1-07-6199\8 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

L ü h i m e n e t l u s e s EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2007. a Raplas Kriminaalasja number 1-07-

6199 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv Kohtuistungi sekretär Elen Kalm Kriminaalasi G.E süüdistusasi KarS §-de 118 p.1 ja 121 järgi Prokurör Aarne Pruus Süüdistatav G.E isikukood xxx, EV kodanik, emakeel

mustlaskeel (valdab eesti keelt), keskharidus, alalise töökohata, elukoht: xxxxx vald, xxx, xxxxxxxx mnt.xx-xx, varem neljal korral

karistatud, viimati 30.03.2006.a. Pärnu Maakohtu poolt KarS §

118 p.1 alusel 4-aastase vangistusega, millest kohesele

ärakandmisele kuulus 6 kuud vangistust. Ülejäänud karistusest

vabastati tingimisi 3-aastase katseajaga, viibib vahi all alates 20.11.2006.a. (kahtlustatavana kinni peetud .a.) 19.11.2006

Kaitsjad Vandeadvokaat Eve Jundas

2 RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada G.E KarS § 121 järgi ja karistada teda 3(kolme) kuu vangistusega.

Süüdi tunnistada G.E KarS § 118 p.1 järgi ja karistada teda 4(nelja) aasta vangistusega.

KarS § 64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja liitkaristuseks mõista 4(neli) aastat vangistust.

KrMS § 238 lg.2 alusel vähendada karistust 1/3, so 1 aasta ja 4 kuu võrra. Lõplik karistus 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

KarS § 65 lg.2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 30.03.2006.a. otsusega mõsitetud karistuse ärakandmata osa, so 3 aasta ja 6 kuu võrra. Ärakandmisele kuuluv karistus on seega 6(kuus) aastat ja 2(kaks) kuud vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvata eelvangistus karistusaja hulka ja karistuse

kandmise alguseks lugeda 19.11.2006.a.

Asitõendid – 2 viinapitsi, 1 teeklaas ja klaaskann- tagastada K Kle (xxx, xxx x-x). Ülejäänud asitõendid hoida kriminaalasja juures kuni selle jõustumiseni, seejärel hävitada.

Välja mõista G.E-lt riigi tuludesse

(üheksa tuhat) krooni, sundraha 9000

ekspertiisikulud 11635 õigusabikulud

(üksteist tuhat kuussada kolmkümmend viis) krooni ja

3600(kolm tuhat kuussada) krooni. Ülejäänud osas jätta õigusabikulud riigi kanda.

Sundraha, ekspertiisikulud ja õigusabikulud tuleb tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr.10220034800017 Ühispangas, viitenumber 2800049845. Tähtaegselt tasumata jätmise korral saadab kohus otsuse kohtutäiturile sundtäitmiseks. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtuotsusega oli võimalik kohtus

tutvuda, so alates 1.06.2007.a. G.E ja tema kaitsja

võivad apellatsioonkaebuse esitada 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse koopia G.E-le

kättetoimetamisele järgnevast päevast.

Süüdistus ja süüdistaja tõendid

G.E süüdistatakse selles, et tema 2006.a. oktoobrikuu algul täpselt

kindlakstegemata ajal xxxxx vallas xxxx xxxxxxxx mnt.xx paikneva ühiselamu koridoris tekkinud sõnavahetuses, milles A A süüdistas G.E ukseluku lõhkumises, lõi A A kahel korral rusikaga näkku, hoides samal ajal teise käega pussnuga kannatanu kõhupiirkonna juures.

3

Ja selles, et tema 15.11.2006.a. kella 19.00 ajal xxxxx vallas xxxx xxxxxxxx mnt. xx paikneva ühiselamu toas nr.x lõi J E ühel korral rusikaga näkku, tekitades kannatanule vasakule põsele verevalumi ja põhjustades tervisekahjustuse.

Ja selles, et tema 16.11.2006.a. päeval täpsel kindlakstegemata ajal xxxxx vallas xxxx xxxxxxxx mnt.xx paiknevas ühiselamus toas nr.x lõi S G 4-5 korda rusikaga näkku ning ühel korral peaga näkku, põhjustades ninaverejooksu ja tekitades tervisekahjustuse. G.E tegevus on eelkirjeldatud episoodides kvalifitseeritud järgi kui KarS § 121 teise inimese kehaline väärkohtlemine.

