1-05-1140\16 · Tallinna Ringkonnakohus

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28 juuni 2007, Tallinn Kriminaalasja number 1- 05-1140 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Igor Amann ja Paavo Randma Kohtuistungi sekretär Alina Koop

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht 18 juuni 2007, Tallinn, avalik kohtuistung Kriminaalasi

L.O süüdimõistmises KarS § 275 järgi ja ja XX M.I süüdimõistmises KarS § 274 lg 1 järgi.

Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 üldmenetluse otsus

Apellatsiooni esitajad

Kaitsjad, vandeadvokaadid Andres Veski, Sirje Must ja Tanel Pürn Prokurör Ringkonnaprokurör Sirje Hunt Süüdistatavad L.O, ik: XXX, varem kohtulikult karistamata, viibis

eelvangistuses 3 päeva;

XX, ik: , varem kriminaalkorras XXXXXXXXXXX karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva;

M.I , ik: XXX, varem kriminaalkorras karistamata, viibis eelvangistuses 3 päeva Kaitsjad Vandeadvokaadid Andres Vesk

i, Sirje Must ja Tanel Pürn

RESOLUTSIOON

Jätta Pärnu Maakohtu 05 märtsi 2007 kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-05-1140 L.O

süüdimõistmises ja karistamises KarS § 275 järgi ja M.I süüdimõistmises ja ning

XX

2 karistamises Kar muutmata. S § 274 lg 1 järgi

Apellatsioonid jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul, alates 29

juunist l on kassa 2007 Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistatavate tsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates 29.06. 2007.

1.

SÜÜDISTUSE SISU:

1.1 L.O-le oli esitatud selles, et tema, olles 21.11.2004 KarS § 274 lg 1 järgi süüdistus kella 2.15 ajal sõiduki LUAZ 490 FAB juhtimisel liiklusjärelevalve teostamise käigus Pärnu

maakonnas, Tõstamaa vallas, Lõuka teel ametikohustusi täitva, vormiriietust kandva politseiametniku poolt kinni pe RM etud, eiras politseitöötaja seaduslikku korraldust juhitava

sõiduki ja juhtimisõigust tõendavate dokumentide esitamiseks, keeldus alkoholijoobe

kohapeal tuvastamisest alkomeetriga ja arstlikku ekspertiisi sõitmisest, kasutas

politseiametniku aadressil ebatsensuurseid väljendeid, sisenes oma eluhoone käimlasse, kus

suletud ukse taga ja eesmärgiga venitada politseiametniku korralduse arstlikku ekspertiisi

sõitmiseks täitmist, mobiiltelefoniga helistades kutsus kohale poja , misjärel väljus XX korrastamatuna tualetist, jätkas politseitöötaja aadressil ebatsensuursete märkuste tegemist ja ähvardas politseiametnikku lüüa taburetiga.

1.2 XX-le ja M.I-le oli esitatud emad, KarS § 274 lg 1 järgi süüdistus selles, et n 21.11.2004, ajavahemikul kella 2.15 kuni 3.00, tungis

id Pärnu maakonnas, Tõstamaa vallas,

XXX talu hoovis kallale ametikohustusi täitvale politseiametnikule le, keda ähvardas RM- id tapmisega

istmelt ja , püüdsid teda välja rebida politseimärgistuse ja värvides teenistusauto juhi XX torkas kurikaga talle

ülakehasse, tekitasid kannatanule kaelalihase venituse, misjärel siis kui politseitöötajal õnnestus lukustada sõiduki uksed, peksi käte, jalgade ja d XX ka kurikaga

sõiduki keret tuvastamata arv löökidega, tekitades teenistusautole vigastusi 7965 krooni suuruses summas.

2. MAAKOHTU OTSUS:

2 1. unnistas L.O Pärnu Maakohus, mõistes L.O KarS 274 lg 1 järgi õigeks, t

süüdi KarS § 275 järgi ning karistas rahalise karistusega 300 päevamäära, ( päevamäära

suurus 50 krooni), s.o. summas 15 000 krooni. KarS § 68 lg 1 alusel arvas L.O eelvangistuses, ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. viibitud aja , alusel arvestas vangistuse , s.o. 3 päeva karistusaja hulka. KarS § 70 lg 2 ümber

rahaliseks karistuseks ja luges L.O tema karistusest kantuks rahaline karistus 9

päevamäära, s.o. 450 krooni ulatuses. Luges kohtuotsuse kuulutamise seisuga L.O

3 veel kandmisele kuuluvaks karistuseks rahaline karistus summas 14 550 291 päevamäära, s.o. krooni

2.2

ja karistas 1 aastase vangistusega, XX tunnistas maakohus süüdi KarS § 274 lg 1 järgi kohaldas KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks 18 kuud. KarS § 68 lg 1 alusel

luges -l ajavahemikus 22.11.-24.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aja , XX s.o. 3 päeva karistusaja hulka ning lugeda tema karistus selles osas kantuks. Katseaja alguseks luges 05.03.2007 a.

