1-05-1434\24 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-05-1434

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 4. juuni 2007 Tartu Kriminaalasja number 1-05-1434 (05260200031) Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Ago Kutsar Kohtuistungi sekretär Piia Saar Kriminaalasi N.R-i süüdistus KarS § 424 ja 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu 6. märtsi 2007 otsus Apellatsiooni esitaja N.R-i kaitsja Raivo Bergson Prokurör Külli Saks Süüdistatav N.R

elukoht: XXXX, isikukood: XXXX, EV kodanik; XXXX, kriminaalkorras karistatud 3 korral Kaitsja Indrek Sirk RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 ringkonnakohus otsustas:

Jätta Tartu Maakohtu 6. märtsi 2007 otsus muutmata ning

N.R-i kaitsja apellatsioon rahuldamata.

- 2 -

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu

Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 5. juunist 2007.

Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates 19. juunist 2007.

Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist

teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni

Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 20. juunist 2007.

Esimese astme kohtu otsuse sisu

Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsusega mõisteti N.R süüdi KarS § 424 ja § 329 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega KarS § 424 järgi mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta ja 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 5 alusel asendati mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 910 tunni üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tegemise ajaks määrati 1 aasta ja 6 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on N.R kohustatud järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-le 75. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti lisakaristusena N.R-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

Maakohus arutas N.R-ile KarS § 424 ja KarS § 329 järgi esitatud süüdistust selles, et

tema isikuna, keda on 08.03.2004 Pärnu Maakohtu otsusega karistatud KarS § 424 järgi

mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis 1-aastase vangistusega tingimisi 2-

aastase katseajaga ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 2 aastaks, milline kohtuotsus on pööratud täitmisele 21.04.2004 ARK Tallinna büroo poolt, juhtis 26.12.2004 kella 18.00 ajal Tartumaal Ülenurme vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 188. km-l

mootorsõidukit Mitsubishi Pajero, registrimärgiga 98 ZEA, olles alkoholijoobes ja jättes tahtlikult täitmata eelnimetatud kohtuotsuse. Sellega pani N.R toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest ja KarS § 329 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täitmisele pööratud kohtuotsusega süüteo eest mõistetud karistuse täitmisest kõrvalehoidumise.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus leidis, et N.R-i tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud KarS §-s 58, ei ole. KarS § 57 järgseks karistust kergendavaks asjaoluks on see, et N.R

- 3 -

on tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud. N.R-i süü suurust iseloomustab seegi, et tema joove oli kerge. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on N.R varem kriminaalkorras karistatud kolmel

korral mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis. Lisaks on kriminaalasja materjalide hulgas Harju Maakohtu 12.01.2007 otsus, millega N.R karistati KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi 25.08.2004 toime pandud kuritegude eest liitkaristusega 220 päevamäära ulatuses, s.o 12 100 krooni. Käesolevad kuriteod pani N.R toime katseajal. Ta on oma

käitumist parandanud, hakanud tegelema oma alkoholiprobleemiga ja soovib elada õiguskuulekat elu.

N.R-ile karistust mõistes arvestas maakohus sellega, et alkoholijoobes juhtimine on tõsine rikkumine, kuna see ohustab nii sõiduki juhti kui kaasliiklejaid. Seega on õiguskorra

kaitsmise huvides, et karistus sellise üleastumise eest on range. Lisaks sellele on joobes juhtimise näol tegu väga levinud rikkumisega ja seetõttu on karistuse kohaldamisega vaja anda ühiskonnale signaal, et alkoholijoobes juhtimine ei ole tolereeritav.

Eeltoodut silmas pidades leidis maakohus, et karistuse eesmärgid ei ole N.R-i puhul saavutatavad rahalise karistusega, vaid tuleb kohaldada vangistust. Samas võib tema karistus

süü suurusest ning eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt jääda alla sanktsiooni keskmist määra ning N.R-ile tuleb mõista 3 kuu pikkune vangistus.