G.E süüdistatakse veel selles, et tema 16.11.2006.a. kella 20.00 paiku ühise

alkoholitarbimise ajal tekkinud tüli käigus xxxxx vallas xxxx xxx tn.x-x K Kle kuuluvas

korteris lõi A P noaga kõhtu ja rindkere ning kaela piirkonda. Oma tegevusega põhjustas

G.E kannatanule kõhuõõnde tungiva IX roiet ja roietevahelist arterit vigastava

torke-lõikehaava, pindmise lihaseid vigastava torke-lõikehaava vasakul pool rindkerel ja pindmise haava ja marrastuse vasakul pool kaelal, so eluohtliku tervisekahjustuse.

Raske tervisekahjustuse tekitamisega, millega põhjustas ohu kannatanu elule, pani G.E toime järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 118 p.1

G.E süü A A suhtes ülesnäidatud vägivallas on tõendatud kannatanu ütluste /t.l.59-60/ ja äratundmiseks esitamise protokolliga /t.l.61-62/

G.E süü J E suhtes ülesnäidatud vägivallas on tõendatud kannatanu ütlustega /t.l.

52-53/, fototabelitega J E vigastuste kohta /t.l.54/, SA Rapla Maakonnahaigla patsiendikaardiga /t.l.55/ ja äratundmiseks esitamise protokolliga /t.l.56-57/.

G.E süü S G suhtes üles näidatud vägivallas on tõendatud kannatanu ütlustega /t.l.64-66/, fototabelitega S G vigastuste kohta /t.l.67/, äratundmiseks esitamise protokolliga

/t.l. 68-68/, tunnistaja I P ütlustega /t.l.70-71/ ja G.E enda ütlustega /t.l.72-74, 109-111/, kus ta on S G suhtes üles näidatud vägivalda tunnistanud.

G.E süü A P suhtes toime pandud kuriteos on tõendatud kannatanu ütlustega

/t.l.2-3,80-81/, äratundmiseks esitamise protokollidega /t.l.78-79, 37-38/, kiirabi-ja patsiendikaartidega /t.l.4-5, 48/, sündmuskoha vaatlusega /t.l.6-29/, tunnistaja K K ütlustega

/t.l.34-36/, DNA ekspertiisi aktidega /t.l.42-44, 85-87,113-114/, kannatanu kohtuarstliku

ekspertiisi aktiga /t.l.90-93/, vastastamiste protokollidega /t.l.104-106, 107-108/ ja G.E poolt kahtlustatavana antud ütlustega /t.l. 72-74, 97-99, 109-111/.

Süüdistatava ja tema kaitsja seisukoht

Kohtuistungil eitab G.E J E rusikaga löömist, öeldes, et kannatanu sai temalt löögi

uksega. Muus osas G.E oma süüd ei eita, kuid õigustab oma käitumist raskete elutingimustega xxx sotsiaalmajas ja kannatanute endi halva käitumisega tema suhtes. A Ale

heidab süüdistatav ette suutmatust puhtust pidada, J Ele naise peksmist. S Gi käest läks süüdistatav ära võtma viimase poolt varastatud telefoni ja neil tekkis vastastikune kaklus. A P ütles mustlaste kohta halvustavalt ning kägistas süüdistatavat kõrist, mistõttu viimane pidi end noaga kaitsma. Süüdistatav kahetseb A P noaga löömist ja kinnitab, et on end muutnud, sest on leidnud tee jumala juurde.

4

Kaitsja leiab, et A P noaga lüües tegutses süüdistatav hädakaitseseisundis. Kannatanu halvustava märkuse tõttu tekkinud tülis ründas kannatanu süüdistatavat esimesena, kägistades

teda kõrist, mida kinnitab G.E patsiendikaart /t.l.48/. Viimane kaitses ennast kätte juhtunud kööginoaga ja kuna esimese löögi peale Paemurd süüdistatavat lahti ei lasknud, pidi viimane ka teist korda lööma. Kannatanu on süüdistatavast kogukam. Ilmselt oma süüd

toimunus tunnetades, on kannatanu eeluurimisel oma ütlusi muutnud. Samuti ei soovi ta

käesoleval ajal G.E karistamist. Kaitsja hinnangul tuleks G.E süüdistuses KarS § 118 p.1 järgi õigeks mõista, kuid kui kohus hädakaitseseisundit toimunus

ei näe, tuleks G.E-le karistuse mõistmisel minna alla seaduses ettenähtud alammäära. A A ja J E löömist süüdistatav eitab ja puuduvad ka tõendid, millised kinnitaksid vastupidist. Fototabel J E vigastustest kinnitab G.E sõnu uksega löögi saamisest. Kaklust S Gga süüdistatav ei eita, kuid see oli vastastikune ja tingitud S G käitumisest. Karistuse

mõistmisel KarS § 121 järgi peaks kohus arvesse võtma ka xxx sotsiaalmajas eksisteerivat olukorda. Süüdistatav on oma loomult puhas ja korralik, mida teiste selle maja elanike suhtes öelda ei saa. G.E on noor inimene ja võib veel muutuda. Kohtupraktika on näidanud, et inimesed on usust abi saanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Kohus leiab, et G.E süü kannatanute A A, J E ja S G kehalises väärkohtlemises

on tõendamist leidnud prokuröri poolt esitatud tõendite, eelkõige kannatanute poolt antud

