1-07-7330\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-7330

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 19.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung süüdimõistetu kaugülekuulamise vahendusel

Kohtuasja nr

1-07-7330

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Katrin Kabel

Kohtuasi Ämari Vangla esitatud materjalid Boriss Hodžajev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise järelvalve kohaldamisega

Süüdimõistetu Boriss Hodžajev (ik 35303142239; viibib Ämari Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Boriss Hodžajev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Ämari Vangla esitas 08.06.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Boriss Hodžajev’i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Boriss Hodžajev tunnistati süüdi Kohtla-Järve Linnakohtu 17.12.1998.aasta otsusega KrK § 207 lg 1 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust. Liidetud eelmine. Lõplik karistus 15 aastat vangistust. 25.09.2003 Harju Maakohtu poolt KarS § 330 järgi rahaline karistus 30 päevamäära 1500 krooni.

Karistuse kandmise algus on 17.12.1998.a ja lõpp 17.12.2013.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 17.12.2008.a.

2 Vabanemine elektroonilise järelevalve alla 17.06.2006.a.

Boriss Hodžajev on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vanglas töötab remonditöölisena ja ühtlasi hoolitseb haljastuse ja lillede eest. Omab keskharidust. Vanglas suhtub oma tööülesannetesse kohusetundlikult. Korduvalt vanglas viibimist arvestades on tuttavate hulgas kriminaalkorras karistatud inimesi, aga nendega kontakt puudub. Ka vanglas hoiab pigem omaette, suhtleb kaplaniga ja on usklik. Kinnipeetav tunnistab ja kahetseb oma süüd. Kinnipeetav on kolmel korral kohtu poolt süüdi mõistetud relva omamise eest, neist kaks korda jahipüssi omamise eest. Varasemad kuriteod on olnud vargused. Distsiplinaarkorras on kinnipeetavat karistatud kolmel korral. Arvestades toime pandud kuritegusid võib olla ohtlik teistele inimestele-tulirelva ebaseaduslik omamine, on olnud kaasosaline tapmises. Võib ohustada teiste inimeste elu ja tervist. Toime pandud kuritegusid arvestades on tegemist isikuga, kes ei tee kuritegusid juhuslikult, vaid oma kalduvusi järgides.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Boriss Hodžajev ei sobi kriminaalhooldusele.

Boriss Hodžajev taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Isik on korduvalt karistatud ning kandnud karistust ka vanglas. Nimetatud karistused ei ole mõju avaldanud ning suunanud teda edaspidi elama seadusekuulekalt, ta on siiski jätkanud kuritegude toimepanemist. Vabaduses probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Vabaduses negatiivseteks asjaoludeks võlgade olemasolu, pikaajaline alkoholi tarvitamine, varasemad karistused, vanglas karistatud distsiplinaarkorras 3 korda on vangistuse ajal toime pannud uue kuriteo. Prokuröril puudub veendumus, et ennetähtaegsel vabastamisel isik suudaks alluda käitumiskontrollile ning vältida seaduserikkumisi.

Kohus, ära kuulanud Boriss Hodžajev’i ja prokuröri arvamuse, leiab, et Boriss Hodžajev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Boriss Hodžajev’i ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Boriss Hodžajev’i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Boriss Hodžajev kannab karistust erinevate kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Ei saa jätta ka tähelepanuta, et Boriss Hodžajev’i suhtes on vangistuse ajal kohaldatud 3 distsiplinaarkaristust, mis näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Kuigi kehtivaid distsiplinaarkaristusi Boriss Hodžajev ei oma, on aeg, mil Boriss Hodžajev on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Vabaduses probleemid alkoholi ja narkootikumidega. Vabaduses negatiivseteks asjaoludeks võlgade olemasolu, pikaajaline alkoholi tarvitamine,

3 varasemad karistused, vanglas karistatud distsiplinaarkorras 3 korda on vangistuse ajal toime pannud uue kuriteo. Boriss Hodžajev peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Boriss Hodžajev ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Boriss Hodžajev’i suhtes koostatud iseloomustuses ning Boriss Hodžajev’i ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Boriss Hodžajev’il kandmata üle 6 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 17.12.2013.a) ning Boriss Hodžajev’i ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Boriss Hodžajev’i vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik