1-07-6517\2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1-07-6517

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 04.juuni 2007.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

avalik kohtuistung

Kohtuasja nr

1-07-6517

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Kohtuistungisekretär

Galina Kovaljova

Prokurör Eneli Pau

Tõlk Ilona Filippov

Kohtuasi Harku Vangla esitatud materjalid Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu Aleksandra Rjabova (ik 45107082254; viibib Harku Vanglas)

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harku Vangla esitas 24.05.2007.aastal Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandra Rjabova tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

Aleksandra Rjabova tunnistati süüdi Ida-Viru Maakohtu 07.08.2002.aasta otsusega KrK § 100 järgi 11 aastat vangistust. Vastavalt KrK § 45 loeti eelvangistusaeg karistuse tähtaja hulka. 03.10.2002.aasta Viru Ringkonnakohtu otsusega tühistati Ida-Viru Maakohtu 07.08.2002 otsus kohtualusele Aleksandra Rjabova’le karistuse mõistmise osas KrK § 100 järgi. KrK § 100 järgi mõisteti lõplikuks karistuseks 9 aastat vangistust.

2 Karistuse kandmise algus on 18.01.2002.a ja lõpp 18.01.2011.a. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks esitamise aeg 18.01.2008.a.

Aleksandra Rjabova on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et töötab Harku Vanglas majandustöölisena(koristaja). Alates 31.10.2006.aastast osaleb eesti keele kursustel. Kinnipeetava tugivõrgustik on pea olematu, oht sotsiaalseks isolatsiooniks on seotud ühelt poolt tema kahtlustava ja umbuskliku suhtumisega kaasinimestesse, teisalt johtub see aga kinnipeetava välise käitumise iseärasuste(iseenesega rääkimine) võimalikest interpretatsioonidest kaasinimeste poolt. Ohustatud võivad olla inimesed isiku tutvusringkonnast. Oht võib seisneda vägivaldsuses kaasinimeste vastu, juhul kui kinnipeetav kaotab alkoholi mõjul enese üle kontrolli ning teda provotseeritakse, siis võib ta käituda ettearvamatult.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja leiab, et Aleksandra Rjabova ei sobi kriminaalhooldusele. Kinnipeetav on karistatud kohtu poolt kriminaalkorras 2 korda isikuvastaste kuritegude eest ega ole teinud sellest vastavaid järeldusi, samuti seotust alkoholist ning elukohta XXX, mis ei vasta elektroonilise valve paigaldamise miinimumnõuetele. Aleksandra Rjabova’l võivad tekkida raskused kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega.

Aleksandra Rjabova taotleb kohtult enda vabastamist tingimisi enne tähtaega ning elektroonilise järelevalve rakendamist. Väidab, et kuritegusid enam sooritama ei hakka. Kahetseb toimepandut, on käitumisest vajalikud järeldused teinud.

Prokurör ei toeta taotlust. Kinnipeetav taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja ei nõustu sellise vabastamisega, olles seisukohal, et elukoht, kuhu kinnipeetav plaanib elama asuda ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukoht pole turvaline. Sellistel tingimustel aga pole võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Kuivõrd käesoleval ajal pole alust sellisel juhul arutada ilma elektroonilise valveta vabanemist, on prokurör seisukohal, et taotlus tuleks jätta rahuldamata.

Kohus, ära kuulanud Aleksandra Rjabova ja prokuröri arvamuse, leiab, et Aleksandra Rjabova tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on Aleksandra Rjabova ennetähtaegne vabastamine ennatlik.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistustusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Aleksandra Rjabova isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, selle ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Aleksandra Rjabova kannab karistust väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Eelnevalt on teda samuti vangistusega karistatud, millest järeldub, et mõistetud karistused tema puhul oma eesmärki (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ei täitnud. Kuigi distsiplinaarkaristusi Aleksandra Rjabova ei oma, on aeg, mil Aleksandra Rjabova on vangistuses käitunud eesmärgipäraselt, liialt lühike, et hinnata tema püüdlusi elada vabaduses õiguskuulekalt. Aleksandra Rjabova peab enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine, ta peab põhjalikult analüüsima oma kuritegelikku käitumist ning kuritegude sooritamise põhjuseid ja tagajärgi. Olukorras, kus Aleksandra Rjabova ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab kohus, et tema

3 vabastamisel oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Uue kuriteo toimepanemise riski käesoleval ajal eeldatakse ka Aleksandra Rjabova suhtes koostatud iseloomustuses ning Aleksandra Rjabova ennetähtaegset vabastamist ei toeta kriminaalhooldaja.

Suureks takistuseks Aleksandra Rjabova tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel peab kohus ka töökoha puudumist - tagamata on üks olulistest eeldustest tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kinnipeetav taotleb tingimisi ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja ei nõustu sellise vabastamisega, olles seisukohal, et elukoht, kuhu kinnipeetav plaanib elama asuda ei sobi elektroonilise valve kohaldamiseks, kuna elukoht pole turvaline. Sellistel tingimustel aga pole võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Arvestamata ei saa jätta ka asjaoluga, et vangistusest on Aleksandra Rjabova’l kandmata üle 3,5 aasta vangistust (vangistuse kandmise lõpptähtaeg 18.01.2011.a) ning Aleksandra Rjabova ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks Aleksandra Rjabova vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.

Kohtunik