ütlustega, mille tõesuses kohtul puudub alus kahelda. Süüdistatava tegevus on õigesti

kvalifitseeritud KarS § 121 järgi. Kvalifikatsiooni seisukohalt ei oma tähtsust, kas G.E lõi J E rusika või uksega, samuti see, kas rusikahoope oli ühel või teisel juhul üks või rohkem. Etteheited kannatanute käitumisele ja eluviisile võivad olla põhjendatud, kuid ei saa olla õigustuseks G.E poolt üles näidatud vägivallale kannatanute suhtes. G.E süü A Ple eluohtliku tervisekahjustuse tekitamises on tõendatud prokuröri

poolt esitatud tõenditega, eelkõige kohtuarstliku ekspertiisi aktiga /t.l.90-93/ ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 118 p.1 järgi. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga,

et G.E tegutses A P noaga lüües hädakaitseseisundis. G.E oli

16.11.2006.a. õhtul K K korteris koos A Sga. Tunnistaja K K ütlustest /t.l.36/ nähtuvalt tülitses A mõlema mustlasega, enne kui tema tugeva joobe tõttu magama jäi. A P ütlustest nähtuvalt /t.l.80-81/ läks rüseluseks alles pärast seda, kui üks mustlastest oli teda kaks korda

noaga löönud. A S ütluste /t.l.98-99/ kohaselt tülitsesid omavahel A ja Andres. Tüli vältas umbes tunni, mille käigus rüseleti toast tuppa ja A kägistas Andrest magamistoa voodi peal. №aga löömist tunnistaja ei näinud, küll aga nägi kannatanu haavu ning helistas kiirabisse. Kuni 27.03.2007.a. antud ütlusteni väitis G.E, et ei tea, kes ja millal A P noaga

lõi. Kägistamise toimumiskoha suhtes annab G.E A Sst erinevaid ütlusi.

26.03.2007.a. toimunud vastastamisel A Sga väitis G.E , et noaga löömine sai toimuda „just kägistamise ajal või pärast seda. Enne mitte. Võib-olla löödi seda meest noaga hoopis pärast seda, kui meie olime ära läinud“. Seega ei ole G.E ise kordagi oma ütlustes viidanud hädakaitsele. Sellele ei viita ka tema käitumine kuriteo toimepanemise ajal

ja selle järgselt. G.E hädakaitseolukorrast ei räägi ka A S, kes enda väidetel püüdis pidevalt tülitsejaid lahutada.

Karistuse valik

5 G.E on toime pannud kolm teise ja ühe esimese astme kuriteo temale kohtu poolt määratud katseajal. Viimasest asjaolust tulenevalt ei ole võimalik G.E karistada teisiti kui reaalse vabaduskaotusliku karistusega.

Kohus ei näe antud asjas selliseid erandlikke asjaolusid, millised võimaldaksid mõista

karistust KarS § 61 lg.1 sätteid kohaldades, nagu taotleb kaitsja. See, et ühise

alkoholitarbimise käigus tekkinud tüli viib vastastikuse vägivallani, on üsna tavapärane. G.E varasemate karistuste ja antud asjas KarS § 121 järgi esitatud süüdistuste põhjal võib väita, et temale on iseloomulik konfliktide lahendamine vägivalla abil. Küll aga tuleb G.E karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta kannatanu A P ning ka teiste kannatanute süüteole eelnenud õigusvastast käitumist. Samuti tuleb KarS § 118 p.1 järgi

mõistetava karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse võtta G.E

puhtsüdamlikku kahetsust seoses A Ple tekitatud tervisekahjustusega ning leppimist kannatanuga. Karistust raskendavad asjaolud G.E käitumises puuduvad. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et G.E tuleb karistada temale inkrimineeritud

kuritegude toimepanemise eest ettenähtud sanktsioonide alammäära piires, lugedes liitkaristuse mõistmisel kergem karistus kaetuks raskemaga. Kuna menetluskulud kõnesolevas asjas on suured ja nende tasumine käib vangistust kandvale ning sellest vabanevale isikule ilmselgelt üle jõu, peab kohus vajalikuks jätta G.E õigusabikulud osaliselt riigi kanda.

Kohtunik: Anne Randjärv