1-07-8359\3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29.juuni 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8359 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi U.J süüdistus Kars § 333 lg 1 ja § 25 lg 1,2 – 334 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri II osakonna prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav U.J

karistatus: kriminaalkorras varem karistamata; tõkend: elukohast lahkumise keeld; Seaduslik esindaja Hilje U.J Kaitsja riigi poolt määratud korras advokaat Aivar Hint

RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.J KarS § 333 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 kuud (kaks) vangistust. Süüdi tunnistada U.J KarS § 25 lg 1,2 - § 334 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks U.J-ile 3 kuud vangistust. (kolm)

KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et vangistus jäetakse tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.J ei pane 18 kuu pikkuse katseaja (kaheksateistkümne)

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid.

Käitumiskontrolli ajal on U.J kohustatud täitma kriminaalhooldusametniku järelevalve all järgmisi KarS §-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:

1. elama kohtu määratud alalises elukohas-

2

2. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks.

Määrata U.J katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna vastava talituse juhataja poolt nimetatava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend –elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

KrMS § 175 lg 1 p 4, 9,10; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 ja 188alusel mõista välja U.J-i seaduslikult esindajalt menetluskulu järgmiselt:

 sundraha 4 500.- (neli tuhat viissada) krooni;

 ekspertiisitasu summas 180.- (ükssada kaheksakümmend) krooni; KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi poolt määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 3454 (kolm tuhat nelisada viiskümmend neli) krooni 50 senti riigi kanda. Kohustatud isikul tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „nimi, 1-07-8359, menetluskulud”. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu U.J-i süüdistatakse selles, et tema 19.05.2007 hommikul Ida-Virumaal A. vallas X külas oma elukohas kasutades värviprinterit-koopiamasinat HP PSC 1500 võltsis ühe Eesti Vabariigi 500- kroonise rahatähe seerianumbriga BB098131 eesmärgiga kasutada võltsitud rahatähte kaupade eest tasumisel.

Sellega pani U.J toime KarS § 333 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. raha võltsimise kasutamise eesmärgil.

Samuti süüdistatakse U.J-i selles, et tema 19.05.2007 kella 12.50 paiku Tartu linnas Riia 2

asuvas kaupluses Super Box üritas teadvalt tasuda võltsitud raha käibelelaskmise eesmärgil müüjale A.S. kauba - rahakoti ja käekella eest tema poolt sama päeva hommikul võltsitud Eesti Vabariigi

3 500-kroonise rahatähega seerianumbriga BB098131, milline tema tahtlik tegevus jäi lõpule viimata

tema tahtest mitteolenenud põhjustel, s.o. kaupluse müüja arusaamisest võltsimistunnustega rahatähest. Sellega pani U.J toime KarS § 25 lg 1, 2 - § 334 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. võltsitud raha käibelelaskmise katse.

Kuriteoga on varalist kahju tekitatud ei ole. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KrMS § 175 lg 1 p 3 ja 4 järgi on menetluskulu riikliku ekspertiisiasutuse kulu 180 krooni ning määratud kaitsja Mare Laurile kohtueelse menetluse käigus makstud tasu 1486,80 krooni ja kaitsja Aivar Hintile makstud tasu 991,20 krooni. Menetluskulu kokku 2658 krooni.

Karistus: KarS §-s 333 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kaks (2) kuud vangistust.

KarS §-des 25 lg 1, 2 - 334 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm (3) kuud vangistust.

KarS § 64 lg 1 järgi mõista liitkaristuseks kolm (3) kuud vangistust lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

Lähtudes KarS §-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus U.J suhtes kohaldamata ja

mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.J ei pane kaheksateist (18)

kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui

viieteistkümneks päevaks,

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokuröri abi jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.J, tema seadusliku esindaja ja tema kaitsja ning prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.J on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte

kohaselt. Hilje U.J kinnitas kohtus, et tema tütar on kokkuleppe sõlminud oma tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.J süüdi tunnistada KarS § 333 lg 1 ja § 25 lg 1,2 – § 334 lg 1järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Kohaldades KrmS § 180 lg 3 ja tuginedes asjaolule, et U.J on õpilane ja ei oma töökohta ning, et tema ema on lapsehoolduspuhkusel, peab kohus võimalikuks osaliselt jätta menetluskulu riigi kanda ja seda kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu osas. Küll

aga kuulub väljamõistmisele süüdimõistetult või tema vanematelt ekspertiisikulu summas 180

4 krooni.

KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. U.J

on käesoleval ajal alaealine ja tal puudub endal sissetulek. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks kohtukulu, mida ei jäetud riigi kanda, välja mõista tema vanematelt.

Kohtunik