KarS § 63 lg 1 järgi tuleb siis, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri

süüteokoosseisule, mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Seega tuleb N.R-ile mõista karistus KarS § 424 sanktsiooni järgi.

N.R pani käsitletavad rikkumised toime Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega

määratud katseajal. KarS § 65 lg 2 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides KarS § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega N.R-ile

mõistetud vangistusega liita Pärnu Maakohtu 08.03.2004 otsusega mõistetud kandmata karistus 1 aasta vangistust.

KarS § 5 lg 2 lubab kergendavat seadust kohaldada tagasiulatuvalt. Seega saab lähtudes KarS § 74 lg 5 alates 01.01.2007 kehtivast redaktsioonist, mis ka katseajal toime pandud kuriteo eest

vangistust mõistes võimaldab karistuse asendada üldkasuliku tööga, ning KarS §-st 69, mis reguleerib vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, leiab kohus, et N.R-ile mõistetud

lõplik vangistus tuleb asendada üldkasuliku tööga. Peale kõnealuseid kuritegusid ei ole N.R

rohkem rikkumisi toime pannud. Vangistuse kandmisele asumine ei oleks N.R-i puhul otstarbekas. See tooks endaga kaasa tema perekondlike, töiste jm sotsiaalsete

sidemete katkemise, mis edasises perspektiivis pigem soodustab kui hoiab ära isiku

kriminaalsete kalduvuste kinnistumist. Vangistuses viibimise asemel saab N.R anda panuse ühiskonna heaks.

N.R sobib üldkasulikule tööle - tal on olemas kindel elukoht, tema töö äriühingu

juhatuse liikmena võimaldab paindlikku töögraafikut. N.R-i sobivust üldkasulikuks tööks ei vähenda see, et N.R on varem olnud probleeme alkoholi liigtarvitamise ning

emotsionaalse tasakaalutusega. Käesolevaks ajaks on N.R pöördunud abi saamiseks professionaalide poole ja tegeleb oma probleemidega aktiivselt. N.R on üldkasuliku töö tegemiseks andnud oma nõusoleku.

Maakohus leidis, et N.R-ile tuleb kohaldada KarS § 50 lg 1 p 1 ette nähtud sõiduki

juhtimise õiguse äravõtmist. Korduvalt alkoholijoobes juhtimise eest tuleb juhtimisõigus

- 4 -

üldjuhul ära võtta ja ainult erandlike asjaolude korral saab seda mitte teha (Riigikohtu 12.02.2003 otsus nr 3-1-1-10-03). Käesoleval juhul erandlikud asjaolud puuduvad. Seega tuleb N.R-ilt võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 6 kuuks.

Apellatsioonis esitatud taotluste sisu

N.R-i kaitsja esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha

uue otsuse, millega mõista KarS § 424 järgi rahaline karistus, raskendamata süüdistatava seisukorda.

Kaitsja on seisukohal, et maakohtu otsuse tühistamise aluseks on materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud KarS § 63 ja 64 sätestatut.

Apellatsiooni kohaselt tuvastas maakohus, et apellandile on Harju Maakohtu poolt mõistetud

KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi rahaline karistus 12 100 krooni. Kohtutoimikus oleva Harju

Maakohtu 12.01.2007 otsusest kriminaalasjas nr 1-06-16410 nähtub, et apellandile mõisteti karistus KarS § 263 p 1 ja § 329 järgi 25.08.2004 toimepandud kuritegude eest. Apelleeritava kohtuotsusega karistati apellanti 26.12.2004 toime pandud KarS § 329 ja 424

kohaste kuritegude eest. Nimetatud kuritegude toimepanemise ajaks ei olnud apellandile 25.08.2004 kuritegude eest karistust veel mõistetud. Tartu Maakohus on apellandile KarS § 424 ja 329 kohaste kuritegude eest karistuse mõistnud KarS § 63 lg 1 järgi. Karistuse mõistmine KarS § 63 lg 1 järgi KarS § 329 ja § 424 eest on õige. Ka Riigikohus on 11.03.2003 otsuses nr 3-1-1-24-03 leidnud, et KarS §-des 329 ja 424