2.3 M.I

tunnistas maakohus süüdi KarS § 274 lg 1 järgi ning karistada teda 8 kuulise vangistusega, kohaldas 18 kuud. KarS KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid ja määras katseajaks

§ 68 lg 1 alusel arvati M.I ajavahemikus 23.11.-25.11.2004 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 päeva, kantud karistuse hulka. Katseaja algust arvati alates 05.03.2007 .

2.4 Maakohus luges tuks tõenda , et L.O politseiametniku poolt sõiduki peatamisel

eiras politseitöötajast kannatanu RM korraldusi dokumentide esitamiseks ning joobe

tuvastamiseks kohapeal ja kasutas suhtes ebatsensuurseid ja solvavaid politseitöötaja

väljendeid. Hiljem, süüdistatava kodus, jätkas L.O ametikohustusi täitva

võimuesindaja suhtes solvavate väljendite kasutamist sõimates teda läbi tualettruumi ukse.

Väljunud tualettruumist, jätkus süüdistatava poolne ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamine.

Kohtu hinnangul on süüdistatava L.O taoline käitumine hinnatav ametikohustusi

täitva võimuesindaja solvamisena KarS § 275 järgi.

2.5 ja M.I osas asus maakohus seisukohale, et n XX ende käitumine on õigesti kvalifitseeritud astatuks kannatanu togimise kurikaga KarS § 274 lg 1 järgi. Kohus luges tuv ülakeha piirkonda ning kannatanu autost väljarebimist mõlema süüdistatava poolt, XX poolt

mille tagajärjel jäi kannatanu kael auto uksepiida vahele ja sai kannatada, hinnates

süüdistatavate tegevust kehalise väärkohtlemisena. Politseitöötajast kan

natanu aadressil öeldut – „Kui veel Tõstamaale tuled, lööme su maha“ ning „Kebi autost välja“ tuleb hinnata

kui otsest ähvardust kannatanu elule ja tervisele. Ähvardusena kannatanu elu ja tervise suhtes

tuleb hinnata ka tema ametiauto peksmist kurikaga

ja XX poolt ning käte ja jalgadega XX

M.I poolt t autosse. ajal, mil politseitöötajast kannatanu oli varjunud nende ees . Kõik nimetatud tegevused on käsitletavad vägivallategudena KarS § 274 mõttes. Subjektiivse külje osas kohus leidis, et süüdistatavad tegutsesid

otsese tahtlusega. Kannatanu

RM puhul oli tegemist avalikku korda kaitsva võimuesindajaga, kes täitis juhtunu ajal

tööülesandeid, on süüdistatavate poolne käitumine seotud kannatanu ametikohustuste seega täitmisega.

3. APELLATSIOONIDE SISU:

3.1 . M.I kaitsja taotleb kohtuotsuse tühistamist ja M.I õigeksmõistmist

M.I on kannatanu ähvardamist, tema suhtes füüsilise vägivalla kasutamist ning

politseiauto peksmist eitanud. Kaitsja leiab, et M.I süü temale inkrimineeritud kuriteo

toimepanemises pole tõendatud. Süüd tõendavad vaid kannatanu ütlused, kellel on aga

L.O ja

o XX suhtes vihavaen, mistõttu tema p olt antud ütluste tõele vastavuses on

4 võimalik tõsiselt kahelda. rääkis kohtus vaid seda a sündmust JP , mida oli -lt kuulnud. Ise t RM pealt ei näinud. Poli te olemasolu ei tõenda et neid tekitas M.I. tseiautol tehniliste vigastus

Kaitsja leiab, et kohus on tõendeid uurinud pinnapealselt ja ühekülgselt. Kohus ei uskunud

kinnitusi et kannatanul on vaen L.O perekonna vastu. Tunnistajad ja süüdistatavad on

kinnitanud et konflikti ei olnud. Tunnistajate, kui süüdistatavate lähisugulaste ja tuttava ütluste ebausaldusväärsuse järeldus põhineb oletustel. M.I tuleb tõendite puudumise tõttu talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

3.2

L.O kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja L.O õigeksmõistmist. L.O end süüdi ei tunnistanud ja on kinnitanud et kannatanu ütlused ei vasta tõele ning ,

on ajendatud isiklikust vihavaenust nii tema kui ta perekonna suhtes. Puuduvad tõendid sellest, et L.O oleks kannatanu suhtes kasutanud ebatsensuurseid sõnu. Ainuke kes seda väidab on kannatanu. Kohus on jätnud välja selgitamata millised need ebatsensuursed sõnad ,

olid, seega kohtu järeldus tema poolt KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises rajaneb oletustel.

