1-07-8084\2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuni 2007.a. Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-07-8084 Kohtukoosseis kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Kriminaalasi U.J süüdistus Kars § 356 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Külli Saks Süüdistatav U.J

isikukood: xxx;

tõkend: elukohast lahkunise keeld; karistatus: kriminaalkorras varem karistamata, väärteokorras karistatud 3-l korral; Kaitsja kokkuleppel advokaat Margus Mets RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada U.J KarS § 356 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 ) kuud (kuus vangistust.

KarS § 73 alusel määrata, et tingimisi jäetakse mõistetud vangistus kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.J 3 aasta pikkuse katseaja jooksul ei (kolme) pane tahtlikult toime uut kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend - elukohast lahkumise keeldtühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahuldada Eesti Vabariigi (läbi Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi ja välja mõista U.J-ilt

Eesti Vabariigi kasuks 86 518.-

(kaheksakümmend kuus tuhat viissada kaheksateist)

krooni. Tsiviilhagi tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049463.

Tsiviilhagi tagamiseks on arestitud U.J-ilt sularaha summas 59 335 krooni, mis on antud

2

vastutavale hoiule Lõuna Politseiprefektuurile (kantud Lõuna Politseiprefektuuri deposiitarvele

Eesti Ühispangas, arve nr. 10220034799018). Peale kohtuotsuse jõustumist tuleb kohtuotsuse

täitmise korras U.J arestitud vara arvelt hüvitada Eesti Vabariigi (hagi esitatud läbi

Keskkonnainspektsiooni) tsiviilhagi. Kohtuotsus saata peale selle jõustumist Lõuna

Politseiprefektuurile, kellel tuleb arestitud vara summas 59 335.- krooni kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 EÜP, viitenumber 2800049463.

Asitõend: poolt esitatud metsateatis nr 05084 on lisatud kriminaalasjale ja asub U.J kriminaalasja toimikus leheküljel 101- KrMS § 126 lg 1 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde.

KrMS § 175 lg 1 p 4,6,9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 aj lg 3 alusel välja mõista U.J-ilt menetluskuluna:

 sundraha 5 400.- (viis tuhat nelisada) krooni;

 asitõendite transpordikulu, milline on tekitatud Keskkonnainspektsioonile, summas 6 080 (kuus tuhat kaheksakümmend) krooni 11 senti;

 määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 708.- (seitsesada kaheksa) krooni;

U.J tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti

Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 2800049874 ning selgitus: „U.J, 1-07-8084, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu

Ringkonnakohtule kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale.

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päev

jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast.

Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse aluse tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis võ määruskaebuse esitamise korras vastavalt KrMS 15.peatüki sätetele.

Kokkuleppe sisu U.J süüdistatakse selles, et tema

 2004.a. oktoobris teostas raietöid temale kuulunud Taari kinnistul Tartumaal Haaslava vallas Aardla külas ja Eesti Vabariigi omandis oleval naabermaaüksusel, kasutades metsaraietöödel ära kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikuid kes teostasid metsaraiet eraldustel 3, 4,

6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13 ja eralduse 6 kõrval Eesti Vabariigi omandis oleval

naabermaaüksusel. Taari kinnistu eraldustel 3 ja eralduse 6 kõrval riigile kuuluval maaüksusel teostatud raietega rikkus U.J 2004.a. oktoobris kehtinud metsaseaduse §

13 lg 4, mille kohaselt nooremate kui saja-aastaste männi – ja kõvalehtpuupuistute,

kaheksakümneaastaste kuusikute ja seitsmekümneaastaste kaasikute lageraie on keelatud,

samuti rikkus kehtiva metsaseaduse § 29 lg 4 ja 5 ja tekitas ebaseadusliku raiega looduskeskkonnale kahju kokku 69 825 krooni. Taari kinnistu eraldustel 4,6,7,8,9,10,12,12 ja 13 teostatud raietega on keskkonnale tekitatud kahju langi koristamata jätmisega kokku

3825 krooni. Ebaseaduslike raietega on looduskeskkonnale tekitatud oluline kahju kokku summas 73 350 krooni ja Eesti Vabariigile kui metsamaterjali omanikule 13 168 krooni.

Sellega U.J pani toime KarS § 356 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. puude

3 ebaseadusliku raie, millega tekitati oluline kahju keskkonnale.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Raiega on tekitatud keskkonnakahju summas 73350 krooni. Riigi omandis olevalt maalt raiutud metsamaterjali osas summas 13 168 krooni. Keskkonnainspektsiooni poolt on esitatud tsiviilhagi kokku 86518 krooni ulatuses.

Asitõend: U.J poolt esitatud metsateatis nr 05084 on lisatud kriminaalasjale ja asub kriminaalasja toimikus leheküljel 101.

Andmed tsiviilhagi ja konfiskeerimise tagamiseks arestitud objektidest: tsiviilhagi tagamiseks on

arestitud U.J-ilt sularaha summas 59 335 krooni, mis on antud vastutavale hoiule Lõuna

Politseiprefektuurile (kantud Lõuna Politseiprefektuuri deposiitarvele Eesti Ühispangas, arve nr. 10220034799018).

Karistuse liik ja määr: KarS § 356 lg 1 ettenähtud kuriteo eest nõuab prokurör kohtus U.J-ile karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Lähtudes KarS §-st 73 lg 1 ei pöörata mõistetud karistust täielikult täitmisele kui U.J ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning KarS §-st 73 lõigetest 4 ja 5 ei tulene teisiti.

Menetluskulud: Keskkonnainspektsioonile tekkinud menetluskulud: aAsitõendite transpordikulud 6080.11 krooni. Kaitsja tasu 708 krooni.

Kohtu seisukoht kokkuleppe osas

Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et U.J, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et U.J on

sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.J süüdi tunnistada KarS § 356 lg 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult

menetluskuluna sundraha, milline summa II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o. 5 400.- krooni. Samuti peab kohus põhjendatuks KrMS § 175 lg

1 p 4 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas708.- krooni ja KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel Keskkonnainspektsioonile tekitatud asitõendite transpordikulu summas 6 080,11 krooni.

Rutt Teeveer Kohtunik