätta sel korral vangistus tingimisi kohaldamata ja kohaldada KarS § 74 sätteid, allutades D.M käitumiskontrollile.

Z.F on peale varasemate karistuste ärakandmist jätkanud süstemaatiliselt uute kuritegude

toimepanemist, seega ei ole varasemad vangistused teda muutnud. Z.F on alus süüdi

mõista tegude eest, millised ta pani toime vaid mõni aeg peale eelmise karistuse kandmisest

vabanemist. Käesoleval juhul lisandus varavastastele tegudele ka vägivallategu. Kohus on

seisukohal, et isik, kelle sissetuleku saamise allikaks on saanud vargused ja kes vabanedes ei ole

suutnud õiguskuulekat elu alustada, tuleb igal järgmisel korral karistada varasemast rangemat, et

vähemalt sel teel avaldada ühiskonna hukkamõistu ja tagada õiguskorda. Z.F tuleb seetõttu karistada pikemaajalise vangitsusega ja kohus peab põhjendatuks liitkaristusena mõista talle 3 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse, mis kuulub reaalselt kandmisele.

I.A puhul tuleb käesoleva kriminaalasja raames karistuse mõistmisel arvestada toimepandud

episoodide hulka, mistõttu teda tuleb karistada pikaajalise vangistusega, Kuivõrd kohus peab

vajalikuks arvestada I.A puhtsüdamlikku kahetsust, siis tuleb kohtu arvates mõista I.A-le

mõnevõrra lühem vangistus kui seda oleks eeldanud tema poolt toimepandud tegude hulk.

Varguste toimepanemise eest tuleb Oleg salu karistada 3 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 121

toimepanemise eest tuleb mõista karistus alammäära lähedal, so 6 kuud vangistust. Samuti peab

kohus võimalikuks karistada Oleg salu KarS § 209 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest alammääras. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks ka liitkaristuse mõistmisel kohaldada põhimõtet, et kergemad karistused loetakse kaetuks raskeimaga ja seega tuleb I.A karistada 3 aasta pikkuse vangistusega.

Vladimir Šarov’ile karistuse mõistmisel tuleb kohtu arvates arvesse võtta tema rolli varguste

toimepanemisel, mis seisnes valdavalt kas nn katte tegemises või juba varastatud pangakaardiga sularaha väljavõtmises. Kriminaalasjas kogutud tõendid näitavad, et aktiivsed tegutsejad ja esemete

äravõtjad olid enamasti kas A.H või Z.F , eeltoodust tulenevalt peab kohus

võimalikuks Vladimir Šarovi karistada lühema vangistusega kui teisi kaasosalisi ja peab põhjendatuks mõista karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Kuivõrd Vladimir Šarov on käesolevas kriminaalasjas kajastuvad kuriteod toime pannud Tartu Maakohtu 29.10.2004.a. otsusega mõistetud

karistuse katseajal, siis tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud

karistust eelpoolnimetatud kohtuotsuse järgi kandmata karistuse, so 1 aasta vangistust võrra ja liitkaristuseks tuleb mõista 2 aastat 6 kuud vangistust. Kuivõrd käesolevala ajal on Vladimir Šarov

vahistatud kriminaalasjas nr 07260100464, siis peab kohus põhjendatuks tuginedes KarS §-le 68 lugeda karistuse kandmise aja alguseks Vladimir Šarovi kinnipidamine 03.02.2007.a.

A.H-le karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta tema aktiivne roll varguste toimepanemisel.

Käesolevas kriminaalasjas käsitletud episoodides oli pea kõigis vargusi puudutavates episoodides alus süüdistada A.H. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et tema oli reeglina rahakottide reaalne äravõtja. Kohus leiab, et A.H tuleb karistada varguste toimepanemise eest sanktsiooni keskmisest määrast suurema karistusega ja peab põhjendatuks mõista karistuseks 3

25 aastat vangistust. A.H on 28.02.2007.a. vahistatud kriminaalasjas nr 07260100253 ja kohus peab põhjendatuks tuginedes KarS §-le 68 lugeda tema karistusaja algust nimetatud vahistamisest. Kohtu seisukoht menetluskulu osas Kohus peab KrMS § 180 lg 1 alusel põhjendatuks süüdimõistetutelt välja mõista kohtukulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Vladimir Šarovilt, A.H-lt, I.A-lt

, D.M-ilt ja Z.F-ilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu igaühelt summas 5 400.- krooni, milline summa vastab

1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja

mõista süüdistatavatelt ka määratud kaitsjatele väljamakstava tasu ja KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel I.A-lt kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu.

KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kriminaalasjas on kohus seisukohal,

et arvestades Z.F-i

varalist seisundit ja võttes arvesse tema resotsialiseerumisväljavaateid peab kohus põhjendatuks jätta õigusabi kulud riigi kanda. Kohus on seisukohal, et eelkõige peaksid oma nõuded saama rahuldatud kannatanud, kes on aastaid heas usus oodanud neile tekitatud kahjude hüvitamist.

Kohtunik

Rahvakohtunik Rahvakohtunik