Kohus oleks pidanud pikemalt kaaluma võimalust, et kannatanul oli vihavaen L.O suhtes, mitte jätma sellise võimaluse kõrvale põhjendusel, et tegemist on kindlasti L.O eneseõigustusega.

Kuna kohus on jätnud välja selgitamata täpsed ebatsensuursed väljendid, on tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega KrMS § 338 p 3 ja § 339 lg 2 mõttes, kuna isik peab teadma milles teda süüdistatakse, et ennast kaitsta.

Kohtulik uurimine on olnud kaitsja arvates puudulik ja ühekülgne, mis on kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise aluseks.

3.3.

XX kaitsja taotleb apellatsioonis kohtuotsuse tühistamist ja XX õigeksmõistmist. Kaitsja leiab, et kohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Esitab KrMS § 62, § 63, §306, § 312 p 1 sisu märgib, et Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtuotsus peab ja

olema arusaadav, selge ja jälgitav. Kohtuotsuses on neid põhimõtteid eiratud ning jõutud seetõttu ebaõigetele järeldustele. Kaitsja tuues ära osa kohtuotsuse teksti, leiab, et kohus on asunud otsima kinnitust kannatanu seisukohtadele ja pole tõendeid objektiivselt hinnanud. Kaitsja tuues ära KrMS § 68 lg 5 sisu, leiab ütlustega ei ole võimalik kinnitada kannatanu JP ütluste õigsust.

Tunnistaja

evused kannatanu poolt tunnistajale ja kohtule DT ütlustest tuleneb, et on erin

räägitu vahel. Mõlemad tunnistajad on kannatanu kolleegid, kuid kohus o jätnud selle n tähelepanuta. Kohus on jätnud arvestamata ka flikt kannatanu ja süüdistatavate vahel oli. Kohus ei , et kon ole analüüsinud kõnet politseisse. Sõiduauto vaatlusprotokollist nähtuvad auto vigastuste XX tekkimise mehhanism ja aeg on jäänud välja selgitamata. Tunnistaja MV kinnitas avaldatud

kuupäevi, seega on kohus eirates KrMS § 7 lg s 3 põhimõtteid kõrvaldamat - a kahtluse

tõlgendanud süüdistatava kahjuks. Kohtuarstliku ekspertiisiaktis pandi vigastused kirja kannatanu ütluste alusel, ilma objektiivse leiuta.

Kohus on jätnud valikulise põhjendusega osa tunnistajate ütlused kõrvale. Arvestades, et kannatanul oli vi

mm süüdistatavate vastu, tuleb tema ütlusi hinnata kriitiliselt.

Kohus on jätnud kõik asjaolud kogumis analüüsimata ning otsuses on otsitud kinnitust kannatanu ütlustele. Kaitsja leiab, et le inkrimineeritud tegu pole tõendamist leidnud. XX-

Kaitsja taotleb otsuse tühistamist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.

5

4. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

4.1. Süüdistatavad toetasid kaitsjate poolt esitatud apellatsioone ja palusid õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Kaitsjad toetasid samuti esitatud apellatsioone ja palusid apellatsioonis kajastatud motiividel kohtuotsuse tühistamist ning süüdistatavate õigeksmõistmist.

4.2. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsus piisavalt põhistatud, kohtu järeldused

vastavad asjas tuvastatud ja tõendamist leidnud asjaoludele. Otsus on seaduslik ja apellatsioonide alusel tühistamisele ei kuulu.

5. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS:

5.1

Kohtu poolt tuvastatut, et kannatanu

RM oli süüdistuses esitatud sündmuste ajal oma

ametikohustus täitev politseiametnik, võimuesindaja, ning sellisest asjaolust olid teadlikud

kõik süüdistatavad, ei ole apellatsioonides vaidlustatud, seetõttu ei pea kohtukolleegium sellisel koosseisulisel tunnusel vajalikuks peatuda.