kirjeldatud kuriteod on toime pandud ühe teoga. Viidatud Riigikohtu otsusest nähtub, et nimetatud kuriteod on toime pandud ühe teoga ka siis, kui nende toimepanemise faktiline aeg

ei ole kokkulangev. Riigikohtu otsuse järgi ning tulenevalt KarS § 63 lg-st 1,

kvalifitseeritakse mõlemad nimetatud teod eraldi, kuid nende eest mõistetakse üks karistus raskemat karistust ettenägeva sätte s.o KarS § 424 järgi. Tartu Maakohus on jätnud aga tähelepanuta, et teo eest mis hõlmab ka 26.12.2004 episoodid, on apellandile juba karistus mõistetud Harju Maakohtu 12.01.2007 otsusega. Ühe ja sama koosseisu (vaadeldaval juhul KarS § 329 kohane koosseis) korduvat täitmist loeb

KarS § 63 üheks süüteoks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-106-04). Korduvus välistab kogumi. Seega on 25.08.2004 ja 26.12.2004 KarS § 329 kohased kuriteo episoodid vaadeldavad ühe

teona ning juhul, kui mõlemaid episoode oleks menetletud ühises menetluses, tulnuks apellandile mõista üks karistus KarS § 63 lg 1 järgi. 25.08.2004 pani apellant toime ka teise teo - KarS § 263 p 1 kohase kuriteo - ning KarS § 263 ja § 329 konkurentsi korral tulnuks karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 2. Tartu Maakohus tuvastas ka, et 26.12.2004 pani apellant lisaks KarS § 329 kohasele kuriteole toime veel ka KarS § 424 kohase kuriteo. KarS § 329 ja § 424 loetakse toime panduks ühe teoga ning seda ka sellisel juhul, kui need osateod on toime pandud erinevatel aegadel. Seega on 25.08.2004 toimepandud KarS § 329 kohane kuritegu ning 26.12.2004 KarS § 329 ja § 424 kohased kuriteod kõik ühe teo erinevad episoodid, mille eest karistuse mõistmisel tuleb juhul, kui kõiki neid episoode menetletaks ühises menetluses, lähtuda KarS § 63 lg-st 1. Seega pani apellant 25.08.2004 ja 26.12.2004 toime kaks tegu, millest ühega täitis KarS § 263

p 1 kohase kuriteokoosseisu ja teisega KarS § 329 ja 424 kuritegude koosseisud. Ühegi

episoodi eest ei olnud enne Harju Maakohtu 12.01.2007 otsuse jõustumist apellandile karistust määratud.

Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-106-04 asunud seisukohale, et see, kas korduva rikkumise

erinevaid episoode menetletakse koos või eraldi ei tohi mõjutada menetluse all oleva isiku

seisukorda. Seega ei või enne karistusotsuse tegemist toime pandud samale

väärteokoosseisule vastavate tegude eest määratud või mõistetud karistused ületada eriosa

- 5 -

normis sätestatud sanktsiooni ülemmäära ka juhul, kui episoode arutatakse eraldi. Kuigi viidatud kohtuotsus käsitleb karistuse määramist väärtegude eest on kohtu poolt väljendatud põhimõte kohalduv ka kriminaalmenetluses. Sama põhimõte väljendub ka Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-2-02, mis käsitleb karistuse mõistmise põhimõtteid kriminaalkoodeksi kehtivuse ajal.

Seega pidi maakohus karistuse mõistmisel arvestama, et ei kohtleks apellanti karistuse

kohaldamisel teistmoodi, kui teda oleks koheldud juhul kui 25.08.2004 ja 26.12.2004 kuritegusid oleks menetletud ühises menetluses.

