1-07-7988\1 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Kriminaalasi nr.1-07-7988

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Käskmenetlus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juunil 2007. a Valga Kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-7988 (07260102084) Kohtukoosseis Kohtunik Aivar Pellja Kriminaalasi L.G süüdistus KarS § 263 p 1 järgi käskmenetluses Süüdistatav L.G

karistatus: varem kriminaalkorras 11-l korral karistatud, viimati Tartu Maakohtus 10.01.2003.a. KrK § 115 lg.1 alusel 2 a 4 k vangistust – vabanes 03.12.2004.a. väärteokorras karistamata tõkend: 02.06.2007 elukohast lahkumise keeld

kaitsja adv.Otto Preem määratud korras

RESOLUTSIOON

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §§ 159 ja 254, kohus

o t s u s t a s :

Süüdi tunnistada L.G KarS § 263 p 1 järgi ja mõista

karistuseks rahaline karistus kolmesaja (300) päevamäära (a´50 krooni) ulatuses, s.o. summas viisteist tuhat (15 000) krooni.

2

Tõkend – elukohast lahkumise keeld – L.G

suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas viis tuhat nelisada (5400) krooni.

Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

menetluskulu - vandeadvokaat Otto Preemi osalemise eest kohtueelses menetluses summas nelisada üheksakümmend viis (495) krooni 60 senti (s.h.75,60) krooni käibemaks.

Välja mõista süüdistatavalt L.G-lt riigi tuludesse

(Rahandusministeeriumi a/k SEB EÜP 10220034800017)

menetluskulu – kriminaaltoimiku paljundamise tasu summas seitse (7) krooni.

Rahaline karistus, sundraha ja kaitsjatasu tasuda otsuse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Selgitada, et nimetatud tähtaja jooksul tasumise korral ei pöörat kohtuotsust a täitmisele antud summa sissenõudmise osas kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord Süüdimõistetul on õigus kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva

jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev otsus.

ASJAOLUD Kohus

t u v a s t a s:

Prokuratuuri taotlus

20. juunil 2007.a. on Lõuna Ringkonnaprokuratuuri Viljandi osakonna

ringkonnaprokurör M.Väin edastanud Tartu Maakohtu Valga Kohtumajale

kriminaalasja L.G süüdistuses KarS § 263 p 1 järgi. Prokuratuur on

taotlenud asja lahendamist käskmenetluses, L.G süüdimõistmist KarS § 263 p 1 järgi ja tema karistamist rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses, s.o. 15 000 krooni suuruse summas.

L.G süüdistatakse selles, et tema, 02.06.2007.a kella 02.30 ajal, olles alkoholijoobes, tungis avalikus kohas, X linnas X tn xx asuvas X X teiste inimeste

rahu rikkudes, kallale R. L. , lüües talle ühe korra lahtise käega vastu nägu, mille tagajärjel kukkusid maha R. L. prillid, ning põhjustas löömisega R. L. füüsilist valu ja moraalset kahju.

3 … selles, et tema, 02.06.2007.a kella 02.40 ajal, olles alkoholijoobes, tungis avalikus kohas, X linnas X tn xx asuva XX ees tänaval teiste inimeste rahu rikkudes, uuesti kallale R. L. , lüües talle ühe korra lahtise käega vastu huult, mille tagajärjel tekitas R. L. ülahuulele põrutushaava, turse ja hematoomi ning põhjustas talle füüsilist valu ja moraalset kahju. Rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, pani L.G toime KarS § 263 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu otsuse põhjendused, karistuse mõistmise põhjendused ja resolutsioon

Süüdistuse asjaolusid kuriteo toimepanemise ajas, kohas ja viisis pidas kohus usaldusväärseteks. Kohus tuvastas, et kriminaalasjas on tõendamiseseme asjaolud selged ning vastavalt prokuratuuri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251

alusel. Kohtunik nõustus süüdistusaktis esitatud süüdistuse tõendatuses ja karistuse määras.

Asjaolude põhjal tegi kohus järelduse, et L.G toimepandud tegu vastab

KarS § 263 p 1 ettenähtud kuriteokoosseisule. Kohus tuvastas L.G

õigusvastase käitumise. Kohus ei tuvastanud Andrei L.G süüd välistavaid asjaolusid ning L.G tuleb KarS § 263 p 1 järgi süüdi mõista.

Süüdistatav L.G tuleb tema poolt toime pandud kuriteos süüdi mõista ja teda tuleb karistada.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 järgi on karistamise aluseks isiku süü.

Karistamisel arvestab kohus kohtualuse vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.

Süüdlase L.G vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud tema käitumises puuduvad. L.G pani rahu ja avaliku korra rikkumisega, mis on toime pandud vägivallaga, toime rikkumise KarS § 263 p 1 järgi, mis on karistatav rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus leiab, et L.G-le tuleb mõista selline karistus, milline avaldaks mõju süüdlasele ka edaspidi ning, mis samas saavutaks ka karistamise eesmärgi õiguskorra kaitsmise huvides ja hoiaks süüdlast edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Kohus leiab, et süüdlase karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas, kuna

L.G omab legaalset sissetulekut. Kohus leiab, et arvestades karistuseesmärke ja L.G süü suurust, tuleb L.G KarS § 263 p 1

järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistada rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses, s.o. summas 15 000.- krooni.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175 ning KrMS § 173 lg 2 kohaselt hüvitab

need KrMS järgi kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. KrMS § 189 lg 2

kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu.

4 L.G-le määratud kaitsja Otto Preem on esitanud kriminaalasja materjalide juurde taotlus-aruande, milles palub välja mõista kohtueelses menetluses osaluse eest kaitsjatasu summas 495,60 krooni. Seoses L.G süüdimõistmisega jääb see menetluskulu L.G kanda.

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega

kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo puhul poolteist Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära (s.o. 5400.- krooni. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt L.G-lt, mõistetakse välja süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, kaitsjatasu kaitsja osaluse eest kohtueelses

menetluses summas 552.24 krooni ja kriminaaltoimiku paljundamise tasu riigituludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).

Aivar Pellja Kohtunik 26.06.2007.a.