5.2 L.O kaitsja on leidnud, et kuna nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses puuduvad need

täpsed suursed väljendid millega L.O võimuesindajat solvas, on tegemist ebatsen

kaitseõiguse rikkumisega, mis on KrMS § 339 lg 2 alusel kohtuotsuse tühistamise aluseks.

Kohtukolleegium antud juhul sellise kaitsja etteheitega ei nõustu, leides, et see on eksitav.

Vastavalt süüdistusaktis kajastatu süüdistus ära toodud ebatsensuurne le/ t.lk. 85-89/ on es väljend, mida L.O kannatanule ü Samuti on kohtulikul uurimisel ristküsitluse käigus tles.

avaldatud kannatanu poolt kohtueelsel uurimisel antud vastavasisulised , mida ütlused kannatanu kohtuistungil otseselt välja ütlemata pidas solvavaks/ t.lk. 123/. Kaitsja on ise apellatsioonis ud ja toonitas ka apellatsioonikohtu istungil, et tuvastamist märkin on leidnud, et kannatanu oli veel mitu päeva peale sündmusi solvunud, viidates seejuures ka ekspertiisiaktis eksperdi poolt antud arvamusele.

Kohtukolleegium peab vajalikuks , et solvamiseks on ka teise isiku tegevuse märkida agressiivne ja vahendeid valimatu kritiseerimine, tema elukutse alavääristamine ja ka temale vulgaarsete väljendite ütlemine. Antud juhul on nii süüdistuse sisust, kannatanu poolt antud ütlustest ülanimetatud solvangud tu , vastatavad.

Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks osundada Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-3-05

väljendatud seisukohta, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt, kui tegemist on

ebasündsate, vulgaarsete, inimväärikust alandavate väljenditega, mis ilmselgelt lähevad

vastuollu komblustundega ja teiste moraalsete väärtusega, ei pea need väljendid sisalduma

süüdistusaktis, neid ei pea avaldama kohtuistungil ega ka kajastama kohtuotsuses. Kaitseõiguse tagamiseks peab aga süüdistatav või tema kaitsja teadma, millise väljendi, žesti, miimika jms kasutamist solvamiseks loetakse ja neil on õigus seda hinnangut vaidlustada. Ka

kohtul peab olema võimalus asja õigeks lahendamiseks anda hinnang, kas isikule süüksarvatud käitumine on käsitatav solvanguna. Antud juhul on nii kai

tsjal kui ka süüdistataval ning samuti ka kohtul olnud võimalik teada

millised väljendid olid solvavad ning seega ei ole kohus täpselt kõiki ebasündsaid,

inimväärikust alandavaid väljendeid otsuses nimetamata jätmisega menetlusõigusnorme

rikkunud. Ametikohustust täitva politseiametniku tegevust agressiivse ja valimatu kritiseerimise väljendid on kohtuotsuses kajastatud.

6

5.3 Apellandid on leidnud, et kohus on jätnud tähelepanuta süüdistatavate ja tunnistajate poolt kinnitatud asjaolu, et kannatanul oli vaen L.O perekonna vastu.

Kohtukolleegium leiab, et kohtule oli süüdistatavate ja tunnistajate vastavasisulised väited teada ja kohus on neile ka oma hinnangu andnud/ otsuse lk 7/.

Apellatsioonikohtu istungil L.O andis ütlusi, et kannatanu politseinikuna on tema

äritegevust ning ka käitumist liikluses autojuhina pidevalt kontrollinud. Leiab, et selline

tegevus on tagakiusamine.

XX kinnitas, et teda on varem neljal korral väärteokorras

karistatud. Neist ühel juhul oli vääreoprotokolli koostajaks kannatanu ja tegemist oli

alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise süüteoga, mille ta ka vaidlustas kohtus, kuid

süüdimõistev otsus jõustati. M.I teadis vaid külajuttude põhjal, et kannatanul on vaen L.O suhtes, tema suhtes mingisugust vaenu kannatanu poolt ei ole, teda on varem kolmel

korral väärtegude toimepanemist eest karistatud. Kannatanu karistus mõist t vaks isikuks ei olnud.

Kohtukolleegium leiab, et antud juhul süüdistatavate endi ütluste kohaselt on tuvastatav et

tagakiusamiseks ja vaenuks on hinnatud kannatanu kui kohaliku politseiametniku tegevust.

Kohtukolleegium soostub maakohtu järeldusega, et ülaltoodud põhjendusel puudub alus

hinnata kannatanu poolt järjepidevaid ja tõendamisesemesse kuuluvate asjaolude suhtes muutumatuid ütlus ausaldusväärseteks i eb .