25.08.2004 pani apellant toime kaks tegu, millest üks vastas KarS § 263 p 1 kirjeldatud

kuriteokoosseisule ja teine KarS § 329 kirjeldatud kuriteokoosseisule. 26.12.2004

kuriteoepisoodide lisandumisel ei lisandu aga õiguslikult teisi tegusid. Kuna KarS § 63 kohaselt loetakse ühe ja sama koosseisu korduvat täitmist õiguslikus mõttes üheks teoks, siis lisandunud KarS § 329 episood ei muuda apellandi poolt toime pandud tegude arvu. Seega ühe teo osas (KarS § 329 ja § 424 kohased koosseisud) tulnuks karistuse mõistmisel lähtuda KarS §-st 63 lg 1 ning mitme teo osas (KarS § 263 p 1 ühelt poolt ja KarS §-d 329 ja 424 teiselt poolt) tulnuks karistus mõista eraldi, mõlema teo eest (KarS § 63 lg 2) ja mõistetud karistused liita KarS § 64 alusel.

Tartu Maakohtu 06.03.2007 otsuse tegemise ajaks oli teada, et apellandile on KarS § 329 alusel Harju Maakohtu poolt 12.01.2007 mõistetud rahaline karistus 6600 krooni ning liidetult koos KarS § 263 p l kohase kuriteo eest mõistetud karistusega kokku 12 100 krooni. Harju Maakohtu otsus oli Tartu Maakohtu otsuse tegemise ajaks jõustunud. 26.12.2004 episoodide

(KarS § 329 ja 424 kohased kuriteod) eest karistuse mõistmisel pidanuks Tartu Maakohus arvestama Harju Maakohtu poolt mõistetud karistustega teiste episoodide eest ning juhinduma KarS § 65 lg-st 1 (hiljem tuvastatud konkurents). KarS § 65 lg 1 kohaselt juhul kui pärast

süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdimõistetu on pannud enne

kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus KarS §-s 64 sätestatu

kohaselt. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult, või osaliselt ärakantud karistus arvutatakse liitkaristusest maha. KarS § 64 lg 1 kohaselt mõistetakse samaliigiliste põhikaristuste korral liitkaristus mõistetud

üksikkaristusest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Lõige 2 kohaselt, kui üks mõistetud põhikaristustest on rahaline karistus, viiakse see täide iseseisvalt. Apellant on toime pannud kaks tegu, mis täidavad kolm kuriteokoosseisu - KarS § 263 p 1; §

329 ja § 424. Kõikide kuriteoepisoodide ühises menetluses saanuks apellandile mõista karistuse § 263 lg 1 alusel ja § 424 alusel ning mõistetud karistused liita KarS § 64 alusel. Olukord, kus KarS § 329 ja § 424 konkurentsi olemasolul ei mõistetud karistust mitte § 424 järgi vaid § 329 järgi tekkis seetõttu, et 25.08.2004 ja 26.12.2004 kuriteoepisoode menetleti eraldi. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-2-02 punkti 18 kohaselt eeldab võrdsusõiguse põhimõte, et kõiki isikuid, keda ei ole veel kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud, tuleb karistamisel

kohelda ühtemoodi ja seda sõltumata asjaolust, kas isiku poolt toime pandud kuritegusid arutatakse ühel kohtuistungil või tehakse seda erinevatel aegadel erinevates kohtutes. Seega ei

tohi 26.12.2004 episoodide hilisem ja teises kohtus menetlemine tingida olukorda, kus apellanti koheldaks teistmoodi, kui teda oleks koheldud, kui kõiki episoode oleks menetletud ühises menetluses.