5.4 Kohtukolleegium , et tunnistajad ja ei ole soostub apellantide poolt märgituga JP DT

sündmuste vahetud pea tnägijad ja seega kooskõlas KrMS § 68 lg 5, mis kehtestab, et l tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude suhtes, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõendi üksnes juhul, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata. Antud d

juhul oli võimalik kannatanu üle kuulata, seega ei ole tõenditeks ütlused RM tunnistajate

kannatanu käest ku küll aga on seda enda poolt nähtu ja kogetu ja nimelt uldu osas, vigastustega politseiauto, kannatanu olukord viitega haigele kaelale, politsei väljakutsete sisu,

mis samuti kinnitab konfliktsituatsiooni Tõstamaal, osas. Sellised tunnistajate ütlused haak

uvad kannatanu poolt kohtuistungil ja kohtuotsuses kajastatud ütlustega.

5.5 Kohtukolleegium ei soostu maa

kohtu järeldusega et tunnistaja ütlustesse tuleb suhtuda

kriitiliselt vaid seetõttu, et ta on süüdistatavate lähisugulane nagu antud juhul või LK süüdistatavate tuttav nagu poolt antud ütluste usa dusvääruse kontrolli näeb MV. Tunnistaja l

ette KrMS § 289 ning tunnistajatena ülekuulatud süüdistatavate lähi

sugulase, kes on otsustanud ütlusi anda, te ei näe. tuttava osa seadus mingeid erandeid et ja

Vastavalt kohtuistungi protokollile ei ole kohtuistungil ristküsitluse käigus LK poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi avaldatud ja kohus ongi kohtuotsuses kajastanud vaid tema kohtus antud ütlusi. on asjas olulist tähtsust omavate asjaolude kohta andnud ütlusi, et ta LK ei kuulnud, et keegi oleks ebatsensuurseid väljendeid kasutanud ning mis toimus väljas, hoovis, ta ei tea/ t.lk. 129/.

MV i pr poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlusi on kohtuistungil ristküs tluse käigus okuröri

taotlusel avaldatud/ t.lk. 126-127/. Kohtuistungil

antud ütluste kohaselt oli ta Tõstamaa Kultiuurimajas samal peol

, kus süüdistatavate ja tunnistaja LK ütluste kohaselt olid ka nemad. MV ol alkoholi ja enamus inimesi alkoholi ka tarbis. Tema oli kaineks ütluste kohaselt oli pe

autojuhiks.

LK poolt antud ütluste käigus oli pidu alkoholivaba ja keegi seal alkoholi ei joonud. MV ütluste kohaselt jättis tema auto umbes 60 meetri kaugusele politseiautost, kinnitas, et M.I ja

XX suundusid rahuliku kõnniga politseiauto poole ja nad rääkisid politseinikuga, vaidlesid, kuid mille üle vaidlus käis ei kuulnud. Istus autos ja kogu aeg sündmusi ei jälginud. Löömingu jälgi ei näinud. Kaklust, rüselust õues ei näinud.

7

Ülaltoodust nähtuvalt on tunnistajate ütlused peol alkoholi tarbimisest vastuolulised. Asjas

olulist tähtust omavate väidab, et ei kuulnud ebatsensuurseid sõnu, mis asjaolude osas

LK

toimus väljas ei näinud. nägi õues toimunut tema enda ütl MV uste alusel istudes autos 60

meetri kaugusel toimuvast ja seejuures ta kogu aeg sündmusi ei jälginud,. Sõnavahetust ei kuulnud. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Antud juhul kohtukolleegium leiab, et ülalnimetatud tunnistajate kohtuistungil antud ütlused

ei lükka ümber ega sea kahtluse alla kannatanu poolt antud ütlusi tema solvam RM isest L.O poolt ja ja M.I poolt. tema väärkohtlemisest XX

5.6 Süüdistatavatele mõistetud karistusi ei ole eraldi vaidlustatud. Kohtukolleegium peab

vajalikuks märkida et mõistetud karistusi on maakohus põhjendanud ja kohtukolleegium ei tuvastanud vastuolusid KarS § 56 ettenähtud karistuse mõistmise põhimõtetega.

Apellatsioonikohtus ei viidatud kaitsjate ega ka süüdistatavate poolt seaduses ettenähtud

asjaoludele, millised maakohus jät karistuse mõistmisel ebaseaduslikult arvestamata tis ning

mis annaks aluse ringkonnakohtul mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamiseks. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus.

6. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu

5 märtsi 2007 otsuse muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.

IVI KESKÜLA IGOR AMANN PAAVO RANDMA