KarS § 62 kohaselt võib ühe süüteo eest kohaldada ühe põhikaristuse ja ühe või mitu

lisakaristust. Tulenevalt KarS § 63 lg-st 1 ja samuti Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-24-03

väljendatud seisukohast ei saa KarS § 329 ja 424 konkurentsi korral mõista kahte eraldi karistust. Mõista tuleb üks karistus raskema sanktsiooni järgi - seega § 424 järgi. Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu 12.01.2007 otsus, millega apellandile mõisteti KarS § 329 järgi rahaline karistus, on jõustunud, ning KarS § 329 ja 424 konkurentsi korral ei saa mõista kahte

eriliigilist põhikaristust, tuleb asuda seisukohale, et KarS § 424 eest hilisemal karistuse

- 6 -

mõistmisel on hilisemat karistust mõistev kohus seotud sama teo eelneva episoodi eest karistuse mõistmisel tehtud karistusliigi valikuga. See tähendab, et apellandi puhul ei saanud Tartu Maakohus kohaldada KarS § 329 ja § 424 kuritegude eest enam vangistust ning pidi lähtuma Harju Maakohtu poolt otsustatud karistusliigist - rahalisest karistusest. Seda seetõttu,

et vastupidisel juhul tekib olukord, kus apellandile mõistetakse ühe teo eest mitu karistust. Karistusseadus ei võimalda ühe teo eest rakendada mitut põhikaristust (KarS § 63 lg 1, § 62).

Seega sai Tartu Maakohus kohaldades karistust 26.12.2004 episoodide eest mõista

liitkaristuse KarS § 64 lg 1 järgi, suurendades juba eelnevalt teise kohtu poolt valitud põhikaristust (rahaline karistus) KarS § 424 ettenähtud sanktsiooni ulatuses. KarS § 74 lg-d 5

ja 6 ei võimalda rahalise karistuse korral pöörata täitmisele varasema kohtuotsusega

tingimuslikult kohaldamata jäetud vangistust. Seega ei saanud Tartu Maakohus täitmisele pöörata 08.03.2004 Pärnu Maakohtu poolt mõistetud 1 aastast vangistust.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 6. märtsi 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja N.R-i kaitsja apellatsioon rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonis esitatule märgib ringkonnakohus järgmist:

KarS § 63 lg 1 kohaselt, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

Sellest tulenevalt ongi maakohus N.R-ile KarS §-de 329 ja 424 järgi mõistnud ühe karistuse – kolm kuud vangistust.

See, et N.R pani ka 25.08.2004 toime KarS § 329 ettenähtud kuriteo, mille eest talle mõisteti karistus 12.01.2007, ei välista 26.12.2004 KarS §-de 329 ja 424 järgi toimepandud kuritegude eest vaidlustatud otsuses KarS § 63 lg 1 järgi karistuse mõistmist.

Tõsi, üldjuhul tuleks kõik ühe isiku poolt toimepandud kuriteod menetleda ühes menetluses.

Samas ei võimalda seda alati praktiline olukord ja sellist absoluutset nõuet ei tulene ka seadusest (KrMS § 216). Seega on võimalik ka KarS §-des 329 ja 424 ettenähtud kuritegude

episoode arutada eraldi, kusjuures KarS § 63 lg 1 kohaselt on kohus karistuse mõistmisel

piiratud seadusesättega, mis näeb ette raskeima karistuse (antud juhul siis KarS §-s 424

ettenähtud sanktsiooniga). Ainult see karistusmäär oleks sidunud maakohut karistuse

mõistmisel ka siis kui kriminaalasju oleks läbi vaadatud ühises menetluses ja süüdistatav

oleks ka siis saanud kindel olla vaid selles, et rangemat karistust kui nimetatud sättes fikseeritud on, talle ei mõisteta. (vt ka Riigikohtu lahendit süüteoasjas nr 3-1-1-106-04)

KarS § 424 näeb ette kuni kolme –aastase vangistuse, vaidlustatud otsuse alusel on N.R-ile mõistetud kolm kuud vangistus ja lõplik karistus asendatud üldkasuliku tööga.

Seega ei ole N.R-i õigusi vaidlustatud otsusega ei piiratud ega rikutud. Maakohus on karistuse mõistmisel lähtunud seadusest.

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Ago Kutsar